Judaismi kokkuvõte (0)

JUDAISM
Judaism on vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon . Tugineb Vanale Testamendile, eriti 5-le Moosese raamatule ja Talmudile. Tekkis 2.saj. e.Kr. ning on aluseks islamile ja kristlusele.
Judaism sündis paigas, mida nüüd nimetatakse Lähis-Idaks. Juudid usuvad, et palju aega tagasi andis Jumal neile igiomaks maa, mis praegu kuulub Iisraelile. Tähtsaim linn – JERUUSALEMM .
Juudi ajaloo kõige kuulsam kuningas on TAAVET. Taaveti täht on judaismi kõige levinum sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka).
Ühe esiisana austavad juudid AABRAHAMI (teised: Iisak ja Jaakob ). Ca 4 tuhat aastat tagasi uskus Aabraham Jumala tõotust anda talle palju järeltulijaid. Neist sai Iisraeli rahvas, keda praegu tuntakse juutidena...nende uskumuse järgi teeb Jumal neile head ja nende kaudu kogu maailmale.
MOOSES - teine tähtis isik juutide ajaloos. Suur juht, kes aitas Aabrahami järeltulijatel põgeneda orjusest Egiptuses (nn. egiptuse vangipõlv 13.saj. eKr. vaarao Ramses II ajal) ja rännata Palestiinasse, kus nad võisid elada rahus , kuuletudes Jumala seadustele . Pärimuse järgi võttis Mooses need seadused vastu SIINAI MÄEL.
JUUDI PIIBEL.
Juutide pühade raamatute hulgas on 39 raamatust koosnev kogumik TANAH e. juudi PIIBEL. Need raamatud on jaotatud 3 rühma:
1. TOORA ehk SEADUS (vahel nim. seda rühma ka viieks Moosese raamatuks)-siin kirjeldatakse juudi rahva varasemat ajalugu kuni nende juhi, Moosese ajani. Sinna on kaasatud ka mitmesuguseid seadusi – juhtnööre Jumalalt, kuidas inimene peab elama (613 juhist). Toora on kirjutatud rullraamatuile e. keerikuile.
2. NEBIIM (prohvetiraamatud)
3. KETUBIM ( kirjutised ).
Juutide pühakoda on SÜNAGOOG. Rullraamatute hoidmiseks on sünagoogis eriline kapp –ARK. Juudi lapsed õpivad pühakirja lugema HEEBREA keeles. Kui ca 2000 aastat tagasi Rooma sõjavägi tungis nende maale, tahtsid juudid oma pühi raamatuid kaitsta. Nad pistsid oma väärtuslikumad kirjarullid savianumatesse ja peitsid ümberkaudsetesse kaljukoobastesse. Nende, Surnumere ääres QUMRAN´is elanud inimeste innukus on silmapaistev näide sellest, kui kalliks peavad usklikud inimesed oma pühi tekste .
PROHVETIRAAMATUD (Nebiim) kirjeldavad juudi rahva hilisemat ajalugu ja Jumala sõnumit, mis on antud prohvetite kaudu.
KIRJUTISED (Ketubim) hõlmavad mitmesuguseid muid raamatuid, näiteks: Psalmide raamat, mis on religioossete poeemide ja laulude kogu.
JUUDI LAPSELE pannakse 2 nime. Üks on tavaline eesnimi, teine heebrea nimi, mis valitakse mõne tähtsa hõimlase mälestuseks ja mis ühendavad neid oma perekonnaga ja laiemalt kogu juudi rahvaga. Tavalised heebrea nimed on Moše (Mooses) ja Rivka (Rebekka), Gabi Marion, Esther .
BAR MITZVA ja BAT MITZVA. Juudi poiss saab täiskasvanuks oma 13.sünnipäeval, mil temast saab bar mitzva – „seaduse poeg”. Juudi tüdrukust saab aga bat mitzva –„seaduse tütar” juba aasta varem, 12-ndal sünnipäeval. Kuni selle sünnipäevani on nad õppinud Jumala seadusi: mis on õige, mis vale. Kui nad saavad täiskasvanuks, vastutavad nad ise oma käitumise eest. Seda päeva tähistatakse järgnevalt: minnakse sünagoogi, täiskasvanuks saanu loeb või deklameerib väikese osa Toorast. Järgneb eriline pidusöök või koosviibimine.
SÜNAGOOG e. juudi kirik . Mõnikord nimetatakse neid tempel või „shul”. Õpetamise, mediteerimise ja palvetamise koht. Kõige tähtsam asi sünagoogis on ARK e. kapp, kus hoitakse toorarulle. Arki ette on tavaliselt tõmmatud eesriie . Selle kohal ripub lamp, mis kogu aeg põleb, et meenutada Jumala pidevat kohalolekut. Sünagoogi keskel asub platvorm- BIMA, millelt loetakse kogudusele toorat. Õpetajat nim. RABI . Sünagoogi tullakse tähtsamatel pühadel ja nädala pühal päeval, SABAT ´il. See algab reede õhtul ja kestab kogu laupäeva. Kuna sünagoog on lisaks kultuspaigale ka kohalike juutide kokkusaamise koht, siis on seal tavaliselt ka saal , klassiruumid ja köök. Sünagoogi minnes peab meestel ja poistel peas olema väike pigimüts – jarmulka. Juudid palvetavad nii omaette kui ka religioossetel pühadel üheskoos.
