Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil
Prantsusmaa on riik Lääne-Euroopas, kus 17.-18. sajandil oli valdavaks valitsemisviisiks absolutism- vorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Absolutismi teooria kujunes välja varauusajal, mil hakkasid moodustuma esimesed rahvusriigid, ning senist ühiskonna- korraldust ähvardas kokkuvarisemine- seda eeskätt humanismi tuleku ja feodaalsüsteemi suutma- tusega kohaneda seniste ühiskondlik-majanduslike muudatustega. Uue teooria tekkimiseks osutus sobivaim pinnas olema Prantsusmaal, kus kuningavõim oli tugev juba keskaja lõpust saadik. Ent kas absolutistlik valitsemiskorraldus oli Prantsusmaale pigem hea või halb?
Kuningaid vahetus Prantsusmaal kahe sajandi vältel mitmeid kordi . 1610. aastal
Prantsuse absolutism 17 -18-sajandil #1 Prantsuse absolutism 17 -18-sajandil #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kekz Õppematerjali autor
741-sõnaline arutlus. Hinne 4/5 (täpselt enam ei mäleta).

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil, kuninga võim

Õnnetuseks oli 1774. aastal viljasaak kehv, sellest tulenenud hindade tõus seostati aga Turgot' reformidega Puhkesid rahutused mida tuntakse jahusõja nime all Kõik reformid tühistati Tulemusi ei andnud ka rahanduse järgmiste peakontrolöride katsed riik päästa Võlad olid nii suured et sissetulekutest ei piisanud isegi enam võlaprotsendigi tasumiseks Kehtestati üldine maamaks kui see lükati tagasi Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid

Ajalugu
thumbnail
4
docx

AJALUGU ABSOLUTISM

Usuolude ühtlustamiseks alustas ta rünnakuid hugenottide vastu ja tühistas nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. Et piirata feodaalaadlite võimu lõhuti Richelieu käsul nende losside kindlused, keelati duellid, aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud ­ intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
4
docx

VALGUSTATUD ABSOLUTISM

Usuolude ühtlustamiseks alustas ta rünnakuid hugenottide vastu ja tühistas nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. Et piirata feodaalaadlite võimu lõhuti Richelieu käsul nende losside kindlused, keelati duellid, aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud ­ intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Louis XVI

kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad ­ tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega katoliiklastega. Henri IV kindlustas riigi majandust, toetas tööstust, soodustas põllumajandust, rajas esimese prantsuse koloonia Kanadas. Nagu saatuse pilkena suri Henri IV, kes oli usuküsimustes ükskõikne, kes suutis peaaegu lepitada siseriigis katoliiklased ja hugenotid, fanaatilise munga käe läbi. Tema poeg Louis XIII, kes valitsejana oli pehmeloomuline, tahtejõuetu, arg, tõusis troonile vaid 9-aastasena; tegelikuks valitsejaks sai tema ema Maria di Medici. Ta oli küll valitsemishimuline, kuid vähese oskuse ja tahtega riiki juhtida. Henri IV aegsed ministrid kõrvaldati ametist

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Prantsusmaa 17-18 saj

maapiirkondades läks riigiametnikest intendantide kätte. · Enamus alamaadlist seoti riigiteenistusega, kas sõjaväes ohvitseridena, või büroodes ametnikena, muutes nad nii valitsejale kuulekaks teenistusaadliks. · Keelati duellid. Richelieu leidis, et kirjandus ja kultuur võib toetada riiki a valitsejat, sest aitab kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Valgustusajastu

5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Uusaeg

Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine o 1492 ­ Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 ­ Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 ­ Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu ­ uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused ­ pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643- 1715). Valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun