Magdaleena ja vasakul käel Jeeriko pime. Kuju on 3,5 m kõrge ja valmistatud Carrara marmorist arhitekt Mielbergi kavandite järgi. Teises maailmasõjas sai kuju väga tugevasti kannatada ent seisab tänaseni oma endisel kohal. 1923. aasta sügisel jõudsid Tartusse Ruhrimaal Bochumis valatud teraskellad, mis kaaluvad 1280 ja 800 kg ning kõlavad dis ja fis. Neist inspireerituna kirjutas Heino Eller klaveripala "Kellad". 1924. aastal pandi kirikusse ka keskküte. 1931. aastal tehti jumalateenistusest esimene raadioülekanne. 1932. aasta lõpuks sai valmis 3-korruseline tiibhoone. Teine tiiibhoone jäigi ehitamata. Pihtkonnad 1933 lahkus õpetaja Habicht Saksamaale. Sama aasta sügisel valiti uueks õpetajaks Harri Haamer (1906-1987), senine Püha koguduse õpetaja. Aasta lõpus otsustas täiskogu asutada Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna, mille õpetajaks valiti Arthur Võõbus (1909-1988). 25. märtsil 1944 põles kirik varemeiks. 1946
Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks.
Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad"
elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Kildkondade võitlustes jäid aga peale tema vastased ja elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pagenduses. Dante peateos on poeem "Jumalik komöödia", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Kõige levinum lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks.
esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat". Selle põhjaks võiks järeldada, et barokiajastu muusika oli pigem vaimulik. Siin kohal ei saa aga unustada Händelit, kes nagu eelpool mainitud, ei kirjutanud suurt vaimulikku muusikat. Algselt kirjutas ta oopereid, kuid nendega ei läinud kuigi hästi. Üks tuntuimaid Händeli oopereid on ,,Rinaldo"
Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi). Kiriku lääneseina sissekäigu kohale ehitatakse looz, see on mõeldud valitsejale jumalateenistuse jälgimiseks. Lääne-Euroopa kuningad ei ole taevaliku võimu esindajad ning nad ei võtnud osa jumalateenistusest nagu Bütsansti keisrid. Kooriruum ehitatakse kiriku põrandast natuke kõrgemale. Skulptuur oli tähtsusetu. Kasutati luunikerdusi raamatukaante kaunistamisel. Eriti toredatele käsikirjadele tehti reljeefsed kuld-ja hõbekaaned, millel sätendasid vääriskivid ja pärlid. Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele. Karolingide ajal hakati valitsejate puhul kasutama eririietust purpurseid mantleid (üle võetud Bütsantsi keisritelt), krooni
Toimus rahvaste rändamine ja Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Nii otsused muusikas kui arhitektuuris tuginesid usule ja jumalikule algele. Tekkisid suured ehitised, algul basiilikad ja hiljem veel võimsamad gooti stiilis katedraalid. Põhjus, miks ma isegi eelistaksin keskaja muusikat nüüdisaja muusikale seisneb selles, et looming oli aus, see tugines millegile ja sellel oli oma mõte, nüüd on kõigi soov meeldida massidele, vähesed teevad asja hingega. Esimesed laulmised tekkisid jumalateenistusest 8-9.saj, ning seda toetas kirikuorel. Uue kirikureformiga võeti kasutusele uus kirikulaul – gregooriuse laul. Minu arust just gregooriuse laul tundub väga huvitav ja müstiline. Sellel on palju esitusviise, kuid minu lemmik on responsoorium, kuna soololaule lisaks on refräänis kaasatud koor, mis teeb vaimulikud laulud mõjuvõimsaks. Lisaks on sellel esitusviisil palju kaunistusi ja improvisatsioon mängib suurt rolli. Mulle on alati meelejärgi olnud suursugused ja veidi salapärased
