Sikhism, zoroastrism ja judaism (0)

Sikhism , zoroastrism ja judaism
Sikhism
Sikhism on üks maailmareligioonidest, mida järgib üle 23 miljoni inimese. Religiooni nimi Se-ikh tuleneb Sanskriti keelsest sõnast śiṣya (शिष्य) ja tähendab "järgijat", "õppijat" ja "otsimist"
Sikhismi sümbol khanda koosneb kolmest osast:
1) keskel on kaheteraga mõõk, mis sümboliseerib vabadust ja õiglust.
2) kõverad mõõgad (kipranid) sümboliseerivad religioosseid ja ilmalikke kohustusi
3) ring, Jumala ja inimkonna ühtsuse ning tasakaalu sümbol.
Religiooni rajas Põhja-Indias 15. sajandi lõpul Guru Nanak (1469-1538), oli esimene guru (õpetaja). Temale järgnes veel üheksa guru, kes olid sikhide juhid 16-18. sajandi alguseni .
Sikhism tekkis, kuna Guru Nanak heitis kõrvale hinduismi ja islami õpetused ja uskumused, et luua oma religioon .
Nad usuvad ühte jumalat, järgivad esimeste gurude õpetusi, peavad kinni püha raamatu „Guru Granth Sahib “ õpetusest ega järgi ühtki teist religiooni.
Sikhide sõjalise vennaskonna Khalsa lõi Guru Gobind Singh. Vennaskond pidi olema teistele eeskujuks. Khalsa vennaskonna liikmed peavad kandma:

• Kanga - kammikujuline juuksehoidja.
  
• Kara - raudkäevõru.
  
• Kesh - religiooniga seotud habe.
  
• Kirpan - pistoda .
  
• Kachera - põlvpüksid.
  