SABAT. Juutide kodu on seal, kus algab sabat. Sabat kestab reede õhtust laupäeva ööni. Toidud tehakse eelnevalt valmis. Sabatit tervitab kõigepealt pereema, kes süütab vähemalt 2 küünalt ja loeb palve. Enne õhtusööki viib pereisa läbi talituse , KIDDUSH´i. Ta võtab karika veiniga ja ütleb õnnistussõnad. Kõik joovad karikast. Siis õnnistab isa päeva, oma naist ja lapsi. Söömaaeg ise algab kahe leivapätsi – HALLOT ´i – õnnistamisega.
PAASAPÜHAD E. PAASA .
Enne, kui juutidele anti oma maa, elasid nad Egiptuses orjuses. Nad kannatasid rängalt, kuid Jumal lubas nad vabastada. Juutide põgenemine algas ühel ööl, kui suri palju egiptuse lapsi, kuid juudi lapsed jäid ellu. Egiptlased ütlesid, et juudid võivad maalt lahkuda, ja seda nad ka kiiresti tegid. See oli raske retk läbi kõrbe. Igal aastal tuletatakse seda meelde ja tuuakse tänu oma pääsemise eest. See ongi paasasöömaaeg e. SEDER. See leiab aset kodus, kuhu on kutsutud oma perekond ja paljud sõbrad. Keset lauda asub Seder´i taldrik, millel on iga toidu jaoks kindel koht (joonise järgi). Toidud on: Matzo- hapendamata leib, valge soolata, vesi ja jahu, kõrbest läbi minnes küpsetati seda kuumadel kividel päikese käes. Praetud lambajalg –viimasel ööl Egiptuses söödi lambaliha. Muna – uue elu sümbol. Petersell või salat – paasa on kevadine pidupäev. Mõrud maitsetaimed – tavaliselt mädarõigas. Haroset – kaneeliga maitsestatud segu õuntest ja pähklitest (näeb välja nagu mört, millest juudid egiptlastele telliseid tegid orjapõlves olles, aga maitseb magusalt nagu vabadus). Soolane vesi – meenutamaks pisaraid, mida juudid orjapõlves valasid.
PALVETAMINE. Juudid usuvad, et Jumal kuuleb nende palveid kõikjal, aga ikkagi on kõige erilisem koht palvetamiseks Jeruusalemma iidse templi ühe säilinud müüri, NUTUMÜÜRI E. LÄÄNEMÜÜRI juures. Iga pragu nutumüüris, kuhu on võimalik ligi pääseda, on täis topitud paberitükke, millele inimesed on kirjutanud palveid. Oma soovide paberile kirjutamine annab usklikele kindlustunde, et Jumal ei unusta nende palveid. Palvetamisel tõmbab juudi mees selga nn. PALVEMANTLI. Traditsioonilise juudi palvemantli igas nurgas on pikad tutid ja Jumala seaduse sõnad on koos mustriga kangasse kootud. Palvetades SÜNAGOOGIS võivad naised ja alla 11-12 a lapsed olla ainult rõdul. All on ainult mehed. Juutidel ei ole kunagi olnud ühtset usutunnistust, kuid sabatil lauldaksesünagoogis sageli ühte laulu –JIGDAL´i. Selles on 13 salmi, mis võtavad kokku judaismi põhitõed. 1. salmis öeldakse:”Jumal lõi, loob ja loob ka tulevikus kõik.” Juudid usuvad kindlalt, et kõiges, mida nad teevad, peavad nad järgima Jumala seadusi. Tõsiusklikud mehed kasvatavad ka oma juuksed ja habeme pikaks, tüüpilised on pikad oimulokid mõlemal pool nägu. Juutide pühakirjas käsib Jumal inimestel seadused käte ja lauba külge siduda. Mõned juudid täidavad seda sõna-sõnalt, sidudes oma käte ja pea ümber nahast karbikesed (fülakterid), mille sees on väljakirjutised Jumala seadustest . Nende karbikeste kandmine usulistel tseremooniatel aitab meeles pidada, et Jumala seadus peab alati juhtima kõiki inimese mõtteid ja tegusid .
KÕRBES ANTUD SEADUSED. Peale põgenemist Egiptusest rändasid juudid pikka aega läbi kõrbe, enne kui jõudsid Tõotatud Maale. Nende juhiks oli MOOSES. Kõrbes andis Jumal Moosesele teada seadused, mida juudi rahvas alati täitma peab. Muu hulka kuulusid ka 10 KÄSKU.
