Savist küünlajalad uurimistöö Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest......................................................................4 2. Küünlajalg ,,Tiigipervel"............................................................................................... 6 3. Küünlajalg ,, Nostalgia"...............................................................................................10 4. Küünlajalg ,,Kellukad"................................................................................................ 13 5. Küünlajalg ,,Kassipojad"............................................................................................. 16 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo"..........................................................................19 7
Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj
Elsa Tamm PH11 MOTIIVID LAUA KOHTA 1. Laual on küünlajalg, milles on poolikuks põlenud küünal Laud oli kunagi pruun, nüüdseks ära pleekinud ja kulunud. Laual on praod, mõned väiksemad mõned suuremad. Küünlajalg on roostes. Põlenud küünlavaha on küünla jalapeal kinni kuivanud. Küünal on valget värvi. 2. Laual on lahtiselt mu lemmiksraamat Laud on madal. Laud on tume pruun ja teravate nurkadega. Laual on valge lina,pistilise äärega, millel on kohvitassi rant. Laud on tugev ja lõhnab puidu järgi. Laual on mu lemmikraamat, millel on rohelised kaaned. 3. Laual on vaas sügislehtedega Laud on kõrge ja lai. Laual on klaaskuuli kujuline vaas, millest pool on vett täis
45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Õp lk 31-34 o Suur lepituspüha patukahetsuspäev Suured sümbolid o Menora seitsmeharuline küünlajalg ( algselt jeruusalemma templi püha küünlajalg, iisraeli rahvas on maailmale valguseks) o Heksagramm kuusnurk e taaveti täht (jumal lõi maailma 6 päevaga; taaveti kilp) 39. Mis on Toora? 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog? 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? 45
[email protected] 28. sept. 2016. Judaism Monoteism Mittemisjoneeriv juut – põlvnemine emaliinis Aabraham II at. eKr „Egiptuse vangipõli“ Mooses Taavet Saalomon Esimene tempel - Saalomoni tempel Iisrael ja Juuda 6.saj. eKr „Paabeli vangipõli“ 70 pKr – Titus hävitab Jeruusalemma ja Teise templi diasporaa – kr laialilevimine sünagoog – kr. koosolekumaja rabi - õpetaja Pentateuh – kr. „viisraamat“ Toora – 5 Moosese rmt-t 613 elujuhist Talmud JHWH (Jahve) Adonai – Issand Messias – Lunastaja Sabat - laupäev Joom Kippur – Suur lepituspäev Paasapüha – Egiptusest põgenemise mälestuseks Lehtmajade püha – Siinai rännaku mälestuseks Uusaastapüha Menorah –seitsmeharuline küünlajalg Heksagramm - kuusnurk
detsembrist. Vanadel eestlastel erilisi kombeid seoses adventidega ei olnud, advendipühapäevadel käisid nad kirikutes ja laulsid vaimulikke laule, mis olid enamasti seotud jõuludega. Tänapäeval on üks advenditava päkapikud, kes toovad öösiti maiustusi, mida lapsed hommikuti sussi või soki seest leida võivad. Advente sümboliseerivad veel advendiküünlad ja advendikalender. Paljudel akendel võib näha detsembrikuus põlemas küünlaid, mis on enamasti elektrilised. Advendi küünlajalg on nelja küünlaga, kuid kaasaegsemad on seitsmega. Algul tehti advendikalendreid ise, samuti saadeti neid ka välismaalt pakiga või toodi reisikingina. Need olid uhkusesemed, seega hoiti neid alles ka pikka aega pärast jõule ja kommide lõppemist. 1990. Aastatatest on advendikalendreid vabalt müüa ja nende ostmine on väga laialdaselt levinud.