Algselt olid Khalsa liikmed ainult mehed, kuid nüüd võetakse vastu ka naisi. Liikemeks astumise tseremoonial saavad mehed perekonnanime Singh ja naised Kaur („ printsess “). Nad ei tohi abielu rikkuda, suitsetada ega alkoholi ja narkootikume tarbida. Peavad varakult tõusma ja lugema pühakirja ning mediteerida. Peavad käima kaetud peaga. Sihkide ajalooline piirkond on Punjabi, kuhu on proovitud ka vahelduva eduga rajada oma riiki. 1947. aastal vabanesid India ja Pakistan Suurbritannia võimu alt, kuid sikhidele iseseisvust ei antud. 1984. aastal sulgesid mõnisada äärmuslikku sikhi ja tuhanded palverändurid end Amritsari Kuldtemplisse ning kuulutasid välja oma riigi. Vastukaaluks avas India sõjavägi nende pihta tule, paljud said surma. Sellele sündmusele järgnesid aastaid kestnud kokkupõrked mõlema kogukonna vahel. Kättemaksuks tegid sikhid India peaministrile Indira Ghandile atentaadi.
Religiooni põhitunnused
Nad usuvad ainujumalat (Sat Guru - tõeline õpetaja), universumirajajat, kes on kujuta ja teda on võimatu kirjeldada, kuid maailmas sõltub kõik temast. Selleks, et tunda Jumalaga ühtsust ja tema olemust, keskenduvad nad palju meditatsioonile. Ka nemad usuvad surma- ja taassünnitsüklit, kus on viis astet, millest igaüks on eelnevast kõrgemal moraalsel tasemel. Oluline aspekt nende usundist on ka see, et kõik inimesed on võrdsed, sest nad on Jumala loodud. Nad on küllaltki tolerantsed teiste religioonide suhtes, sest nende pühakiri sisaldab õpetusi ka mitmelt hindu ja islami pühamehelt. Nende pühakiri „Guru Granth Sahib“ sisaldab tuhandeid hümne, kus ülistatakse Jumalat ja tuletatakse meelde moraalinorme. Usupuhastuste käigus loetakse raamat korraga läbi (võtab kokku u. 48h). Pühakirja tuleb kanda pea kohal, mis sümboliseerib raamatu tähtsust ja austust selle vastu:
1) Seda hoitakse templis väiksel troonil, lae lähedal.
2) On kaetud riidega, mida iga päev vahetatakse
3) Raamat pannakse ööseks puhkama tseremoonia saatel.
Templeid nimetatakse gurd wara’ks. Sikhide kõige tähtsam pühapaik on Amritsari Kuldtempel koos Surematute järvega selle ümber (16 saj.).
Sihkide eetika põhineb vajadusel teha midagi head, mis mõjutab elukutse valikut arsti ehk põetaja kasuks.
Zoroastrism
Zoroastrism on vanairaani usund, üks maailma vanemaid religioone, mis pärineb II aastatuhandest eKr. Tegemist on varaseima teadaoleva dualistliku ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Usundi rajas prohvet Zarathustra (Zoroaster), kes elas u. 1200 eKr. Pärsias. 30-aastaselt nägi ta nägemusi, mille järel hakkas jutlustama uut religioosset sõnumit: on üks Jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas.
6. saj. eKr. Pärsia kuningas Kyros II tunnistas seda religiooni ja tänu maagidele (pühamehed) levis usk terves impeeriumis.
Religiooni hääbumine algas 7. saj. pKr., mil moslemid tungisid Iraani . Tänapäeval on selle usundi pooldajaid erinevates riikides vähemuses - seda järgib väike rühm inimesi nii Iraanis kui ka Indias. Kokku umbes 200 000 inimest. India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks (Parsi s.t. inimesed Pärsiast). Nad lahkusid 8. saj. pKr. kodumaalt , kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitseja lubas neil sinna elama asuda eeldusel , et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi.
Püha raamat, uskumused, sümbol
Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid , sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis. Tänapäeval kasutavad nad versiooni, nimetusega Khurda Vesta, mis koondab jumalateenistuseks vajalikke tekste.
Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust , kannatusi, haigusi ja surma. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus, kas paradiis võib põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust. Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut. Zoroastristid usuva, et headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus, millele järgenb kohtumõistmine. Ahura Mazdast saab valitseja, taevas ja maa ühendatakse.
Igal inimesel on võimalus tugevdada headuse jõudu maailmas, et saavutada võit ja tagada koht taevas Jumala juures. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimisega, abiellumisega sama usu esindajatega, mõõduka söömisega ja sallivusega ( Andestamine - vaenlane tuleb muuta sõbraks).
Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu. Aga ka ususttaganemine, abielurikkumine, vägivald jne.
Zoroastrismi sümbol on Faravahar. Tiivulised juhid (fravašid) on inglisarnased olendid, kes jälgivad iga inimest ja juhivad teda kogu elu.
Usk igapäevaelus
Tähtsaim elutsükliga seotud tseremoonia on Navdžote: 7-12 aastane laps võtab vastutuse usu järgimise eest. Talle antakse valge särk (sudrek) ja nöör (kušti) - lojaalsuse sümbol. Ei kanta igapäev (on soovituslik). Selleks, et matuserituaalis vältida maa või tule rüvetamist, asetsevad nad surnukeha kõrgetele platvormidele. Neid nimetatakse „vaikuse tornideks“, kus laibad jäävad looduse hooleks (nt liha nokivad raipesööjad linnud ).
Jumalateenistusi viiakse läbi nii kodus kui ka templis, tavaliselt palve vormis. Preestrid palvetavad viis korda päevas, tavainimesed kuni 2 korda päevas. Püha tuld hoitakse templites pidevalt põlemas, mis sümboliseerib Ahura Mazda igavest valgust ja tarkust.
Judaism ja Lähis-Ida
Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon , mis sai alguse Lähis-Idas umbes 4000. aastat tagasi. Iisraeli rahvas usub, et on Jumala väljavalitud rahvas, mistõttu on nende ajalugu olnud kannatusterohke, püüdes säilitada oma usundit ja rahvuslikku kultuuripärandit. Palestiina territoorium ja Jeruusalemm oli alatest 8. saj. eKr. erinevate riikide võimu all (algas väljaränne), kuid 1948. a. said nad tagasi iseseisva Iisraeli riigi.
Judaismil on umbes 12 miljonit järgijat, kellest enamik elab Iisraelis ja USA-s, ent kogu pika diasporaa (mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemik) - aja on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde ja religiooni. Juut on inimene, kelle ema oli juut, või kes on läbi teinud ametliku judaismi pöördumise protsessi.
Sümbolid ja isikud ning pühakirjad
Taaveti täht on kõige levinum judaismi sümbol. Seitsmeharuline küünlajalg „menora“ on Iisraeli ametlik ja usundi vanim sümbol, mille ülesandeks on olla „paganaile valguseks“.
Juutide esimene prohvet oli Aabraham , juutide esiisa, kes tõi juudid mesopotaamiast Palestiina-Iisraeli aladele . Mooses oli Judaismi rajaja (prohvet), kelle juhtimisel põgenes üks osa iisraellaste esivanematest Egiptusest Palestiinasse. Tema kaudu sõlmis Jumal lepingu ja andis Siinai mäel selle märgiks „kümme käsku“.
10. saj. alguseks eKr. vallutas nende kuningas Taavet kogu Kaananimaa lõunaosa ja rajas sinna Iisraeli riigi. Kuningas Saalomon rajas Jahve templi, millest sai sajanditeks nende tähtsaim religioosne keskus (templist on tänapäeval alles vaid Nutumüür).
Toora on juutide jaoks püha raamat. Kogu juudi seadustik , õpetuste kogu. On kirjutatud rullraamatuile e. keerikuile.
Jumala ja juutide vahelise lepingu märgiks ette nähtud poisslaste ümberlõikamine. Operatsioon toimub kodus, tavaliselt kaheksandal päeval pärast sündi (viib läbi usumees „Mokel“). Kui juudi poiss saab 13. aastaseks, siis on ta usulises mõttes täisealine („seaduse poeg“ ehk heebrea keeles bar mitsva ), et kanda vastutust enese ja Toora täitmise eest. Judaismis peab iga mees olema abielus (peavad ka olema lapsed), naise abielu peetakse soovituslikuks.
Matusel tuleb surnukeha kiiresti matta, enamasti ööpäeva jooksul peale surma pühitsetud mulda.
Juutidel on hingamispäev e. sabat (laupäev) - kui jumal puhkas, siis miks mitte ka inimene.
Sikhism: Khanda
Zoroastrism: Faravahar
Judaism: Taaveti täht
Judaism: Menora