USUPÜHAD: Märts – PUURIM (meenutamaks, kui kuninganna ESTHER päästis juudid surmaohust). September- ROŠ HAŠANA (juutide uusaasta). Oktoober – JOM KIPPUR (päev, mil palvetatakse, et saada andeksandmist). Detsember – HANUKKA (juudi usu püsivust tähistav perekondlik püha).
Hanukka on valguse püha. Siis mõeldakse ajast, mil juudid võitsid endale õiguse mitte enam teenida neid valitsenud võõramaalaste jumalaid. Nad pühendasid templi üksnes oma Jumalale .
Valguse püha Hanukka kestab 8 päeva. Esimesel päeval süüdatakse eriline väike küünal ja palvet lugedes süüdatakse sellest esimene suur küünal. Igal järgneval õhtul süüdatakse üks küünal juurde. Hanukka on pidustuste, mängude ja rõõmude aeg.
Uus aasta, ROŠ HASANA, algab juutidel jäärasarve – ŠOFAR´i puhumisega. Läbilõikavad sarvehelid kõlavad nagu äratushüüe: Mõtle sellele, mida sa eelmisel aastal tegid ja mis vajab parandamist! Mõtle algavale aastale! Mida kavatsed Jumala meeleheaks teha?
Juudi kalendri kõige pühalikum päev on Jom Kippur, kümnes päev peale juutide uue aasta saabumist. Siis paastutakse 25 tundi ning suurem osa sellest ajast viibitakse sünagoogis oma eksimuste pärast andeks paludes.
Kolme usundi – judaism, kristlus , islam – esindajatele on JERUUSALEMM tähtsaim ja pühim linn. Juutidele on Jeruusalemm selle maa keskpunkt, kuhu Jumal neid juhatas ning paigaks, kuhu kuningas Taavet ehitas oma pealinna. Taaveti poeg Saalomon ehitas sinna Jumala auks templi. Sellest templist on alles vaid Läänemüür (Nutumüür) ning kõikide juutide unistuseks on minna ühel päeval sinna palvetama.
Judaism räägib vähe peale surma algavast igavesest elust. Meie hing ei saa minna teiste inimeste kehadesse, küll on aga viimne kohtupäev see hetk, mil Jumal mõistab õiglast kohut inimeste heade ja halbade tegude üle.
Jeesuse eluajal valitsesid juutide kodumaad roomlased. Hiljem, keiser Tiberiuse ajal (a.14-37) muutusid juutide ja Rooma riigi suhted keeruliseks ja juute hakati karmilt ja julmalt kohtlema, kuni lõpuks ka Jeruusalemma tempel hävitati. Oma elu päästmiseks põgenes enamik juute oma „Tõotatud Maalt” minema. Järgnevate sajandite jooksul asusid nad elama paljudesse maadesse. Sageli koheldi neid sealgi halvasti. Eestisse algas juutide sisseränne 19. sajandil.
Aastatel 1937-1945 tapsid Saksamaal võimulolevad natsid 6 miljonit juuti. Kui 1948. a loodi Iisraeli riik, said juudid taas endale kodumaa. Praegu elab juute üle kogu maailma.
Juutide seitsmeharuline küünlajalg – MENORA- üks Iisraeli ametlikest sümbolitest, samuti 2 läbipõimunud kolmnurka, nn. Taaveti Täht.
TALMUD- 5.saj. eKr. rabide poolt loodud Toora juurde kuuluv judaismi pärimuste kogu. Koosneb 2-st osast: Mišna ja Gemara . Talmudis on mitmesuguste elusituatsioonide kohta käivad juhised ja õpetused.
IVRIIT . Püha keel, iidne heebrea keel. Tähestikus 22 märki, kaashäälikud. Täishäälikuid tähistavad punktikesed tähe peal, all ja kõrval. Tähed tähendavad ka arve.
Juutidel on seaduste täitmine esmatähtis. Kõige alus on perekond ja isa on perekonnapea. Ema vastutab lapse kõlbelise kasvatuse eest.
Isast kõrgem on õpetaja.
Inimene, kes ei õpi, halvustab Jumalat. Judaismi inimene - see on hilisem homo studiosus.
Judaismi põhisümbol on Taaveti Täht (2 läbipõimunud kolmnurka). Iisraeli lipp on valge, siniste triipudega, mille keskel on Taaveti täht.
Juudid ei ole kunagi oma usku teistele peale surunud. Olles maailma laiali pillutud, on usk ainus asi, mis neid ühendab.
Mida oleks Eesti ühiskonnal judaismist õppida?
-Sallivust ja õiglast suhtumist teistesse inimestesse, isamaa-armastust, sügavat austust hariduse vastu, solidaarsust, oma rahvusliku eripära säilitamist, lugupidavat suhtumist vanematesse ja esivanemate pärandisse.