vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused. Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu.
manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined) 3. Kasutatavate teadmiste hulk. Mõtlemises võib kasutada väga erineval hulgal infot. Eristatakse teadmiste-vaeseid (knowledge-lean, knowledgepoor) ja
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias:
Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastastikune mõju Isikutaju aitab meil luua sotsiaalseid suhteid Me saame oma suhtlusoskusi parandada AITÄH kuulamast!
Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle
DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON ...selle järel järgmisena tehakse KONJUNKTSIOON ...ja viimasena tehakse DISJUNKTSIOON Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Vali loetelust õige alternatiivne nimetus nendele loogikatehetele. implikatsioon on järeldamine konjunktsioon on JA-tehe disjunktsioon on VÕI-tehe
välistatud teise seadus topeltjaatuse seadus kontrapositsiooni seadus Morgani seadus välistatud kolmanda seadus Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Vali loetelust õige alternatiivne nimetus nendele loogikatehetele. konjunktsioon on JA-tehe disjunktsioon on VÕI-tehe implikatsioon on järeldamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid kvantoreid on võimalik EITADA? Vali üks või enam: olemasolu kvantorit tõekvantorit lausekvantorit ühtegi kvantorit ei saa eitada Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi,
· Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek - Kiitmine omakasu eesmärgil · Juhttunnustest lähtumine · Tavatõdedest lähtumine · Lahenduste pakkumine : · Lihtsustamine
Kas loogika selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon. Erinevate interpretatsioonide näited. Matemaatiline loogika, on loogika formaliseeritud haru mis on mitmete teadmiste kujutamise keelte aluseks. Mat. Loogika keel on näiteks Prolog. 29. Lausearvutus, predikaatarvutus. Mittemonotoonsed loogikad. CLIPS, JESS ja nende edasiarendused. lk 21 30. Lause, muutuja, loogikatehe. Aksioom, tautoloogia. Tuletusreeglid, järeldamine, tuletus, teooria. Tõeväärtus. Mudel. 31. Semantika. Semantika erinevates valdkondades, selle seosed teadmistega Semantika on keeleüksuse (sõna, lause) tähendus antud kontekstis; aga ka keeleteaduse haru, mis uurib keele ja tegelikkuse suhteid. Üldisemalt, semantika räägib tähendusest; 32. Ontoloogiad ja freimid, pärimine, järeldamine (freimid, reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine.
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina-
· lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) · lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse järeldusi käepärast oleva (sageli lünkliku ja moonutatud) materjali alusel Piia Maria Nahkur Isikutaju 5) keskmise vea efekt- tendents pehmendada hinnanguid äärmuslikele külgedele teises inimeses keskmiste näitajate suunas 6) järjestuse efekt- vastuolulise info puhul omandavad suurema kaalu need andmed, mis
Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(teadmatus). Siit me saamegi järeldada, et mida rohkem me teame, seda vähem me teame. Sellest saame me jällegi järeldada, et see kes teab vähem, teab rohkem. Ja neid järeldusi oleks võimalik lõputult siia tuua, aga see järeldamine ei vii meid lõppude lõpuks ikkagi kuhugi ja targem oleks otsima hakata uusi vaatenurkasid. Miks võis väita Sokrates, et ta midagi ei tea? Ma usun, et üks põhjus võiks olla see, et teistega vesteldes jõudis ta järeldusele, et ta saab alati(!!!) midagi uut teada. Sellepärast ta arvaski, et ta midagi ei tea. Aga tõsi see on, et mida suurem on inimest ümbritsev sotsiaalne(ka sotsiaalmeedia) ring, seda enam avardub inimese silmaring, seda enam saab ta teadma asjadest,
