Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religioossed suundumused Eestis 2014 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Religioossed suundumused 
Eestis 2014 (RSE 2014)

Lea Altnurme
TNS  Emor
Kristlus I
RSE 2014
80
70
60
50
40
30
eestlased
20
muu rahvus
10
0
Kristlus II
RSE 2014
70
60
50
40
30
eestlased 
20
muu rahvus
10
Vasakule Paremale
Religioossed suundumused Eestis 2014 #1 Religioossed suundumused Eestis 2014 #2 Religioossed suundumused Eestis 2014 #3 Religioossed suundumused Eestis 2014 #4 Religioossed suundumused Eestis 2014 #5 Religioossed suundumused Eestis 2014 #6 Religioossed suundumused Eestis 2014 #7 Religioossed suundumused Eestis 2014 #8 Religioossed suundumused Eestis 2014 #9 Religioossed suundumused Eestis 2014 #10 Religioossed suundumused Eestis 2014 #11 Religioossed suundumused Eestis 2014 #12 Religioossed suundumused Eestis 2014 #13 Religioossed suundumused Eestis 2014 #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Religioossed suundumused Eestis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
pdf

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse

aitab ühiskonnas konflikte tasandada. Religioon ei kao, tal on veel tähtis roll ühiskonnas. Tulevikureligioon, uus religioon ­ armastuse religioon. Võib ühiskonda ka lõhkuda. Religioossus Ida-Euroopas Ida-Euroopa ja selle kommunistlik lähiminevik, aga riikides väga erinev religioossuse tase. Mida seoses Ida-Euroopaga uuritud on? · Religiooni taaselustamine (1980.-1990. aastate religiooni kasv). · Uued religioossed liikumised (tekkinud või läänest tulnud). · Religiooni ja rahvusluse seosed. · Poliitika ja religiooni vahelised seosed. · Kirikute kohanemisprobleemid, kohanemine muutunud sotsiaalsete oludega. Usu elavnemine ei toimunud Ida-Euroopa maades ühetaoliselt. 1970. aastate lõpp ­ 1980. algus oli religioossuse absoluutne madalpunkt igas Ida-Euroopa riigis. Uute religioossete liikumiste kasv. Suured erinevused maade vahel ­ mis seda määravad? - Mitte kommunistlik minevik,

Sotsioloogia
thumbnail
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus........................................................................................

Humanitaarteadused
thumbnail
35
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 ­ lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine

Usundiõpetus
thumbnail
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

........................................................ 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1. Ajaline võrdlus............................................................................................................................. 29 1.3.2. Hinnangute erinevused taustrühmades ...................................................................................... 31 1.4. Valdkonnad, millele senisest enam tähelepanu pöörata ................................................

Kategoriseerimata
thumbnail
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on  struktuuri andmine-  ühendavad membraani tsütoskeletiga

Bioloogiline füüsika
thumbnail
43
pdf

TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL

Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt....................................

Tantsimine
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

.............................................. 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel

Käitumine ja etikett
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

Sotsiaalpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun