Mullastike hävimine ja kaitse.
Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on
taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või
mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt
väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada
mittetaastuva loodusvarana.
Muldade hävimise peamised
põhjused.
• Vee erosioon (56%)
• Tuule erosioon (28%)
• Keemiline degradeerumine (12%)
• Füüsikaline degradeerumine (4%)
Veeerosioon
§ Erosiooni tulemusena kantakse mulla
pindmised, viljakad kihid ära.
§ Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi
eristatakse geoloogilist ja kiirendatud
erosiooni; viimane on põhjustatud
inimtegevusest.
§ Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva
taimkatte hävitamine.
§ Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu
terrassistada.
Tuuleerosioon ehk deflatsioon
§ Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel
kantakse ära mullaosakesi.
§ Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse
tõttu vähese sidudsusega pinnad, mis on
tuultele avatud.
§ Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Acinonyx
Õppematerjali autor
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muld on Maa ökosüsteemile tähtis, kuna mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Muld ja taimestik aitavad süsinikku maismaal mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda peale seda kui inimene on tootnud fossiilsete kütuste põletamisega õhu CO2 järjest juurde. Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid
PEDOSFÄÄR · Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. · Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. · Organismid kasutavad mulda oleluskeskkonnaks või kinnitumiseks. · Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. · Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. · Mulla viljakus on võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraalainetega ning taime juuri hapnikuga. · Mida suurem on mulla viljakus seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasimõju mullale. MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASIL
laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei tekigi. Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbumine vihmavee mõjul muld vaestub alustest ja koguni ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimuses tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Troopika muldi nim nende värvuse järgi puna- või kollamuldadeks. 4.4. Muld on ressurss muldade kaitse Muldade erosioon Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsessi intensiivususe järgi eristatakse geoloogilist erosiooni ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. Mulla vee-erosioon on mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste voolude toimel. Kõrbestumine
humifikatsiooni. Mulla huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb. · alepõllundus arengumaades · pestitsiitide kasutamine ja mulla tallamine · mullaväsimus- ühe ja sama põllukultuuri pikaajaline kasvatamine samal maalapil- taimekahjurite ( kartulikiduuss, lehemädanikku põhjustav munaseen) levik, mis põhjustab ikaladumise Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades. · Muldade sooldumine, MULD KUI RESSURSS, MULDADE KAITSE Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Oluline koht globaalses süsinikuringes- muld ja taimed aitavad fossiilsete kütuste põletamiselt tekkinud C02 - st süsinikku uuesti mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda ( vt. süsinikuringe) Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim,
Troopika mullad on raua ja savimineraalide rohked ning läbi kuivades moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte (nõrgkivi). Seetõttu saab seal võimalik päikese käes kergelt valmistada telliseid. Troopilised mullad on ökoloogiliselt nõrgad, toiteelementide vähesuse tõttu. Troopika muldi nimetatakse veel ka puna- või kollamuldadeks (värvuse järgi) või ferralsoliks (keemiliste elementide alusel). Muld kui ressurss, muldade kaitse. Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent. Selles kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti oluline on see globaalse süsinikuringe koha pealt. Kaitstes mulda kaitseme elu Maal. Inimene saab muldi kõige paremini kaitsta sellega, et arvestab nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa l
· KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine, Ülekarjatamine, Metsaraie 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, Tuuleerosioon. Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas. Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Sots.tag.: vaesus, nälg, veepuudus, väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus, terrasside rajamine, uued kündmisviisid, veereziimi kontroll, tuuletõkete rajamine · SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis · HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid