9. klassi muusika mõisted (0)

Muusika mõisted keskajast
Ilmalik muusika – igapäevane muusika nt töölaulud
Vaimulik muusika – religioosne muusika
Liturgiline muusika – kirikutes kasutatav muusika
Hümn – 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn
Gregoriuse koraal – 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul
Luteri koraal – värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul
Missa – jumalateenistus; muusikaline žanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall)
Reekviem – surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa
Oratoorium – tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper , võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn „ Aastaajad “
Passioon – koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S. Bach „Matteuse passioon“
Kantaat – mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile, sarnane oratooriumiga aga väiksem
Fuuga – mitmehäälne vokaal - või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse nt J.S.Bach Toccata ja fuuga d- moll
Fuuga vorm – jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes – ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus – repriis
Süit – 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante , saraband, gigue
Sonaat – kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis
Sonaat-allegro – vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda
Instrumentaalkontsert – muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil
Keelpillikvartett – instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4-osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni „Keisrikvartett“
Avamäng – sissejuhatav muusikapala, mis eelneb suuremale teosele nt L. van Beethoveni „Egmont“
Sümfoonia – 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile
Rondo – muusikavorm, milles põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega nt W. A. Mozart „Väike öömuusika“
Variatsioon – muusikavorm, milles üht ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul