Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6 Toitude serveerimine....................................................................
RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED RIIK TOIDUVALIK SAANUD TOIDU KUULSUS ALGUSE VALMISTAMINE Juurviljad, nuudlid, Rahvusköök sai SUSHI külm Jaapani Jaapani köögis riis, kala, oad, kunagi alguse kalasuupiste. kasutatakse JAAPAN herned, toiduainetest, mis Nigiri ja norimaki tooraineid, mida meresaadused, liha lähemas ümbruses sushid! üheski teises maailma kasutatakse vähe: kasvasid. Jaapani roog on köögis ei kasutata! looma-,sea-,lamba-ja väherasvane ja maheda Toiduvalmistamise ja linnuliharoad, maitsega. servee...
Jaapani köök Koostajad: Monika Tulit Annemari Aasoja Jaapani köök on väga tervislik. Süüakse palju aedvilju, kala ja riisi. Üldine rasvasialdus on väga madal. Kõige rohkem on seda mõjutanu geograafiline asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk erinevad ka toidud Põhja ja LõunaJaapanis. Põhjas kasutatakse rohkem liha, soola ja rasvasemaid tooraineid. Lõuna pool on suurem rõhk kalal ja teravamatel maitsetel. Paljud toidud on iseloomulikud ainult mõnele aastaajale, sest saadaval on erinevad t...
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapani rahvusköök Referaat Koostajad: Anna Popova Helina Rajasalu Diana Romanenkova Angela Rääk Heli-Mari Sakala 2009 1. Sisukord Jaapani rahvusköök..........................................................................................................1 1.Sisukord ........................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid........................................................................................4 4...
Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli heinakuu, september mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini. Jaapanis on ka palju veidraid tähtapäevi. N: närimiskummipäev, WC- päev, elektripäev, pärlitepäev, sushi päev jpt. Tervitamine Jaapanlased tervitavad viisakalt (esimest korda kohtudes) kummardades. Kallistatakse ainult lähedaste sõprade -ja pereringis. Kummardamise sügavus näitab austust/tähtsust ehk, mida sügavam kummardus seda tähtsam inimene. Naised hoiavad...
Jaapan Ele Müürsepp MJ114 Üldine • Saareriik Ida-Aasias • Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart • Pealinn Tokyo • jaapani keeles 日 本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本 国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu Huvitavad faktid • maailma ühed kõige kiiremad rongid • Jaapanis on väga tavalised kapsel- hotelid Tavad ja kombed • Number nelja ja üheksa peetakse ebaõnne numbriteks • Sisened...
Jaapani köök Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikult alles söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Praetud toite praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamist või süüakse eraldi. Kastmeid serveeritakse harva: toit peab olema nii puhta maitseg...
Jaapani köök. Misosupp on Jaapani rahvustoit. Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast,ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklazaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit. Sushi (jaapani keeles'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi.Täiteks sobivad mereannid ning seened. Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent. Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laag...
1 Köögi ajalugu Köök on osa ruumist, mida kasutatakse küpsetamiseks ja söögivalmistamiseks. Kaasaegse elamu köök on tavaliselt varustatud pliidi, kraanikausi (külm ja kuum vesi), külmkapi ja köögikappidega. Paljudes majapidamistes on ka nõudepesumasin, mikrolaineahi ja teised elektriseadmed. Kööki võib kasutada ka söögitoana ja meelelahutamiseks. Kuni 18. Sajandini valmistati toitu lahtisel tulel. Alles 18-19 sajandil hakkasid toimuma tehnilised edusammud ja arenes välja köögi arhitektuur. Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks. Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium-tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. Nii olid mõlemad toad kättesaadavad. Rooma impeeriumi ühistes folklinnades puudus sageli majades oma köök ja toitu valmistati suurtes avalikes ...