Isikuomadused ja võimed nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele. KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED Algtase mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine. Kesktase mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine. Kõrgtase seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine. KLIENDITEENINDUSE ALASED OSKUSED JA TEADMISED 1. Teeninduse mõiste ja olemus 2. Teenindamiseks vajalik mõttekultuur 3. Klienditeenindaja roll, teenindaja tööks olulised isikuomadused ning viisid nende arendamiseks 4. Teeninduse korraldamine 5. Erinevaid suhtlemistehnikad: verbaalne- ja mitteverbaalne suhtlemine, kehtestav käitumine jms 6. Hääletehnika: oma kõnemaneeri, diktsiooni ja intonatsiooni kontrollimine 7
loomine teisest inimesest esmasel kokkusaamisel (meeldiv, eemaletõukav jne). *Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, võib endas maha suruda vastumeelsuse tema teatud käitumisjoonte suhtes. 4)Isikutaju mehhanismid · *kategooriate kohandamine; tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. · loogiline järeldamine; on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel · analoogiate kasutamine; otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel * Tajumehhanismid mis on vähem täpsemad ja kohati moonutavad: · Projektsioon · Lihtsustamine · Äärmushinnanguist hoidumine · Varem otsustatu kopeerimine · Tajukujundi tasakaalustamine
sõltumatu ruumilise mustriga ja erineva aja käiguga · Etapid: eeltöötlus (preprocessing) Ruumiline ja ajaline eeltöötlus Ruumiline normimine Statistiline andmeanalüüs Funktsionaalsete ja anatoomiliste andmete integreerimine mudeli määratlemine ja sobitamine (model specification & fitting) statistiline järeldamine ja tulemuste analüüs (inference & results interrogation) GLM · y = a set of outcome variables · x = a set of pre-program variables or covariates · b0 = the set of intercepts (value of each y when each x=0) · b = a set of coefficients, one each for each x · e = error ICA · ICA on tehnika, et eraldada lineaarselt segatud/summeritud signaalid.
Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult: Kategooriate kohaldamine (etalonide kasutamine) tunnetamine kulgeb isikutajul üldiselt üksikule ja teine "lahterdatakse" mingisse liiki või tüüpi Vanus; Kutseala; Rahvus; Mingi välistunnus; Mistahes sotsiaalne näitaja, - poissmees, tippsportlane; Loogiline järeldamine teise isiku kavatsuste, käitumismotiivide ja iseloomu üle otsustatakse tema kohta käiva teabe alusel. Loogiline järeldamine toob endaga kaasa ebaadekvaatse hinnangu inimesest, sest arvestatakse vaid teadaolevat infot ja tehakse loogikavigu; Empaatialpõhinev isikutaju liiga intensiivsel kaasaelamisel suudetakse küll teist mõista, kuid mitte säilitada objektiivsust tema hindamisel. Empaatiavõime on pealegi inimeseti väga erinev;
Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide
jäävus) - mõeldakse konkreetsetest probleemidest siin ja praegu - mõtlemine muutub pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta - tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele - vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti 4) formaalsed operatsioonid 11+ (paljud lapsed ei pruugi sinna jõuda) - mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest - abstraktne järeldamine - hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega - testida võiks ka teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti
Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini
vaateväljas. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Teiseks staadiumiks on operatsioonide-eelne staadium. See kestab 2 7 eluaastani. Lapsed ei kasuta enam ainult motoorseid ja tunnetuslikke kohandumusi objektide ja tegevuste suhtes. Objektide tähistamiseks võetakse kasutusele ka sümbolid nagu mentaalsed kujundid, sõnad ja liigutused. Iseloomulikeks joonteks on egotsentrism, mõtete jäikus ja poolloogiline järeldamine. Laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi, ei osata moodustada tervikut. (Butterworth, Harris, 1994, 39) 2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus Kohlbergi prekonventsionaalne tase vastab Piaget' operatsiooni-eelsele staadiumile. Operatsiooni-eelses staadiumis olev laps mängib sotsiaalsetel rollidel põhinevaid mänge. 5 Lapsed otsustavad selle üle, kas tegevused on head või halvad, nende tagajärgede põhjal.
