Judaism (1)

10R klass
Judaism
Judaism e. Juutlus on peamiselt juudi rahva
religioon.
Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik
religioon,mis tungineb Vanale Testamendile,eriti
viiele Moosese raamatule ning Talmundile.
Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam.
Judaism on eelkõige valitsev ja tähtis usund
Iisraelis.
Judaismi rajajad
Mooses-Heebrea hõimude ühendaja ning
seadusandja.
Aabraham oli karjapidaja,kes rändas Kaldea Uurist
Süüria kaudu Tõotatud maale.
Jakov-võitles jumalaga ja sai teise nime Jisrael e.
Iisrael- see, kes võitleb jumalaga.
Tema 12-st pojast pärinevad 12 juudi rahva
suguharu,neid kutsuti Beit-Jisraeliks e. Iisraeli
kogukond.
Pühakiri
Juutide religioon,ajaloo ja kultuuri aluseks on
judaismi pühakiri Tanah.
Tanah koosneb 39 raamatust,mis jaguneb kolme
rühma:Toora(seadus,õpetus),ketubim(kirjad),nebiim(
prohvetid).
Aineks on juutide ja nende ning jumala vahelise
suhte ajalugu.
Pühakiri
Seaduskoodeksid-Talmud,Misna,Haskala.
Suuline seadus-sisaldab käske ja kohustusi ,mis
reguleerivad Toora rakendamist.
Toora sisaldab 613 juhist,millest 248 on käsud ning
365 keelud.
Juutide jaoks on pole seaduse täitmine koormav
kohustus,,vaid seda peetakse jumala eriliseks
anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga
Kes on juut?
Juudi seadus loeb juudiks isikut,kes on
sündinud juudi emast või pöördunud judaismi
vastavalt juudi seadusele(läbib gijuri).
Hiljuti hakkati pidama juutideks isikuid,kelle
isa on juut ja ema mittejuut ning kes on
juutidena üles kasvatatud.
Sõna juut on pärit heebrea keelsest sõnast
yehudi,mis tähendab juudamaalane e.
Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu
liige.
Juutide elu
Poisil 8.päeva sündi tehakse britmila Judaismis on õppimisele,haridusele
e. ümberlõikamine. ja kasvatusele väga suu tähtsus.
Religoosses mõttes saab juudi poiss Õppimist,Toora pühade käskude
täisealiseks 13- ja tüdruk 12- teadmist ja nendest arusaamist
aastaselt. peetakse iga juudi pühaks
kohustuseks.
Kui poiss on saanud täisealiseks,siis
tal on kohustus ja õigus täita kõiki Lastele õpetatakse noorest east
käske.Selle sündmuse juurde kuulub elementaarset lugemis- ja
pühitsemistseremoonia.Ta peab kirjutamisoskust,palveid ja pühade
siduma ümber käe teatud palvete tekstide lõike.
puhul ette nähtud palverihmad ja
jumalateenistusel kutsutakse ta välja
Tähtis on heebrea keele õppimine.
Toorat lugema.
Tüdrukud teevad tänapäeval läbi
sarnase pühitsemise.
Juutide tähtsaim paik
Juutide tähtsamaks ning
kesksemaks paigaks oli
Jerusalaim e. Jeruusalem.
Nüüd on neil kõige tähtsamaks
pühapaigaks Läänemüür.
Alates 16.sajandist on see
juutide olulisem kogunemis-ja
palvetamiskoht.
Tänapäeval peetakse seal bar
mitsva tseremooniaid ja müürist
on saanud rahvuslik sümbol.
Judaismi tavad
Süüa tohib ainult kossertoitu,mis on lubatud juudi seaduse e. Halahha
poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele.
Juudi koguduse vaimne juht on rabi.Rabid juhivad judaismis olevat
liberaalset kogudust.
Sabat on juudile rõõmus puhkemispäev.Selle pidamine on perekondlikus
elus nädala keskpunktis.
Mikve on bassein,mida kasutatakse rituaalseks puhastamiseks.Mikves
pesevad ennast naised enne pulmi,pärast menstratsiooni ja sünnitust.
Sünagoog
Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu.
Sünagoog on judaistide kogunemispaik ­ pühakoda.
Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast
Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik
elu sünagoogides peetavatele kogunemistele.
Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe
kohalolu.
Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi
lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik.
Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka
kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid.
Juudi keel
Neil on mitu erinevat keelt.
Heebrea keel, mille üht varianti (ivriiti)
kõneldakse praegu Iisraelis.
Juutide keeleks on olnud ka jidsi ja ladiino
keel.
Tähtsamad sümbolid
Menora - seitsmeharuline küünlajalg.
Taavetitäht - see kuusnurk olevat olnud Taaveti
kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide
tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise
sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul.
Pühad
Pesah (paasapüha) ­ langevad kokku meie lihavõttepühadega, sest
Kristuse hukkamine oli just paasapühade ajal; paasapühaga tähistatakse
vabanemist Egiptuse orjapõlvest; paasapühal süüakse kindlaid toite,
paasatalle söömine.
Lehtmajade püha ­ peetakse sügisel; tähistatakse kõrberännakut, kui
juudid Egiptusest välja rändasid; neil polnud oma maja, elasid
palmilehtedest majades.
Uusaastapüha ­ tähistatakse maailma loomist (5770 a. on juutide
ajaarvamine kestnud).
Yom Kippur ­ suur lepituspäev; mõtisklevad oma eelmisel aastal tehtu üle
ja püütakse andeks paluda; vabadele juutidele kehtib 24-tunnine paast.
Täname kuulamast