Mis on kaanon? Kaanon on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat
ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes vi vabavrsiline) Gregorius Suur viis lbi kirikurefomi, millega veti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige
Janequin (u. 14851558). Jäljendati lindude hääli. Motettlevis nii ilmalikul kui ka vaimulikul viisil. Madrigalitaaliast pärit ilmaliku sisuga, sageli filosoofilise sisu ja ilusa luuletekstiga. Sansoonprantsuskeelne ilmalik laul. 6) Renessansi vaimulik muusika ja zanrid! Vastus: Palju loodi ka vaimulike laule. Näiteks väga levinud olid vaimulikud motettid (mitmehäälsed ja polüfoonilises stiilis). Need olid mitme osalised koori teosed, mis kasvasid välja Jumalateenistusest. Missatähendab jumalateenistust. On kindlatest osadest koosnev ja traditsioonilise ladina keelse tekstiga kooriteos. Reekviemleina missa, kirjtatakse kellegi surma mälestuseks. Passioonon ulatuslik kooriteos, mille sisuks on Kristuse kannatuse ja ristilöömise lugu. 7) Instrumentaalmuusika ja tähtsamad pillid! Vastus: 16.sajandil hakkasid välja kujunema esimesed pilli muusika zanrid. Kuni
19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad
· 3) Mul on huvi tulevikus jumalateenistusel osaleda · 4) Mulle meeldivad kristlikud põhimõtted · 5) Pean ennast kristlaseks · 6) Kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus · 7) Loen piiblit või mõnda muud kristlikku kirjandust · 8) Kuulun mõnda kogudusse · 9) Olen tundnud, et on olemas mingi kõrgem jõud, mis minu elu juhib ja mind ohu korral kaitseb · 10) Olen viimase 5 aasta jooksul palvetanud või osa võtnud jumalateenistusest Uus vaimsus EUU 2010, RSE 2014 80 70 60 50 40 30 eestlased 2010 20 eestlased 2014 10 0 Uue vaimsuse faktor (eestlased) RSE 2014 · 1) Olen viimase 5 aasta jooksul tegelenud jooga, meditatsiooni, vabastava hingamise, reiki vms.-ga · 2) Mul on huvi tulevikus midagi sellist (joogad, meditatsiooni, vabastavat hingamist jms) proovida · 3) Loen kirjandust vaimsest enesearengust, joogast,
-10.sajand). Esialgu mängisid pillid sama meloodiat mis lauldi. Keelpillidest oli fiidel( viiuli eeskäia) ja rebekki(tsello).Veel olid olemas harf, lauto ja rataslüüra. Puhkpillidest olid vanimad torupill, salmei. Keskaegse muusika kohta on teada vähe, sest algselt ei pandud seda kirja. Rohkem on teada kirikumuusika kohta. Liturgiline laul oli ühe häälne ladinakeelne, sellel puudub regulaarne taktimõõt ja muusikaline rütm. Missa kujunes välja igapäevasest jumalateenistusest ja seal esitatud lauludest. 9. sajandil kujunes noodikiri, mida oli vaja kirikute laulude ühtlustamiseks. Sellest kujunes ka mitmehäälsus. Mitmehäälsese vormid olid organum ja motett. Pille mängiti nii laulu kui ka tantsu saateks. Nendest annab ülevaate kujutav kunst.