milles ei ole vabu muutujaid. TULETUS TULETUS on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Nõuded tuletusreeglitele: Korrektsus- iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm Kompaktsus- reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta Tuletussüsteemi täielikkus- kõikide kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui iga selle samm on kehtiv(nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised) TINGIMUSLIK TÕESTUS ehk IMPLIKATSIOONI SISSETOOMINE Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik lause p—)q ja seda on raske(või võimatu)teha põhiliste reeglite abil. Tingimusliku(konditsionaalse) tõestuse puhul sisaldab tuletuse jada lõike, mis sõltuvad lisaks üldistele eeldustele ka hüpoteesist p kui täiendavast eeldusest.
loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe binaarset (kahe operandiga) tehet. ( aritmeetilise liitmise analoog loogikas ) k a Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tõeväärtustega i loogiline järeldamine ehk implikatsioon n 0 või 1 , siis nendevaheliste loogikatehete tulemuseks olevate liitlausete ( ei oma aritmeetikas analoogi ) h tõeväärtused on järgnevad: e t
teadmisterikasteülesannete lahendamisel on vajalik kasutada mitmekesist infot. Probleemide lahendamiseks on vaja mitmeid teadmisi ja oskusi nii uldisemaid kui ka otseselt probleemiga seotuid. Jargnevas kirjeldatakse neid etappe ning ekspertide ja algajate erinevusi igal etapil. 1. Probleemi märkamine. 2. Probleemi määratlemine ja esitamine. 3. Strateegia valik. 4. Strateegia ellurakendamine. 5. Lahenduskäigu hindamine. Loogiline järeldamine. · Loogiline järeldamine on võimalik alles siis, kui kasutatakse teadusmõisteid (alates teisest kooliastmest), sest see eeldab arusaamist mõistetevahelistest seostest. · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. · Loogiline mõtlemine areneb õppimise tulemusena. Kriitiline mõtlemine. · Kriitiline mõtlemine on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks ei ole sageli probleemi
On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm
sooritanud? Kuidas vastaks arvuti? Pole õrna aimugi, sest ei tea, kui edukas keegi on; ei tea taustainformatsiooni 16. Mis liiki on ülesanne: "Muretsege homseks 500 krooni"? Halvasti struktureeritud ülesanne. Kuigi on üks õige vastus kas on 500.- või mitte 17. Osa nukkeleid rullavad Osa rulljatest on napakad Kas osa nukkeleid on napakad? Milliseid vigu tegite antud ülesandes? Mis oli raske? Miks? Loogiline järeldamine, kui vastus tundub tõenäoline ja pole neist loogiliselt järeldatatav. Mõisted abstrakstsed ja võõrad (ei tea, kes on nukkelid, kuidas nad rullavad ja mis mõttes on napakad). Andmete vähesus. Pole ära öeldud, kus napakate hulk on 18. Kas Annika on pigem tumeda või heledapäise tütarlapse nimi? Kui enda tutvusringkonnas on mõni Annika, siis vastavalt sellele. Annika põhjamaine nimi, järelikult heledapäine. 19
informatsioon Halo-efekt (kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele) Prototüüp (nn parim liige) teadmiste kogum, mis Projektsioon enda tunnete ülekanne teise kõige paremini iseloomustab mingit inimeste, asjade või inimesse sündmuste kategooriat Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 19 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 20 Enesetaju Peegelmina (Cool) Enesetaju teooria (Bem):
kurbust ja rahu, mis annab meile tagasi sünniõiguse selle planeedi lastena ja kohandab meid maa peal. 4. Kuidas seostuvad esteetiline ja ratsionaalne? Millist rolli mängib S arvates esteetikas tõde? Meie loomuse ratsionaalne osa on olemuselt suhteline: ta juhib meid lähteandmete juurest järelduste juurde või osalt tervikule, kuid ei loo kunagi ise alust, millelt ta lähtub. Ratsionaalsuse olemuseks on vahetalitlus, järeldamine ja süntees. Ratsionaalsuse ideaal ise on niisama meelevaldne ja oleneb niisamuti lõpliku korraldamise vajadustest nagu iga teinegi ideaal. Tõe väärtu esteetikas rajaneb osalt praktilistel, osalt esteetilistel huvidel. Tõe koguväärtus tulenebki kahest hüvest, millest üks on tegelik ja praktiline, teine mõtteline. 5. Kuidas suhestuvad omavahel kõlbelised ja esteetilised väärtused? Kuidas S seda põhjendab?