Georges Braque 1882.a Argenteuil-sur- Saines 1963.a Pariisis. Kubismi esindaja 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Teenis prantsuse sõjaväes Leiutas kollaazitehnika Violin and Candlestick http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/3c/Violin_and_Candlestick.jpg Küünlajalg ja mängukaardid laual http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_1997.149.12.jpg Maisons à l'Estaque http://www.productionmyarts.com/Images/braque/maison-estaque-1908.jpg Naine kitarriga http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Braque.woman.400pix.jpg Le billard http://artista.guillaume-alexandre.com/i/bra_billard.jpg Patience http://wisdomportal.com/Aug31/Braque-Patience(324x422).jpg Still Life Pitchers Still Life With Violin Guitare et verre http://www.kmm.nl/routeplanner/images/450/KM%20109.172.jpg L'Estaque, The Harbour ht...
● Sai kunstikogujate Steinide lemmikuks Les Desmoiselles d’Avignon (Avignoni neiud) (1907) ● Aafrika kunstist mõjutatud periood ● Tekitas vastuolu ja vastakaid emotsioone ● Revolutsiooniline kubismi jaoks ● Avalikult näidati tööd 1916.a Sügissalongis Georges Braque ● 13.05.1882-31.08.1963 ● Impressionism ja fovism ● Esimese maailmasõja veteran ● Adamson-Ericu õpetaja 1908 Viiul ja küünlajalg (1910) ● Natüürmort ● Maalähedased toonid ● Energeetiline ja dünaamiline Analüütiline kubism Jean Metzinger: Portrait de Mme Metzinger - 1911 ● Sulanduvad vormid ● Loodusvormide allutamine geomeetriale ● Valitsevad toonid pruunid, hallikad ja rohekad Sünteetiline kubism ● Juan Gris. The sunblind. 1914
kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla
Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha erinevaid (vapp)epitaafe, veel olid klaasvitriinide taga eksponeeritud erinevad väiksemad skulptuurid. Kirikus valitses hilisgooti stiil. Kirikus oli väljapanek maalidest, kaasa arvatud osa unikaalsest "Surmatantsust". Esitatud muusika oli kurvapoolne, mängiti reekviemi osasid ja ettekantud laulutekst oli ladinakeelne, mille tõttu sõnadest oli võimatu ilma kava vaatamata midagi aru saada
sümboliseerivad kahesust, vastandute liitu, nii liha ja vaimu kui ka aktiivse ja passiivse printsiibi ühendust. On Iisraeli riigi embleemiks. Täht pärinevat kuningas Taaveti kilbilt. Alates 17. saj hakati Taaveti tähega märgistama sünagooge juutide pühakodasid umbes samal moel, kui kristlased tähistasid oma kirikuid. Menoraa Menoraa on judaimis 7 haruline küünlajalg. See sümboleerib Moosese nähtud põlevat põõsast. Menoraad kasutati Vana Testamendi järgi usurituaalides Jeruusalemma templis. Menoraa tegemise juhis on Teises Moosese raamatus. Tänapäeval kasutatakse seda sünagoogis. Menoraad on kasutatud ka Iisraeli vapil. Ilmapuu Selle igikestva loomispuu juured on allilmas, tüvi maises ilmas ning oksad sirutuvad taevasse. Ilmapuu on universaalne sümbol, mis
kuni 70 a seisis seal Tempel nüüd on ainult Lääne müür (Nutumüür) kõige püham koht juutidele Saalomoni tempel esimene Iisraeli rahva tempel Jeruusalemmas selle laskis ehitada Iisraeli kuningas Saalomon oma aja kohta hiiglaslik ja suurejooneline ehitis ehitati ajavahemikul umbes 960920 eKr templit tabasid mitmed rüüstamised ja purustamised lõplikult hävitas templi Paabeli kuningas Nebukadnetsar umbes 587586 eKr Tähtsamad sümbolid Menora seitsmeharuline küünlajalg Taavetitäht see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul. Click to edit Master text styles Second level Third level
Skulptuuri uuestisünd saab teoks Prantsusmaal. Romaani skulptuuri laad on dekoratiivne-selle peamiseks ülesandeks on kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jm. Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la-Grande´i kiriku Poitiers´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust. Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika. Prantsuse katedraalides on skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osade sümboolikaga: idaosas asetsev altar oli pühendatud Kristusele, transepti lõunafassaad Uuele Testamendile, põhjafassaad Vanale Testamendile. Läänes asuvale peafassaadile asetati viimse kohtupäeva teemad.
lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Juudi keel Neil on mitu erinevat keelt. Heebrea keel, mille üht varianti (ivriiti) kõneldakse praegu Iisraelis. Juutide keeleks on olnud ka jidsi ja ladiino keel. Tähtsamad sümbolid Menora - seitsmeharuline küünlajalg. Taavetitäht - see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul. Pühad Pesah (paasapüha) langevad kokku meie lihavõttepühadega, sest
Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada. HANNUKA Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9- haruline küünlajalg minoora. Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks". Sel päeval minnakse metsa puid istutama. Eriti populaarseks sai see püh peale juutide tagasipöördumist Iisraeli. PURIM- VABANEMISE PÜHA 14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades
Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valm...
arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnut omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, siis tuli ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõuujõulukroone ja krassasid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulisi küünlaid. Hädapärast ajas ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on ka tehtud viieharulisi küünlaid. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu mjajapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril
koguduseliikmed end piserdada.Ära aja segi kätepesunõudega! aspergill--püha vee pintsel, pintsel pühitsetud vee piserdamiseks. ampulla--a)palveränduritel kaelaskantav pudel pühade allikate vee, püha mulla ja pühade õlide toomiseks kaugetest paikadest, b) vaas hauatalitustel kasutatavate essentside hoidmiseks. Hoiti komplektidena krüptis, c) vaas õli ja veini hoidmiseks katoliku kirikus. Valgustid kirikus. lühter--küünlahoidja, eristatakse kolm liiki: a) harilik küünlajalg, mis seisab jalal b) ripplühter, mis ripub laest c) seinalühter, mis kinnitub seina külge kroonlühter--ripplühtri liik , kirikus koori või peaaltari kohal rippuv paljude küünla- või lambipesadega ripplühter. ampel--ripplamp ühe või mitme leegiga. kandelaaber--mitmeharuline suur küünlajalg. seinabraa--mitmeharuline seinalühter. Armulaud. hostia--oblaat--armulaualeib kristlikus kirikus. sakramendiorv--kiriku põhjaseina ehitatud niss, kus hoiti armulaualeiba, hiljem
Kandik 2 Salvrätikud 1 0 Kelneri käerätt 2 Avaja 2 Tikud 2 Küüler 2 Leivakorv 2 Pastakas+Paber 2 Küünal ja küünlajalg 2 Soolatoos 2 Pipratoos 2 Laudlina 2 Vahuveini pokaal 3 Ettevalmistustööde kirjeldus sh aja planeerimine U m b · Katan laudlinaga abilaua e
1-1,5 cm kaugusele. Kahvlid harudega ja lusikad käepidemega paremale poole. Kohataldriku kohale keskjoonest paremale poole 45° kraadise nurga all tuleb alt paremalt üles vasakule liikudes asetada vee klaas. 22 Maitseainete korv paigutada seina vastas oleva laua äärde keskele Küünlajalg selle ette, klientide poole. Samas ei tohi segada maitseainete kättesaamist. Salvrätikud voltida ja asetada kohataldrikule sirgelt Viimasena panna kahvlite kõrvale isiklik menüükaart. Täpsemat lauakatmist ja nõude paigutust vaadata jooniselt 3. 1. Maitseainete korv 2. Küünlajalg 3. Isiklik menüü
(enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik Kallivere kirik. Vitriini taga olev küünlajalg ja veinikann on sealt pärit. Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Aleksandri kirik on püüdnud mälestust kõikidest kirikutest hoida: pildid stendidel/seintel. Ainult, fotod hakkavad vaikselt ära pleekima. Lisaks kirikutele on vitriinide taga erinevad piiblid, liivikeelne ,,Uus Testament", originaalis eesti keelse esmatrükk (seda trükiti 6021 või 23 eksemplari). Heebrea keelne piibel ,,Vana Testament", kreeka keelne ,,Uus Testament" jne
käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.