(mitmehäälne ilmalik laul) 28. Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? 29. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! (Madalmaade koolkond) 30. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) 31. Mis on polüfoonia? 32. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta põhilisi pille! 33. Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? (rahvakeelne koguduselaul luteri koraal; et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta) 34. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? 35. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! 36. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! (Lasso, Palestrina, Victoria, Tallis, Desprez) 37. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! (Vox Clamantis, Hortus Musicus, Rondellus, Linnamuusikud, Heinavanker, Püha Miikaeli Poistekoor)
Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. 4. Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli sakraalarhitektuur. 5. Romaani kirikute eeskujuks oli karolinglik basiilika. 6. Kirjelda romaani basiilikat! Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg)
saateta(a capella), estas tavaliselt üks vaimulik või koori solist või siis ka munkadest koosnev koor. Esitluslaad on monotoone, puudub dünaamika, lauldakse rahulikus - aeglases tempos. Gregooriuse koraale lauldi kirikuteenistuste ajal. Liturgia nim. kiriku teenistus.1)tunnipalvus 2)missa Missa jaguneb (kestab tund-poolteist): 1) sissejuhatus- mille ajal lauldakse 2 laulu Kyrie elesion, Gloria au olgu jumalale kõrges. 2) sõnaliturgia- see osa jumalateenistusest kus vaimulik peab jutlust, lauldakse mõningaid koraaliad, kus tekstid muutusid. Lõppeb Credo laulmisega. 3) armulaualiturgia- lauldakse Sanctus. Benedictus-(olgu õnnistatud) ja Agnus Dei(jumalate tall halasta meie peale) 4) lõpupalve- mõningad propdiumi laulud. Need 5 non ordinaariumi tekstiga mida lauldakse siiamaani. 1)Gregooriuse koraal on: * roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul * laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed * retsitatiivne
kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu
Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati
2)õpetatavate liturgia, sinna kuulub Piibli lugemine laulmine ja jutlus. 3)Usklike liturgia, mille ajal jagatakse armulauda. Ortodoksne jumalateenistus sisaldab ohtralt sümboolset tegevust, nt suitsutamist, küünalde kasutamist, kummardamist, risti suudlemist. Preestrid, kogudest liikmed teevad sageli risti märgi, puudutades kolme esimese kokkusurutud sõrmega laupa, rinda paremat ja vasakut õlga. Ristimärgi tegemist on nimetatud sõnatuks usutunnistuseks. Jumalateenistusest osavõtjad seisavad, nii rõhutatakse seda, et usklik seisab austavalt püsti või põlvitab alandlikult oma jumala ees. Püha suitsutamist kasutatakse ühenduses armulauga. Suits kujutab palvete tõusmist jumala ette ja temalt tulevaid armuande. Jumalateenistuse ajal suitsetavad koguduse liikmed ikoonide ees küünlaid, mille palved väljendavad palve tulisust ja armastust ikoonide kujutatud pühaku vastu. Jumalateenistusel loetakse retsiteerides ehk laulva häälega.
Vaarao ülesanne oli ka ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus üheks tervikuks. Kuna Egiptuse alad olid väga suured ja vaarao isiklikult ei jõudnud igale poole, täitsid vaarao käske sealsed maakondade asevalitsejad, kelle oli ametisse vaarao määranud või tema esivanem. Vaaraol oli õigus asevalitsejaid vahetada oma suva järgi, kuid tihti pidas ta ikkagi silmas sealseid traditsioone. 4. Religioon Egiptlastele oli religioon igapäevaelus väga tähtsalt kohal, kuigi jumalateenistusest ei tohtinud lihtrahvas osa võtta (ainult preestrid ja vaarao ise). Templid olid mõeldud jumalatele varjupaigaks ja seal veeti läbi rituaale. Suurematel pidustustel toodi jumala kuju templist välja ja siis sai ka lihtrahavas jumalt näha. Egiptuses oli üle 700 jumala, kellest kõige tähtsam oli Amon- Ra. Jumalaid kujutati tihti looma pea ja inimese kehaga ning vastav loom, kelle pea oli jumala pea, oli selle jumala püha loom (näiteks Horose püha loom oli pistrik)
oli hapendamata. oli hapendatud. Ristitavale pannakse vett pähe 3 korda. Ristimisel kastetakse ristitav üleni vette, kui see pole võimalik kallatakse 3 korda veega üle. Teenistus ainult ladina keeles. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. Jumalateenistusest osavõtjad istuvad. Jumalateenistustest osavõtjad seisavad. Sümboolne tegevus puudub. Jumalateenistusel palju sümboolset tegevust: * kummarduse, palvetamine, risti ja ikooni suudlemine. Preestrid raseerivad end. Preestrid ei raseeri end. 9. Ristisõdade põhjused. Esimene ristisõda.
Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). . Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu
loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati pantomiimina, et kõik aru saaksid, mis toimub). Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid
"Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem. 10.-11. saj draamat nimetatakse liturgiliseks, sest väikesed näitemängud said alguse osana kiriklikust jumalateenistusest. 12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil.Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud, eriti käsitöölised.Etendusi korraldati enamasti usupühade ajal. 14.-15-sajandil muutus draama järjest ilmalikumaks.Näitemäng muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. Liigid. 1. Müsteeriumid olid piiblilugudele kirjutatud näidendid.Vanim säilinud
Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Basiilika ristlõige Basiilika põhiplaan Ristroidvõlvid Durhami katedraali näitel Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu
Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Basiilika ristlõige Basiilika põhiplaan Ristroidvõlvid Durhami katedraali näitel Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu
kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma.
aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostest teame mõningaid palu klaverile - omaaegsele moepillile. [4] 5. Ärkamisaeg Ärkamisaeg andis suure tõuke muutustele ka muusikaelus.Välja hakkas kujunema koolivõrk. Koolide üheks peaeesmärgiks oli rahvast lugema ja laulma õpetada, et inimesed saaksid luterlikust jumalateenistusest aktiivselt osa võtta. Seepärast oligi väga tähtis koht muusikaõpetusel. Alusti ühehäälsetest koraalidest ja jõuti välja mitmehäälsete koorilauludeni. Sajandi keskel koolide arv suurenes, samuti kasvas nõudlus uute õpetajate järele. Senised köstrid polnud
Joonis 3. Joonis 4. Joonis 5. Basiilika ristlõige Basiilika põhiplaan Ristroidvõlvid Durhami katedraali näitel Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord
lastele talvel, sakslastele suvel. Lisandus veel pruudiõpetus noorpaaridele enne laulatust. Kohustuste hulka kuulusid veel koduvisitatsioonid ja haigete külastamine, kirikuraamatu ja hingerevisjonide pidamine. Sageli tuli olla vahekohtunikuku rollis talupoegade tüliasjades. Hupel pidas ka oluliseks pühendumine vaimsele enesetäiendamisele ja teadusekirjanduse lugemisele. Eesti oli küll usuleige, kuid armulaual käimine oli kohustuslik. Kes jumalateenistusest kõrvale hoidsid, maeti pühitsemata mulda. Pastor kirikupolitsei rollis Liivimaa vaimulike kohustuste hulka kuulus ka järelevalve koguduseliikmete eluviiside ja kommete üle. Valgustusasjastu pastorina ei ole Hupel moraalivalvurina erilist agarust ilmutanud. Nii näiteks kostis ta ülemkonsistooriumis noorte armunute eest, kes soovisid varem abielluda, kui kirikuseadus seda neile võimaldanuks. Järelevalve koolide üle Pastori tähtsaim ülesanne oli järelevalve oma kihelkonna koolide üle
kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma.
