Barokiajastu - Kas ilmalik või vaimulik (0)

Barokiajastu - kas ilmalik või vaimulik?
Barokiajastul tegutses mitmeid heliloojaid. Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik?
Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi . Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale . Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : „ Ein feste Burg ist unser Gott“ ja „ Wachet auf, ruft uns die Stimme“ , ilmalikest kantaatidest on tuntud „Kohvikantaat“.
Selle põhjaks võiks järeldada, et barokiajastu muusika oli pigem vaimulik. Siin kohal ei saa aga unustada Händelit, kes nagu eelpool mainitud , ei kirjutanud suurt vaimulikku muusikat. Algselt kirjutas ta oopereid, kuid nendega ei läinud kuigi hästi. Üks tuntuimaid Händeli oopereid on „Rinaldo“. Rajati isegi ooperiteater , kuid sellele vaatamata hakkas ooperi populaarsus kahanema. Händel oli sunnitud uusi variante katsetama ning hakkas kirjutama oratooriumeid, mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal. Oratooriumi edu üks põhjusi oli kindlasti selle ingliskeelne tekst. Suur osa Händeli oratooriumisüzeedest pärineb Vanast Testamendist, kuid nad pole tavalises mõttes vaimulikud , vaid nende keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused, näiteks „ Makabeus“ ja „Iisrael“. Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil „ Messias“, see on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Händeli vaatenurgast võib järelikult öelda, et barokiajastu muusika oli pigem ilmalik.
Händel ja Bach on end üksteisest korralikult vastandanud ning minu arvates on raske vastata küsimusele „Kas barokiajastu muusika on pigem ilmalik või vaimulik?“. Sellele küsimusele vastamise teeb raskeks see, et Bach kirjutas pea iga noodi jumalale, Händel aga kirjutas enamasti ilmalikku muusikat. Inimesi on ühest äärmusest teise ning ei saa öelda, kas antud ajastu muusika on pigem vaimulik või ilmalik.