Laudlina abilauale 1 Servjett leivapakkumistaldrikule 1 Servjett söögiriistade laudaviimiseks 1 Kelneri käerätt 1 Kandikulina 1 Poleerimisrätt 1 Salvrätt 45x45 2+1 Töövahendid ja muu Lillevaas 1 Küünlajalg 1 Soolatoos 1 Pipratoos 1 Kandik 1 Menüü 2 Tööde järjekord ja ajakava 1. Linutan abilaua ja toon sinna söögilaua laudlina. 2. Pühastan söögilaua 3. Tõstan toolid lauast eemale ja linutan söögilaua. 4. Tõstan toolid tagasi. 5
Kunstiajalugu KUBISM Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Kubism..........................................................................................................3.lk 2. Kubismi liigid.................................................................................................4.lk 2.1 Analüütiline kubism..................................................................................4.lk 2.2 Collage'id..................................................................................................5.l k 2.3 Sünteetiline kubism................................................................................6.lk Kasutatud kirjandus............................................................................................7.lk Kubism Kubism on kunstivool, mis sai alguse Pariisis 20. sajandi esimese kümnendiku teises pooles ja...
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, nalja...
sansaara hingede rändamine. nirvaana vaimne virgumine, vabanemine igapäevaelu kirgedest ja pettumustest, olevikus viibimise kirgas seisund, kuhu jõutakse budismis Teed järgides. Tao põhimõte taoismis, mis tähendab teed, kuid ka tegutsemisviisi ja eluseadust, on olemas taevatao ehk maailmakõiksuse kord, millega peaks ka inimese tao kooskõlas olema. menoraa judaismis seitsmeharuline küünlajalg. Hanukka juutide valguse ja imede püha, tähistatakse võitu süürlaste (süüria kuninga Antiochuse valitsemise ajal kästi juutidel loobuda oma Jumalast, usust, tavadest, uskumustest ning neilt nõuti Kreeka jumalate kummardamist, Judah ja tema neli venda lõid armee Makkabeus ehk haamer, kolm aastat sõda saadi tagasi tempel Jeruusalemmas, Kislevi kuu 25.päeval pühitseti tempel sisse, leiti
Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik Kallivere kirik. Vitriini taga olev küünlajalg ja veinikann on sealt pärit. Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Enne sõda oli Narvas kuusteist kirikut. Peale sõda jäi järele ainult poolteist kirikut õigeusu ülestõusmise kirik kuppel oli auklik. See oli siis ainus kirik, mis oli enam-vähem terve. Aleksandri kirik on püüdnud mälestust kõikidest kirikutest hoida: pildid stendidel/seintel. Ainult, et fotod hakkavad vaikselt ära pleekima
LISA 8 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS45 305 467 158-k Altarimaal "Kristus ristil" 306 470 161-k Maal "Kristus ristil" 307 474 165-k Kroonlühter 308 475 166-k Kroonlühter 309 476 167-k Seinalühter "Petrus" (6 tulele) 310 477 168-k Seinalühter "Paulus" (6 tulele) 311 478 169-k Seinalühter (3 tulele) 312 479 169-k Seinalühter (3 tulele) 313 480 169-k Seinalühter (3 tulele) 314 481 170-k Küünlajalg (altari-) 315 482 171-k Küünlajalg (altari-) 316 483 172-k Küünlajalg (altari-) 317 484 173-k Küünlajalg (altari-) 318 492 181-k Tornikell 319 493 182-k Tornikukk 320 494 183-k Tuulelipp 45 http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?offset=300 31
nähtamatu teema: pilt kujutab kolme põlvkonda ning elutsüklit: surma ja elu jätkumist. 3. Leinav tädi Laure Bellelli kannab musti riideid, sest ta leinab oma äsjasurnud isa(Degasi vanaisa). 4. Peata koer Maali serv lõikab koera pooleks. Degas paigutas sageli maalitava objekti nii, et osa sellest jäi pildist väljapoole. Selline võte kasvas välja tema huvist fotograafia vastu. 5. Füüsiline barjäär Degas on jaganud pildi kaheks nii, et vertikaalsed lauajalg, kamin, küünlajalg ja peegel lahutavad paruni tema perekonnast. Vasakult langevas valguses on naiste näod heledad, kuid pereisa nägu jääb varju. Degas ei jäta vaatajale kahtlust, et perekonnas valitsevad pinged ning viitab ka pingete allikale. 6. Parun Bellelli Bellelli parun Gennaro pöördub maalil oma pere poole, kuid ta on seatud istuma pildi serva, seljaga vaataja poole, ning tundub olevat teistest pereliikmetest isoleeritud. Bellelli oli oma poliitilise tegevuse tõttu Napolist välja saadetud.
PÄRNUMAAKUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Marek Tamme KOLMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Lõputöö Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2006 SISUKORD Menüü ........................................................................ 3 Menüüpõhjendus ....................................................... 4 Spinati- ja brokolisupp ............................................... 5 Broilerikintsu rullid ..................................................... 7 Apelsinikreem ............................................................ 9 Seadmed, töövahendid ja serveerimisvahendid ....... 10 Tööplaan ................................................................... 11 Kaubatellimus ........................................................... 12 Toidu kalorsus........................................................... 14 ...
a. said nad tagasi iseseisva Iisraeli riigi. Judaismil on umbes 12 miljonit järgijat, kellest enamik elab Iisraelis ja USA-s, ent kogu pika diasporaa (mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemik) - aja on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde ja religiooni. Juut on inimene, kelle ema oli juut, või kes on läbi teinud ametliku judaismi pöördumise protsessi. Sümbolid ja isikud ning pühakirjad Taaveti täht on kõige levinum judaismi sümbol. Seitsmeharuline küünlajalg ,,menora" on Iisraeli ametlik ja usundi vanim sümbol, mille ülesandeks on olla ,,paganaile valguseks". Juutide esimene prohvet oli Aabraham, juutide esiisa, kes tõi juudid mesopotaamiast Palestiina-Iisraeli aladele. Mooses oli Judaismi rajaja (prohvet), kelle juhtimisel põgenes üks osa iisraellaste esivanematest Egiptusest Palestiinasse. Tema kaudu sõlmis Jumal lepingu ja andis Siinai mäel selle märgiks ,,kümme käsku". 10. saj. alguseks eKr
Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca- Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana .Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.
poeg küsib isalt. Selle sama loo kord aastas ümberjutustamine. *Jarmulke / Kippa mees ei pea pikka maad käima pea katteta. Hea kui koguaeg oleks peakate. See sümboliseerib seda, et alati on keegi sinust üleval pool. Mütsi järgi on võimalik ära määrata millisesse juudi harru ta kuulub. Sametist- konservatiivne jne *Mezuza pidev meenutamine. Tefillin- palvekapslike, kus sees on kõige kuulsama palvega tekst. Tallit - palvesall SÜMBOLID *Menora seitsmejalgne küünlajalg *Taaveti täht, Taaveti kilp kuusnurk, sümbol keskajast. JUDAISMI HARUD *Ortodoksid peavad kõikidest juudi seadustest kinni. -sh hassiidid *Konservatiivid *Liberaalid, progressiivsed jt tavade ja seaduste järgimises minimaalsed. On valmis loobuma kõigest igavlikust. Nad on niiöelda kõigest üle. On toonud kaasa palju vastumeelsust. Kas naised võivad olla rabid ? Peamine küsimus: Kuidas suhtuda ususeadusesse ja selle täitmisesse ?
tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Süüdatakse 9-haruline küünlajalg - minoora (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud). Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. Pesah e. paasapühad- Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. Tähistatakse märtsis või aprillis. See on nädalapikkune püha, mille
Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab vormida kõiki neid asjakesi, rääkimata inimeste kätest ja jalgadest. Samuti sobib rokokoovaimuga portselani õrnus ja läbipaistvus ning portselanivärvide erksus ja puhtus. Rokokooaegsed toad olid täis toredaid portselanist esemeid, näiteks küünlajalgu, vaase ja lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud, et ei aimugi näiteks temas peituvat supitirinat. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati
kuni lõpuks ka Jeruusalemma tempel hävitati. Oma elu päästmiseks põgenes enamik juute oma ,,Tõotatud Maalt" minema. Järgnevate sajandite jooksul asusid nad elama paljudesse maadesse. Sageli koheldi neid sealgi halvasti. Eestisse algas juutide sisseränne 19. sajandil. Aastatel 1937-1945 tapsid Saksamaal võimulolevad natsid 6 miljonit juuti. Kui 1948. a loodi Iisraeli riik, said juudid taas endale kodumaa. Praegu elab juute üle kogu maailma. Juutide seitsmeharuline küünlajalg MENORA- üks Iisraeli ametlikest sümbolitest, samuti 2 läbipõimunud kolmnurka, nn. Taaveti Täht. TALMUD- 5.saj. eKr. rabide poolt loodud Toora juurde kuuluv judaismi pärimuste kogu. Koosneb 2-st osast: Misna ja Gemara. Talmudis on mitmesuguste elusituatsioonide kohta käivad juhised ja õpetused. IVRIIT. Püha keel, iidne heebrea keel. Tähestikus 22 märki, kaashäälikud. Täishäälikuid tähistavad punktikesed tähe peal, all ja kõrval. Tähed tähendavad ka arve.
Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt kuningale, teine peagu paremas nurgas teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui uks hakkab mürtsuma, läheb ta aeglasel saamul avama.) NARR (astub sisse, kummaski käes haruldane küünlajalg süütamata küünaldega; valgete juustega, kahvatu, kõhn ja kortsunud nägu; räägib vanainimeselikult pisut sosinal ja tödinal, siiski arusaadavalt; samm käbe, kuid kangete liikmete tõttu lohisev.) Ta on pahane, et miks noorteener talle ust ei avanud. Nad patravad pikalt. Noormees tahab akent avada, kuna sees on hirmus palav, ent narr ei luba tal seda mitte mingi hinna eest teha. Ruumi
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS PEOTEENINDAJA Piia Pross PIDULIK ÕHTUSÖÖK Lõputöö Juhendaja: Kadri Vallimäe Jõgeva 2016 SISUKORD SISUKORD Peo idee .......................................................................................................................... 1 Sündmuse eesmärk, kellele mõeldud .......................................................................... 1 Kus ja kunas sündmus aset leiab ................................................................................. 1 Kujundatud kutse ............................................................................................................ 2 Sündmuse planeerimine.................................................................................................. 2 Menüü ........................................................................................................................
hindu eepos 3.-2. sajandist eKr, selle autoriks peetakse pühamees Vjasat. Eppos kujutab sõda Kaurava ja Pandava suguvõsa vahel, jumalikuks kangelaseks on avataara Krisna. hinduismi Suurjumal suursõiduk; suurem kahest peamisest budismi harust, viitab ka täieliku valgustatuse tee otsimisele ja püüd täiusliku budasuse poole püüdis levitada oma usku braahmanite seas. Viimastel eluaastatel rändas ringi alasti ning 72-aastaselt nälj end surnuks. Juutide seitsmeharuline küünlajalg Judaismis - võitu, salvitu; jumala poolt päästjaks salvitud isik, kes tuleb maailma päästma; Kristluses ja Islam peetakse messiaks Jeesus Kristust; palvekapsel Sma Israeli palvega, mis kinnitatakse Juudi traditsioonis uksepiitadele rabide pühakirja seletused kordamine; suuliste pärimuste esmane kirjapanemine 3 sajandil m.a.j. vt. Tanah ümberlõikamisele spetsialiseerunud isik juudi traditsioonis sanskriti keelest tulnud sõna sündide ja taaskehastumiste ahelast vabanemise kohta
Usundilugu 10.10.2012 Judaism Järgijaskond tagasihoidlik. Väljakasvanud kristlus, tugevalt mõjutatud islam. Ta mõju on tähelepanuväärne. Tegemist on etnilise religiooniga. Omane ühele etnusele. Juudi rahvale. Juudi traditsiooni kohaselt: inimene on see, kelle ema on juut. Rahvus kandub edasi emaliini pidi. Võib olla ka liikumisi, mis väidab, et liigub ka isaliini pidi, traditsiooniliselt aga ainult naisliini pidi. NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rab...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Saara Susi KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE Kirjalik aruanne Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................................. 2 MENÜÜ........................................................................................................................................................3 MENÜÜ PÕHJENDUS................................................................................................................................4 TEHNOLOOGILINE KAART 1................................................................................................................. 5 TEHNOLOOGILINE KAART 2...........................................................................................
teenindaja, kes teretas viisakalt. Valisime laua ning kohe tuli sõbralik teenindaja meile menüüd tooma ja teavitas, et meie valitud laud on broneeritud kella 18.00-ks ning andis võimaluse valida teine laud, kuid me olime veendunud, et üle tunni aja me kohvikus ei viibi. Menüüd sirvides märkasime ka teist teenindajat ning tegime omapoolse järelduse, et kohvikus ei ole teenindajatel ühtset vormirõivastust tõenäoliselt tumedad püksid ning korrektne pluus. Meie laual asetses tühi küünlajalg, mis pisut häiris. Otsustasime tellida suppi, mille ooteajaks oli umbes 15 minutit ning mis maitses taaskord väga hästi. Eelmise külastuskorraga võrreldeldes tundus ruumide temperatuur meile liiga jahe, mis sundis kiiremini ka lahkuma. Tühjade nõude ära viimisel ei küsinud teenindaja kas toit meile maitses. Arve saamisel avaldasime soovi kaardiga maksta, kuid teenindaja vabandas ja palus tulla leti juurde seda tegema. Pärast maksmist tänas teenindaja meid
pooleldi kootud kinnast ning vanad võlad tuli enne pühi ära õiendada. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui oli tehtud põhjalik koristus, hakati ehtima eluruume. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Seintele joonistati ornamente, tuppa toodi õled, millega kaeti seinugi. Õlgi riputati ka õueradadele, et headel vaimudel oleks kergem astuda. Jõuluõlgede sisse toomine tähistas jõulude algust. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Tol ajal arvati ka lähedaste hingi koju jõule pühitsema tulevat. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu
Kolmas maailma usund islam. Meka asub Araabia poolsaarel, tänapäeva Saudi-Araabia territooriumil. *Lisaks tekkisid Idamaades rahvususundid hinduism (maailmas 900 milj hinduisti) või eriline etnoreligioon judaism, mille sümboliks on 6-haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul. Sümboliseerib kahte juudi riiki vanal ajal - Iisraeli ja Juudamaad, mis omavahel ühinesid. Seda see sümbol (kaks kolmnurka) sümboliseerib. Teiseks sümboliks on 7 haruline küünlajalg ehk menora. See on tavaliselt iga juudi kodus, ka vapi peal. * Riiklus sündis Idas. Esimesed riigid tekkisid 4ndal aastatuhandel Mesopotaamia alal. Tänapäeval on seal Iraak. Lisaks Sumeri riik, Akad, hiljem Babülooni. * Looduslikud tegurid kliima mõju. Tegemist kuuma kliimaga, sellest tingituna pole inimene eriti aktiivne. Inimesed passiivsed, psühholoogiline tüüp Idas on introvertne tüüp (sissepoole pööratud).