• Palvetada võib igal ajal ja igas kohas, kuid kõikjal juudi maailmas on saanud sünagoog jumalateenistuse ja õppimise keskuseks • Kolm korda päevas käiakse korralistel jumalateenistustel, toimuvad õppetunnid • Ka kogukonna ametiruumid, ühiskondlikud ruumid ja külaliste toad • Naised ja mehed palvetavad eraldi • Naised võivad tähelepanu palvetamiselt kõrvale juhtida • Naised ei pea igapäevasest jumalateenistusest osa võtma, mehed peavad • Naiste kohus on hoida kodu ja kasvatada lapsi traditsioonide vaimus • Juudiks olemine kandub edasi emaliini pidi • Pühad • Sabat - iganädalane puhkepäev • Algab reede õhtul ja lõppeb laupäeva õhtul • Pühade aeg varjeerub ilmalikus kalendris, sest juudi kalendris on 354 päeva • Pesah (paasa ja hapendamata leivad), šavu’ot (nädalad) ja sukot (lehtonnid) on seotud Iisraeli ajalooga ja põllumajandusliku ajaga
siis koosnes see juba paljudest osadest, tavaliselt nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika, eriti Buxtehude looming. 18.saj algul hakati kantaatidele luuletama spetsiaalseid tekste. Piiblilaused ja koraalisalmid jäid endiselt üheks osaks, kuid juurde luuletatud tekst, mis neid vabalt kommenteerib, sai valdavaks. Leipzigis oli kantaat väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest, see esitati pärast evangeeliumi lugemist ja enne jutlust. Sisuliselt on kantaat otsekui muusikaline jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isiklikku lüürilise vaatenurga alt. Leipzigi-aja kantaadid lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võib-olla kaasa laulis. tihti ongi see ainsaks koorinumbriks. Tähtsamatel pühadel alustas Bach kantaate enamasti siiski suurejoonelise koorinumbriga, millele võis eelneda orkestriavamäng
normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma.
ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu (kääbusgalerii). Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks. Koori lõpus paikneb apsiid, mille lõpus on tihti mitu minikabelit, mis moodustavad kabelipärja. Koori all asub keldriruum ehk krüpt, see on maa- alune altar, kus hoitakse reliikviaid. Kindlused Ilmalikust arhitektuurist on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid
piiskop Bernwardi väravatel St. Michaeli kirikus Hildesheimis Saksamaal. Hoolimata sellest, et inimese kehaehitusest ja proportsioonidest pole meistril korralikku aimu olnud, annab ta väga elavalt edasi näiteks piiblilegendi Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamisest - nii väljenduslikud on süüdistava ingli ja häbenevate Aadama ning Eeva poosid. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati
Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnetena ning neid naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntud ''Rebaseromaan''. Keskaja kuulsamaks poeediks peeti itaallast Dante Alighierit. Tema peateos oli ''Jumalik komöödiaa''.Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Need arenesid välja jumalateenistusest. Järk-järgult kasvas sealt välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul kandsid neid ette preester ja kooripoisid altari ees. Hiljem kaasati ka koguduseliikmed. Nii jäi kirik kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Peaosalisteks olid Jumal, Lucifer, Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ning tema ülestõusmisest. Neid nimetati kannatusmänguks.
Romaani kirik kuulub arhitektuuris harva esinevate ehituste hulka, kus siseruumide jaotus kajastub välisarhitektuuris. Ruumide planeering on väljakujunenud liturgilisest otstarbest. Ehitaja ei saanud siin enam midagi muuta. Põhiplaan on ladina rist. Pisa katedraal. Pisa on Itaalias, võtab romaani stiili vastu, jab selle juurde. Gootit Itaalia vastu ei võta. Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi. On rohkelt tornekaitseülesanne. Inimesed EI võta jumalateenistusest osa. Kiriku pikijoon on sammaste ehk piilaritega pikisuunas jaotatud löövideks. Keskmist löövi nim. pea- ehk kesklööviks. Kui ülemisel löövil on aknad, on tegu basiilikaga. Romaaniaja profaanarhitektuur pole eriti säilinud. Maalikunstis on miniatuurmaal. Esineb freskot ja mosaiiki, aga vähesel määral. Skulptuuridega kaunistatakse kirikuuksed (fassaadid, portaalid), väravad, materjalina eelistati pronksi ja kivi. On ka puitu. Kindlasti värvitud
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud
