Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimisarvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhtimisarvestus, finants, juhtimisarvestuse, finantsarvestus, finantsarvestuse, juhtimisarvestuses, infos, loengukonspekt, aruandlus, pärl, majandusarvestus, turundus, majandusarvestuse, ärikeskkonna, infotehnoloogia, kuludega, meetodeid, organisatsioonid, finantsjuhtimisega, viidatud, muutustega, management, accounting, langetamiseks, juhtimiseksJuhtimisarvestuse olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead juhtimisarvestuse suunitlust; ·oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid; ·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks,
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab
lähtudes. Paindlik eelarvestamine- võetakse arvesse ühelt poolt kulude mõjutatavust ja teiselt poolt erinevusi tegevusmahtudes. Ettevõttesisene aruandlus- vajalik eelkõige tervikliku pildi saamises majandustulemuste kujunemisel üksikute allüksuste tulemuste kaudu, tähtsad on asjaolud: Majandustulemuste esitamise ja analüüsi aluseks on ühtne planeerimis- ja aruandlussüsteem Koostatavas aruandluses peab olema võimalik integreerida tulemusi. Aruandlus peab võimaldama tulemusi esitada erinevate perioodide lõikes või võrrelduna planeerituga. Aruandlussüsteem peab tagama info majandusanalüüsi teostamiseks. Aruandluse koostamise ja esitamise korra 2 taset: Allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile esitatavad aruanded. Finantsjuhi poolt ettevalmistatud koondaruanded juhatusele ja nõukogule. Hästitoimiv aruandlussüsteem peab võimaldama: Integreerida tulemusi.
erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada
Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile. Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse. Tekkepõhine arvestus tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub. Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10
mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Finantsarvestus- ehk raamatupidamine, sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja kahjumiarvestus, rahakäibe arvestus. Finantsarvestuse definitsioon: Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 3. Finantsarvestus Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest · KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta · ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad · RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes · MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta · PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust
varale hinnangu). 10) Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 1 Audiitortegevuse olemus 08.11.2010 Audiitortegevus on üks majandusarvestuse liikidest, ja majandus arvestus sisaldab veel järgmisi liike: 1) Finantsarvestus - mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga, ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega.
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid ...............................................................................
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis:
finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ........................... 11 2.2. Kululiikide arvestus.........................................................................................11 2.2
Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestus: Erinevused: Finants varustab välistarbijaid firma äritegevuse infoga; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku infoga. Finantsil infokasutajateks välistarbijad (investorid, riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid) Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga. Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete täpsus.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20
neutraalne. 8) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on nimetatud hindamiste sihilik sooritamine. 9) Avalikustamise printsiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamise kohuslasest, tema finants seisundist, majandus tulemustest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ( kalastamine vastavalt algdokumentidele). Õiglane kajastamine tähendab varade ja kohustuste kajastamist nende tegelikus vaatluses, mis tagatakse nende hindamisega. 10) Sisu ülimlikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks
protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IASC)
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal
KONTROLLING CONTROLING SISSEJUHATUS Т.KARM 1 KONTROLLINGU OLEMUS, ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID KONTROLLING – uus nähtus kaasaegse juhtimise teoorias ja praktikas, mis on tekkinud majandusliku analüüsi, planeerimise, juhtimisarvestuse ja juhtimise kokkupuutes. Kontrolling võimaldab saavutada ettevõtte juhtimises kvalitatiivse uue taseme, integreerides, koordineerides ja suunates ettevõtte erinevate teenistuste ja allüksuste tegevuse nii operatiivsete kui ka strateegiliste eesmärkide saavutamisele. KONTROLLING – eriline funktsionaalne tegevus ettevõttes, mis on seotud finants-majandusliku kommenteetriva ja nõuandva funktsiooni teostamisega juhtide operatiivsete ja strateegiliste otsuste tegemisel.
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:
järelevalveks, teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks on nõutav tegevusluba. - Teehoiutööde tegevuslubasid annab välja Maanteeamet. 2. Sissejuhatus majandusarvestusse Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises plaanis (vt. tabelit!) 3. Finantsarvestus teedehoiuettevõttes a. Finantsarvestus - Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: - majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; - majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist;
· Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese
(Karu, 2012) Ettevõtte juhid peavad vastu võtma organisatsiooni tegutsemiseks võimalikult õigeid otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. [ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal. Turustusosakond kasutab kuluinfot konkurentsivõimeliste hindade ja müügistrateegia kindlaksmääramiseks, uurimus ja arendusosakond analüüsib kuluinfot tootmis- ja konstrueerimisotsuste tarvis jne. (Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607)
Prognoosid Plaanid Otsused tuleviku suhtes 2/9/2015 Mai Takkis 7 Raamatupidamise allsüsteemid RAAMATUPIDAMINE FINANTS- JA MAKSUARVETUS JUHTIMISARVESTUS info väljapoole info sissepoole KULUARVESTUS EELARVESTAMINE ANALÜÜS 2/9/2015 Mai Takkis 8 Ettevõtjate liigid FIE OÜ AS Omanikud Ainuomanik Üks või mitu Üks või mitu Kapital - 2 500 25 000
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettev�
2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse printsiibist, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning et tal ei ole kavatsust tegevust vähendada ega lõpetada. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes avaldatav info tuleb esitada selliselt, et see on arusaadav ja üheseltmõistetav kõikidele kasutajatele/ lugejatele, kellel on piisav võime hinnata finantsaruandeid. 4. Olulisuse printsiip- Finantsarvestuse aruandluses tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, rahavoogusid ja finants tulemust. Oluline on selline aruande info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate majanduse finants otsuseid. Vähe olulist majandusinfot võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidavuse printsiip- Finantsarvestuse ja aruannete koostamisel tuleb kasutada
ja informatsiooni esitlusviisi. Ettevõtja saab valida vaid ühe raamatupidamistavadest: · Eesti hea raamatupidamistava, mis sobib enamasti Eesti väiksematele ja keskmistele ettevõtjatele. Samuti Eesti kapitalil baseeruvatele ettevõtetele, st omaikud on Eesti residendid; · Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mida kasutavad suuremad ettevõtjad. Samuti väliskapitali baseeruvad ettevõtjad, kelle aruandlus ning informatsioon peab olema emaettevõtjale või omanike ringile sobivas vormis [1 : 32-33]. Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel: · Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest; · Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada
SISSEJUHATUS Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud oma raamatupidamist korraldama juhindudes raamatupidamist korraldavate põhinõuetega. Selle kohaselt peab ettevõte tagama aktuaalse, objektiivse ja võrreldava info oma finantsseisundist ja majandustulemustest. Iga raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17). Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab
annaabi.ee 
