Romaani- ja gooti kunst (2)

MAINORI KÕRGKOOL
Disain , sisedisain
Mari-Ann Pällo
DS-I-P-E-TAL
Romaani- ja gooti kunst
Essee
2008. a.
Romaani ja gooti kunsti arhidektuur
Nii romaani kui ka gooti kunsti ajastul oli oluliseks osaks arhitektuuris kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine. Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis -sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika , mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept (pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne-idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks . Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel , kust kogudusele evangeeliumi ette loeti.
Ehitismälestistest võib välja tuua näiteks Prantsusmaal asuva Mont-Saint-Micheli kloostri ning Püha Markuse kiriku Veneetsias.
Siiamaani oli romaani ehituskunstistis silinder - ja ristservjoonvõlvide puuduseks see, et nad olid väga rasked, seega ehitati nad väga paksudena ning selletõttu oldi sunnitud avama selles vähe ja väikesi aknaid; hoone sisemus oli pime. Gooti ehitussüsteem võtab tarvitusele teravkaare , roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare rakendamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Gooti ajastul oldi ehituskunstis targemad, areneti edasi, kuid gooti ja romaani arhidektuuris leidub väga sarnaseid jooni.
Üks väga märkimisväärne gooti ajastu ehitis on näiteks Doodzide palee Veneetsias, samuti ka Milano toomkirik

Romaani ja gooti kunsti skulptuur
Varakristlikust ajastust alates kaotas skulptuur ikka rohkem ja rohkem oma tähtususest. Kadunud oli inimfiguuri kujutamise oskus plastilises ümaruses. Alles romaani ajastul, XI sajandil tärkab skulptuur selle sõna otseses mõttes; selle ülesandeks saab jälle inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis. Skulptuuri uuestisünd saab teoks Prantsusmaal. Romaani skulptuuri laad on dekoratiivne-selle peamiseks ülesandeks on kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jm. Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la- Grande ´i kiriku Poitiers ´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust.
Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika . Prantsuse katedraalides on skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osade sümboolikaga: idaosas asetsev altar oli pühendatud Kristusele, transepti lõunafassaad Uuele Testamendile, põhjafassaad Vanale Testamendile. Läänes asuvale peafassaadile asetati viimse kohtupäeva teemad.
Gooti skulptuuri lähtekohaks on Chartres ´i katedraali läänefassaadi portaalid, nn Portail Royal ehk kuninglik värav. Chartres´is esinev stiil levis XII saj. Teisel poolel üle kogu Prantsusmaa.
Romaani ja gooti ajastu maalikunst
Prantsuse maalikunstil oli romaani ajastul väga suur tähtsus. Kahjuks on sellest ajast väha mälestisi säilinud.
Romaani miniatuurmaalis valitseb püüd selge ja mõjuka jutustamisviisi poole. Ornamentaalne külg jääb tagaplaanile, see-eest aga laieneb tunduvalt kujutiste ring. Romaani miniatuuridele on veel iseloomulik liikumise tugev toonitamine ja suur elavus.
Itaalias seisab maalikunst suuremalt jaolt Bütsantsi mõju all. Seinamaali teostest võiks esile tõsta San Vincenzo di Galliano kiriku maale Põhja-Itaalias ja San Clemente maale Roomas.
Gooti ajastul mängib suurt osa klaasimaal . Kirikutes kaunistavad nüüd kesklöövi aknaid tavaliselt suured figuurid , kuna külglöövi akendes esinevad väikesed figuurid. Sajandi esimesel poolel tekkinud klaasidest on ilusamad Chartres´i 200 akna klaasid.
Nagu ka romaani maalikunstis on ka gooti maalikunstis oluline osa miniatuurmaalil. Selle peamisi ülesandeid oli endidt viisi illustreerida piidleid ja psaltreid.
Itaalias aga oli oluline osa gooti ajastul seinamaalil. Silmapaistvaim Rooma XIII saj. Kunstnik oli Pietro Cavallini.
SISUKORD

Romaani ja gooti kunsti arhidektuur 1
Romaani ja gooti kunsti skulptuur 1
Romaani ja gooti ajastu maalikunst 2