Näiteks arv 5 pole seoses ühegi tegeliku hulgaga, kuid teda saab seada vastavusse ühe käe sõrmedega, 5 õunaga jne. Kõigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest tähendusest olenemata üks ühine omadus - nende elemente saab seada üksühesesse vastavusse. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. Matemaatika tekkejärk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel süstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (näiteks pindala ja ruumala arvutamiseks).
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 1.Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Induktsioon - loogilise üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine Deduktsioon - loogilise üksiku v. erilise tuletamine üldisest, järeldamine konkreetse üksikjuhu kohta üldise põhjal 2. Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused? Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse. Teaduslik tunnetus on täpne, õige, töökindel. Puuduseks on see, et teaduslik meetod ei suuda mõõta ilu, ei suuda ületada materiaalsuse piire. Teadusliku meetodi abil saab hinnata vaid mõõdetavaid asju (materiaalseid asju).
Nominalism. E. Descartes 1. What is the main question that Descartes is trying to answer? „Kuidas ma saan kindel olla, et ma elan tões?“ 2. Which are four precepts of Descartes' method? Selgete ja eristuvate ideede leidmine (süsteemselt kõiges kahtlemise teel) ja nendega tegelemine; keerukamate ideede analüüsimine (kas keerukam idee koosneb selgetest ideedest?); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3. Descartes will only accept one specific kind of ideas: which are them? Why only these ones? Kaasasündinud ideid, kuna Jumal on loonud mõistuse ja Jumalat saab usaldada. 4. “I think, therefore I am”. What does this phrase mean? Ainus, milles kahelda ei saa, on kahtlemine, seega ka mõtlemine. 5. How does Descartes prove the existence of God? Kasutades Canterbury Anselmi
temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Stereotüpiseerimine isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine · Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid. · Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub. · Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp
aktsioonides või organisatsioonides kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunened organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele konsensus üksmeel, vastväidete puudumine otsustavas küsimuses kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselevatest inimestest, kes ei pruugi olla oma vahel sugulased massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni kasutades, nende osasaamine ühesugustes teabetes
Palju matemaatika mõisteid, näiteks arv, geomeetriline kujund ja funktsioon, on tekkinud tegelike hulkade, esemete või seoste kõrvutamisel ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend. Matemaatika arenguetapid Tähtsamad säilinud allikad Vana-Egiptuse matemaatika kohta on Rhindi papüürus, Moskva papüürus ja niinimetatud nahkrull. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. Geomeetrias oskasid egiplased arvutada kolmnurkade, ristkülikute ja trapetsite
PEAMISED OSAD Seisukohtade, Oma seisukoha väidete esitamine, toetuseks esitan pooltargumentide kolm argumenti. järjestamine Esiteks väidan, et … Poolt- ja Ühelt poolt tähendab vastuargumentide see …, teiselt poolt esitamine aga … Näidete, Oma seisukoha tõestusmaterjali toetuseks esitan ma esitamine … TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Järeldamine Järelikult … Seetõttu julgen väita … Olulise rõhutamine, On väga oluline … kordamine Tahan eelkõige rõhutada mõtet … Üleminek uue Minnes siit edasi … alateema või Kui minu eelmine argumendi juurde argument oli …, siis järgmine … Argumendid Argumendid: toetavad ja kontrollivad esitatud põhiidee
õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja erineva õpistiili kasutajat: aktivist, peegeldaja, teoreetik, pragmaatik. See jaotus on otseselt seotud Kolb'i poolt esitatud õppimise tsükli nelja etapiga: kogemus, kirjeldamine, järeldamine ja planeerimine. AKTIVIST Aktivist õpib kõige paremini olukorras, kus on võimalik ise katsetada ja proovida. Ta seob ennast uute kogemustega kus iganes võimalik. Ta on avatud uutele ideedele, kaldudes esmalt tegutsema ja alles siis tagajärgedele mõtlema. Sageli juhtub, et kui üks tegevus on oma põnevuse ammendanud, hakkab aktivist kiirelt uut otsima. Ta võtab kiirelt vastu ja katsetab uusi väljakutseid, kuid tunneb igavust neid pikemaajaliselt rakendades.
