Valgustusajastu algus. (ajalugu) (0)

INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG
5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL
Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.)
Rene Descartes (1596- 1650 ) –Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana , õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus.
Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil .
Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet , ajaloolane, ideoloog , jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis !). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire’ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas . Tema põhimõtte alustalaks oli loodusest lähtumine + inimese vabadus (ehk trüki- ja sõnavabadust) ja omand. Pooldas Valgustatud absolutismi.
Valgustatud absolutism - piiramatu võimuga kuningas/ keiser juhib lähtuvalt enda valgustatud nõuandjate nõuannetele riiki. (Katariina II ja Friedrich II)
Charles Montesquieu - tema rajas võimude lahususe teooria e seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldi juhi all. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Ta väitis veel, et ühiskonna areng ja olek sõltub teda ümbritsevatest geograafilistest tingimustest.
Jean- Jacques Rousseau ( 1712 -1778) -vastas eitavalt Djoni akadeemia poolt küsitud küsimusele ,, kas teaduse ja kunstide areng on soodustanud kommete parandamist. Leidis, et väljapääs peitub rahvasuveräniteedis=võim lähtub rahvast. Pooldas vabariikliku korda kuigi ka selle suhtes oli skeptiline , ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit.
Entsüklopedistid:
Entsüklopeedia= teaduse, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot , kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet.
6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS
Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine , nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist (e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit .
Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia
Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged , mida on lõputult, iga monaad on ka kogu universumi peegeldus.). Kõige krooniks on jumal, kes pidi maailma loomisel lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Ta (olles matemaatik) avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas riigivõimu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist, lõppeesmärk oli maailma harmoonia. Veel leidis, et teadus peaks tooma praktilist kasu ja oli üks Preisi Teaduste Akadeemia asutajaid.
Christian Thomasius- kõlblusfilosoof
Uskus, et õpetatuse asemel on valgustatuse ülesanne olla haritud ja selle tõttu hakkas Leipzigi ülikoolis loodusõiguse loenguid pidama saksa keeles (varasemalt ladina), mille eest saadeti ta Saksamaalt välja. Ta astus välja nõiaprotsesside vastu. Tema meelest eeldas ühiskonna ümberkorraldamine kõlbluse parandamist ehk tulevane ühiskond pidi olema vabade ja võrdsete üksteist armastavate ja üksteisele teeneid tegevate inimeste ühendus.
Christian Von Wolff - ratsonalist
Esitas nn ,, terve mõistuse teooria'' mille tõttu teda peetakse üheks realismi rajajaks Saksamaal. Ta leidis, et riigi ideaalne kord oleks valgustatud absolutism ja et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Inimestel on kalduvus end armastada aga teisi peaks armastama endaga võrdselt. Riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu (-vaesuse kaotamine).
Johann Gottfried Von Herder - saksa filosoof , kes leidis, et pole tülgastavamat kui sõda ja püüdis inimesi õhutada teisi rahvuseid aksepteerima ning tahtis et inimesed ei austaks suuri vallutajaid ja veresaunade korraldajaid nagu nt Attila, Tšingis- khaan jt.
7.Peatükk PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJADIL
Kuningavõim 17.saj algul: Henri IV suurim saavutus oli 16.saj II poole prantsusmaad laastanud ususõdade lõpetamine. Ta lasi ennast katoliiklaseks kuulutada väitega, et kuningas peab olema sama usku, mis riigi enamus. 1610 .aastal Henri mõrvati, saavutatud stabiilsus ähvardas kokku variseda ja valitsejaks kuulutati tema poeg Louis XIII. Oli ususõdade oht( hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel.
Generaalstaadid =seisuste esindajad. Nad kutsuti kokku sooviga nõrgestada asevalitseja võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük.
Richelieu ja kuningavõim
Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada . Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. Tühistati Nates'i edikt ja hugenottide õigused, vallutati hugenottide tugipunktid ja paljud hugenotid emingreerusid.
Mazarin ja fronde
Mazaein oli peale Louis 13. Prantsusmaa tegelik valitseja sest Louis 14.oli selleks liiga noor ja tema ema Austria Anne andis küllaltki vaba voli Mazarinile ehk ühtlasi ka oma armukesele, kellega ta oli salaabielus. Peale mazarini surma omandas kuningavõim enneolematu ulatuse. Riik-see olen mina!!! Kuulsuse nimel pidas päiksekunongas laastavaid sõdu. Neil ei olnud eraelu-kuninganna sünnitamise juures viibis 50 inimest ja vähemalt samapalju oli ka Louis14.surivoodil. Kuningas andis välja seadusi, mida ta võis igal hetkel tühistada v muuta.
Louis 15.ei tundnud huvi riigiasjade vastu ja kõik mis toimusid tema juhatamisel olid vaid orgiad. Kuningas Louis 15.asemel valitsesid riiki tema armukesed. Louis15.tuntud lause oli... Peale mind tulgu või veeuputus.
Louis16.leidis eest tühja riigikassa, abiellus Marie- Antoinette 'iga kelle ainsaks meelepäraseks tegevuseks oli enda lõbustamine ja ehtimine . Selle tõttu oli vaja reformatsiooni.
Reformatsioon :
1) kaotada feodaalsed privileegid
2) viljakaubanduse vabadus - sellest tuli jahusõda ehk sest saak oli sel aastal kehv ja hinnatõus oli suur. Kuningas saatis Turgot' erru .
3)hiljem kõik reformid tühistati võlgadest ei saadud lahti ja kokku kutsuti generaalstaadid.