teada praosti kohta, kuidas ta maale tuli kahe lapse ja naisega, kuidas ta ükspäev oma naisega jalutama läks ja kauni õunapuu leitsid mille istutasid oma hoovi, kuidas pidev talu kasv lõplikult talupoja elust võlutud praosti endasse haaras, kuidas proua nüüd vaid kurbade niiskete silmadega aeda vaatab suutmata tunda rõõmu. Järgmisel päeval käsib proast Ekkel pool tooreid marju müüa mida vähesed peamiselt vanurid teevad praosti range pilgu survel. Ka mõned noored kes jumalateenistusest välja hiilisd ostavad marju, et oleks midagi asjalikumat teha ja lihtsam vastassooga suhtlema minna, Ekke mõtiskleb, et poisid näevad ilma tööriistatetta nagu kohmetud ja paljad välja. Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja. #9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor
käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu
peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati
koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) mõistukõne vt allegooria. mõtteriim vt parallelism. mõttetera vt aforism. müsteerium Piibli episoodidele üles ehitatud keskaegne draama, mida kanti ette katoliku kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Müsteerium arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna ülestõusmispühad olid kirikukalendris kesksed, siis seostus vaimulik näitemäng eelkõige sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka tavakodanikel. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid kiriku külglöövides. Vanimas säilinud müsteeriumis "Aadama mäng" (12. sajand) kujutatakse Aadama ja Eva pattulangemist.
Selle moodustas tavaliselt lossi või templi fassaadi kujutav skeene. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad käitusid talitsematult: jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Keskajal suhtus katoliku kirik teatrisse algul eitavalt, kuid peagi märkasid usumehed teatri võimalusi kristlike vaadete levitamisel. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna kirikukalendris oli keskne ülestõusmispüha, siis seostus vaimulik näitemäng sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka mittevaimulikel. Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul.
Selle moodustas tavaliselt lossi või templi fassaadi kujutav skeene. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad käitusid talitsematult: jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Keskajal suhtus katoliku kirik teatrisse algul eitavalt, kuid peagi märkasid usumehed teatri võimalusi kristlike vaadete levitamisel. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna kirikukalendris oli keskne ülestõusmispüha, siis seostus vaimulik näitemäng sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka mittevaimulikel. Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul.
valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses, mida püüti kooskõlastada uusaegse kultuuri ja teaduste arenguga. Luterlus tõi rahvuskultuuride, eriti rahvahariduse seisukohalt kaasa olulisi muutusi. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Osavõtt jumalateenistusest hakkas eeldama oskust pühakirja lugeda ja lauluraamatust laulda. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlaste juurde. Puuduliku keeleoskusega saksa soost vaimulikel tuli asuda eesti keelt õppima, sest teisiti polnud nende tegevus luterliku hingekarjasena mõeldav. Hakati tõlkima laule, epistleid, palveid ja muid pühakirja tekste, mis võimaldaksid pidada eestikeelseid jutlusi, nagu Lutheri õpetus seda ette nägi
surmaga. Lahutus kui sotsiaalselt aktsepteeritav nähtus. Iga abielu, mis põhineb tunnetel ja mitte materiaalsetel põhjustel, peab andma ka võimaluse abieluliidust lahkumiseks. Abielu riskifaktorid liiga noorelt abiellumine, planeerimata või abielueelne rasedus, väikesed sissetulekud, töötus, elukoha muutus. Töötavad naised lahutavad kergemalt kui mittetöötavad. Abielu säilimisele aitavad kaasa osavõtt jumalateenistusest, ühine otsuste tegemine, planeeritud rasedus, küllaldane sissetulek ja emotsionaalne küpsus. Uuringute tulemusena kestavad need abielud pikemalt, mis on juba eelnevalt pikalt kestnud. Suurim tõenäosus lahutada on esimese viie aasta jooksul. Abielu purunemise tagajärjed halb emotsionaalne mõju lastele, tüdrukutele tugevam kui poistele. Naised, kes on osa lapsepõlvest veetnud ühe vanemaga, abielluvad varem kui nende eakaaslased
annaabi.ee 