· Põhiväärtuste olemasolu; · Oma võimete ja huvide arendamine, et oma eluga hästi toime tulla; · Tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei teata küiki vastuseid, ja terviklikkuse tajumine; · Elutarkuse olemasolu. 6. Isikutaju mehhanismid Kategooriate kohandamine stereotüüpide ja etalonide kasutamine (inimeste lahterdamine vanuse, ameti, rahvuse ja mis tahes sotsiaalse näitaja alusel) Loogiline järeldamine teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva teabe läbitöötamisel. Analoogiline järeldamine otsustatakse kaasinimese üle teatud isikute, objektide või situatsioonide sarnasusest lähtudes. Empaatial põhinev isikutaju teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada.
3) Tänu tehnoloogia kiirele 3) Tänu tehnoloogia arengule on pealetungile, võivad paljud võimalikud aina keerukamad inimesed töötuks jääda, sest robot operatsioonid(meditsiin) on odavam kui inimene 4) Tehnoloogia areng võimaldab luua turvalisemat keskkonda Väite tõestamise viisid Traditsioonilised väite tõestamise viisid on analoogia, induktsioon ja deduktsioon Analoogia on järeldamine, mis suunatakse üksikfaktilt üksikfaktile Induktsioon on laiendustõestus ehk järeldatakse üksikfaktilt üldreeglini Deduktsioon on järeldamine, mis suunatakse üldreeglilt üksikfaktidele ,,Eesti kultuur on saksa kultuur, mida viljeldakse eesti keeles" Eesti ja saksa kultuur on tugevalt põimunud tänu sellele, et eestlased on ajalooliselt olnud saksa valitsemise all üsna pikka aega. Palju sakslasi leidis siit endale eesti rahvusest elukaaslase ja jäi siia paikseks
Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline Tajuviga see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest.
Positivistlik • Probleem • Teoreetiline taust, lähtumine olemasolevast • Hüpotees • Operatsionaliseerimine, mõõtmine, kitsendamine • Kontekst välistada • Andmeanalüüs kui järelduste alus • Rakendus peale uuringut • Tõestav uuring Kvalitatiivne • Probleem • Vabam käsitlus, oma ideed • Hüpoteesita, otsiv • Tundmaõppimine, holistlik pilt • Konteksti arvestada • Järeldamine arutluse ja näidete alusel • Rakendus ka uuringu käigus • Otsiv uuring UURMISMEETODI VALIK • Minimaalsus • Korratavus • Vastavus uurimisprobleemile ja hüpoteesile • Kombineeritud lähenemine UURIMISTÖÖ EETIKA • Uuritavate isiku ja tema privaatsuse austamine. Uuritaval on õigus teada mida ja miks uuritakse, kuidas tulemusi kasutatakse, õigus katkestada osalemine, õigus anonüümsusele …
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid (
Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos
andmevahetuse veel salvestamine, arhiveerimine ja töötlemine. 28. Nimetada tuntumad andmekaevandamise algoritmid. Segmenteerimine; klasteranalüüs; otsustuspuud; närvivõrgud; regressioon analüüs 29. Mis on Turingi test? Turing test: TIS- masin, mis vastab küsimustele nii, et pole võimalik vahet teha kas vastab inimene või masin. Masin võib teha kõike, ka lollitada inimest. 30. Nimetada tehisintellekti osad. Loogiline tehisintellekt; otsing; mustrite avastamine; teadmiste esitus; järeldamine; terve mõistuse teadmised ja arutlemine; kogemusest õppimine, planeerimine 31. Kus võiks kasutada närvivõrke. Aktsiahindade ennustamine; lõhna7värvi tuvastamine; käekirja lugemine; vigase toodangu diagnoos 32. Milliseid omadusi peab rahuldama hea andmebaas *peab toetama firmale oluliste valdkondade tööd *peab kindlustama kõigi nende sujuva koostöö *peab koosnema omavahel hästi ühilduvatest osadest *peab võimaldama sujuvat koostööd teiste firmade, ettevõtete, asutuste jms
Pildiseeriatega töötades saab arendada kaemuslik-kujundilist ehk pildilist mõtlemist. Pildikaartide kasutamise võimalused. 1. Arutelu Antud ülesanne on sobilik 1.-6. klassi õpilastele, sõltuvalt lapse oskustest ja vaimsetest võimetest ning sõltub konkreetsest õpetaja antud juhisest. Iga pildiseeria/ pildi puhul saab teha arutelu, kus lapse ülesandeks on mõtlemise teel lahendada erinevaid harjutusi. Arutelu: mis pildil toimub; piltide võrdlemine; analüüs; järeldamine; küsimuste küsimine- saab küsida infot, mida pildil pole ja lapsel tuleb ise mõelda/ järeldada vastused; mis toimus ennem/ pärast; põhjus- tagajärg, seos. 2. Piltide järjestamine. Antud harjutus on sobilik alates 4 eluaastast lastele (sõltuvalt lapse oskustest ja vaimsetest võimetest, saab raskusastet tõsta piltide arvu suurendamise kaudu). Õpetajana panen lauale ühe pildiseeriate loo kaardid (õhupallilugu, 3 pilti). Loo alguse kaardi paneb
vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3
tekitavad. Lisamaterjalid pakuvad lugejale avastamist, märkamist ning laiapõhjalisemat ülevaadet kirjandussuundadest. Ülesanded toetavad ka koostööpädevusi ning isealgatust, mis on tulevikus igale inimesele oluline oskus edasi liikumiseks ning tööturul konkurentsis püsimiseks. Lisaks leian, et ülesanded on üles ehitatud ka projekt- või avastusõppe meetodeid kasutades, et tagada veelgi parem kirjanduslikest teoste läbimõtestamine ning järeldamine. Õnnestunud ülesanne: Kirjandusteadlane Epp Annus on artiklis ,,Eetilised hoiakud A. H. Tammsaare romaanis ,, Tõde ja õigus" (Vikerkaar 1-2, 2005) mõtestanud Mäe Andrese elu, tööd ja suhteid eetilisest aspektist. Kirjelda artikli abil Andrese väärtussüsteemi ja lisa oma arvamus. Veidi ebaõnnestunud: Tõlgi Umberto Eco koduleheküljel olevast tsitaadikogust 10 tsitaati korrektsesse eesti keelde. (Nõuab head inglise keelt ja tõlkimisoskust) 6
vaimule hästi, teised aga on sellised, millest tuleb eemale hoida. Descartes`i selline filosoofiline arutelu on väga huvitav ja hariv. See paneb mind mõtlema Descartes`i meditatsiooni alguse peale, kus ta tõdeb, et tahtis oodata kuni saab vanemaks ja omab piisavalt vaimuküpsust, elukogemust, et sellist filosoofilist meditatsiooni läbi viia, pühenduda. Tuleb tunnistada, et selline meditatsiooni abi arutlemine, järeldamine, keheldes kõiges, samas üritades leida omadusi, mis siiski oleksid kõigutamatud ja tõesed on päris raske ja keeruline. Vaja on väga head kontsentreerumise võimet, laia silmaringi ja kindlasti väga suurt tahtmist teada saada, soovi korrastada oma mõttemaailma. Arutluse kokkuvõttena võib öelda, et kõik eksisteerimine saab alguse meist endist. See, et me mõtleme, annab märku sellest, et me olme olemas. Olemas oleme just senikaua, kui me mõtleme
K3: Kui linnas tekivad rahutused, kas siis ei tohiks ka väljaspoolt sekkuda? 5 p. 8. Mis argumendiskeemiga on tegemist? Vajadusel põhjenda (kui põhjendus pole ilmne). Kritiseeri argumenti lühidalt. (5 x 2 p.) a. Uuring leidis, et mehed, kellel on pealaelt algav kiilasus, saavad südameinfarkti palju tõenäolisemalt kui mehed, kellel pole seda tüüpi kiilasust. Järelikult põhjustab pealaelt algav kiilasus südameinfarkte. Korrelatsioonist põhjusliku seose järeldamine. Argumendiskeem: E. A ja B vahel on positiivne korrelatsioon. J. A põhjustab B. Kriitika: Positiivne korrelatsioon ei taga seda, et A põhjustab B. [Võiks ka öelda, mis muud seletused võivad korrelatsioonil olla näiteks võib B hoopis põhjustada A või neil võib olla ühine põhjus.] 1,75 p. b. Kaili ja Joonas vaidlevad teemal, kas HIV-positiivsetel kirurgidel tohiks lubada inimesi opereerida. Joonas ütleb: ,,Doktor Taavi Kask ütles, et tema arvates tohiks
on olnud tõhus või mitte. Tagasisidet tuleks seega samuti võtta kui kommunikatsiooni parandamise võtet. Tagasiside juhilt alluvale hõlmab 4 komponenti. 1. Vaatlus vaadeldakse organisatsioonis toimuvat, kuidas alluvad käituvad, kuidas organisatsioon toimib oma osades. 2. Hindamine vaatluse tulemuste tõlgendamine ja tulemuste hindamine organisatsiooni eesmärkide ja visiooni alusel. 6 3. Järeldamine hindamisest lähtuvalt kokkuvõtete tegemine; järeldatakse, mis toimub hetkel ja mis võib hakata toimuma, kui midagi ei muudeta. 4. Arendamine parandatakse tegevust või käitumist; antakse edasi vaatluse tulemused, seletatakse, kuidas midagi hinnati ja millisele järeldusele jõuti ning kuidas oleks efektiivselt võimalik vaadeldud käitumise nõrku kohti parandada. (Daft 1999:170, ref Valk 2003: 206-207).
Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos
Teadmine pole fikseeritud arusaam või fakti mäletamine, tegelikult on igasugune sisukam ja sügavam teadmine loomult dünaamiline. Me omandame teadmisi uute mõistet ja ideedega tutvudes. Uut teavet kasutatakse sealjuures kognitiivse psühholoogia keeles väljendatult sisemise teadmiste struktuuri loomiseks. 4. Mõtlemise abioperatsioonid: analüüs ja süntees, võrdlemine, abstraheerimine ja üldistamine, klassifitseerimine ja süstematiseerimine, otsustamine ja järeldamine, induktsioon ja deduktsioon. Analüüs analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodistavaiks elementideks: külgedeks, tegevuseks, omadusteks jne.( raudtee koosneb liipritsest, jaamahoonest, veduritest, vagunitest). See on kõige käepärasemaks maailma tundmaõppimise viisiks. Ettevõtluses võib esile tuua tootmise, raamatupidamise, turunduse.
annaabi.ee 