päeva aega, kuid juudid ei saanud enam oodata, rahvas oli kogunenud Templiõue, et pühitsemisest osa võtta. Süüdati see vähene õli ja sündis ime - see põles täpselt kaheksa päeva, ehk uue õli valmimiseni ja pühitsemiseni. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9-haruline küünlajalg - minoora (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud). Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. 5.7 TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks"
oleks võtnud kaheksa päeva aega, kuid juudid ei saanud enam oodata, rahvas oli kogunenud Templiõue, et pühitsemisest osa võtta. Süüdati see vähene õli ja sündis ime - see põles täpselt kaheksa päeva, ehk uue õli valmimiseni ja pühitsemiseni. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9-haruline küünlajalg - hanukia (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega täidetakse ülejäänud). Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda. Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks"
(teistel ei ole sellist kuju nu ) 3) Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves, aga viljakoristuse ajaks viidi põllule) 4) Peko auks korraldati kaks korda aastas pidustused: kevadel ja sügisel (algus-lõpp) 5) Pidudel osalesid ainult jõukamad pered. Tuldi tallu, kus peko kuju viibis (pekopapp) 6) Söögi joodi, palvetati, et peko tooks vilja- ja karjaõnne 7) Peko külge asetati küünlad ja seega peko kui küünlajalg 8) Sügisel valiti järgmise aasta pekopapp. :D vereliisk mehed hüppasid rüseldes üle aia ja kes verisem oli see sai :D:D:D help 9) Otsest vastet pole, aga sugulasrahvastelt küünlakultused (Venemaal küünlade põletamine kogukonnas), Vändra ja Edela-Eesti tõnnikultus on võrreldav, Soomes lastemäng lapsed hüppavad üle aia seos vereliistuga. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia?
Liturgiline keel heebra keel. Juudi usundis on olulisem koht praktikal kui õpetusel. ,,Religioon kui ühendaja uskumused, tavad, identiteet". JUUDI RAHVAS Askenazi juudid Saksamaal elavad juudid. Nende keeleks: jidis (põhineb saksa murretel); Sefardi juudud Hispaanias elavad juudid. Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel); Edot ha-mizrach idas elanud juudid, nt Iraagis. Neid kõiki seob usk. OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. (Kõigepealt oli Israeli usund, olulisem kultuskeskus oli Jeruusalemma Tempel, mis hävitati roomaste poolt
Nad pidid hakkama tegelema aladega, mida saab n-ö kaasas kanda. 1948 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14.mail Azkenaasi juudid jiidishi keel Mizrahi juudid Sefaraadi juudid ladiino Iisrael · Jeruusalemm pealinn · 76,4% juudid, 23, 6%araablased, druiisid jne · 13 428 300 juuti maailmas · Keel: heebrea ja araabia Sümbolid: · Taaveti täht, mille kohta öeldakse ka taaveti kilp · Menoraa küünlajalg, kus põles õli, mitte küünlad. Usk: · üks ja ainus jumal · Sma Israel (Kuule, Iisrael!) juutide usutunnistus öeldakse kogu aeg · Jahve (JHWH) ma olen see, kes ma olen; seda välja ei öelda(Jahvet). · Elohim ( jumalad) kasutatakse selle asemel · Jumala omadused: kohtumõistja ja armuandja korraga. · Jumal valis väidetavalt omale rahva, see oli lepinguline suhe. · Suunatud siinpoolsusele; praegusele elule.
Lk. 150 Paulus Diaconus (740--801) -- lombardia ajaloolane. Lk. 151 Saint-Hilaire (surn. 367) -- pühakuks tunnistatud Poitiers' piiskop. 504 2 9 9 Saint-Martin (surn. umb. 396--400) -- Tours'i piiskop, eelmise õpilane. Lk. 152 Averroes (araabia keeles Ibn Ruzd) -- araabia arst ning filosoof, Aristotelese kommenteerija (surn. 1198). Guillaume de Paris (surn. 1248) -- alkeemik, filosoof ning kirikukirjanik. Seitsmejalgne küünlajalg -- juutidel sümboolse tähendusega altariküünlajalg. Seitse on olnud idamaa rahvastel müstiliseks pühaks arvuks. Siin viide vana-idamaa teadusele. Pütagoras (580 [?]--496 e. m. a.) -- kreeka idealistlik filosoof ning matemaatik. Ta filosoofia põhiteesiks on, et arv on kõigi asjade algprintsiip. Sellest lähtudes lõi ta maailmaõpetuse, milles mõõt ning harmoonia on ülimaks seaduseks. Zoroaster e. Zarathustra -- pärsia usundi rajaja, elas oletatavasti ajavahemikus 1000--500 e. m. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