Korea köök Lily Eelsaar Hummuli Põhikool 9.klass Korea põllumajandus hakkas pärast Jaapani kolonoaalrõhutamisest vabanemist järsult arenema. Kasvatatakse riisi, maisi, hirssi, sojaube, kartuleid. Rasva saadakse päevalille, puuvilla-, ja seesamiseemnetest. Peetakse veiseid, sigu, kitsi ja lambaid. Aiandus on kõrgel tasemel. Rannikul on leivinud kalandus ja mereloomade püük. Toiduainete valik mitmekesine. See on võrdlemisi sarnane Hiina ja Jaapani võimalustega. Põhilisteks toiduaineteks on riis, kapsad, nuudlid ja taimeõlid. Rohkesti süüakse kalatoite ja karploomadest valmistatud tooteid. Liha pannakse Peaegu kõiki toite toitudesse vähe, maitsestatakse seejuures väikesteks küüslauguga, kastmeid tükkideks lõigatult. paksendatakse maisijahuga või saagoga. Toite serveeritakse väikestes kaussides, süüakse pulgakeste või lusikaga. Enamsti süüakse samal viisil nagu Ja...
AASIA MAADE KÖÖK Sven-Marten Liaks K13 JAAPANI KULTUUR · Lihtsus ja elegantsus toiduvalmistamisel. · Suur tähtsus tooraine kvaliteedil,aga ka toidu lõhnale ja roogade väljapanekule.(suurem tähelepanu läänemaailmas) · Toidukunst põhineb kolmel osal:riis või nuudlid,Pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. · Põhilised maitseained:dashi puljong, miso ja sojakaste. · Väherasvane aga suhteliselt soolased toidud. · Väga palju süüakse kala, põhjuseks oli budismi levik, mis piiras liha söömist ja ka pikk merepiir. TUNTUMAD TOIDUD · Tempura pärineb Portugali misjonäride ajast. Tegemist on õhukeses taignas frititud mereandide ja köögiviljatükkidega, mida serveeritakse veel särisevana riisipaberiga kaetud bambusrestil. Miso- kääritatud sojaubadest (võib sisaldada ka mõnda vilja) valmistatud pasta. Seda kasutatakse kastmete, suppide ja marin...
Jakob Westholmi Gümnaasium Jaapani kultuur Katriin Saar Marleen Mikk 7.b klass Tallinn 2015 Sisukord Jaapan- sissejuhatus............................................................................................... 3 1. Usk Jaapanis....................................................................................................... 4 2. Sport................................................................................................................... 6 3. Jaapani Toit......................................................................................................... 7 Kasutatud allikad.................................................................................................... 8 Jaapan- sissejuhatus ...
Jaapan (Nihon-koku, ???) Eliisebeth. P Nimi · Nippon kasutatakse ametlikus kontekstis. · Nihon on igapäevasem termin. · Mõlemad tähendavad "Päikese allikad" ehk " tõusva päikese maa". · Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel. Vapp · Jaapni vapp on rahvuslik ja keiserlik pitsat. · Vapil on kujutaud krüsanteemiõis , õielehti on nii alumisel kui ülemisel 16 tükki. Rahvusliklipp · Punane sõõr lipu keskel on päikesesümbol " Hinomaru". · Valge - puhtus. · Punane - siirus. · Riigilipuna alates 1999.aastast. Merelipp · Lipu põhivärv oli kunagi valge, keskkohas punane sõõr ja 16 punast kiirt. · II maailmasõja lõpul keelati selle lipu kasutamine. · Tänaseks on see uuesti kasutusel. Jaapan ja naabrid Riigid: Mered: · Hiina · Ohhoota meri ...
Erialane võõrsõnastik Bakaalkaup- toidukaup. Barista- kohvibaarmen. Beauf- veiseliha tatra moodi, roog toorest hakklihast. Beurre blanc- prantsuse võikaste. Bitkii- ümmargune hakkkotlet. Bocconcini- värske Mozzarella pallid. Bor- peeti sisaldav hapu köögivilja- ja lihasupp, Ukraina rahvustoit. Borokk- peedivedelikuga punaseks värvitud liha-v köögiviljaleem. Botvinja- kaljast, kalast ja aedviljast külm supp, millele lisatakse vähikaelu või krabitükikesi. Bouillabaisse- kala- ja mereannisupp. Brasserii- õllerestoran, õllebaar. Brie- hallitusjuustusort. Brokoli- kapsa teisend. Brõnsa- lambapiimjuust. Brändi- veini destilleerimisel saadud kange, konjakiga samaväärne alkohoolne jook. Brülee- vedeldatud pruunsuhkur magustoitude maitsestamiseks ja katmiseks. Brüsseli kapsas- rooskapsas. Bubert- piimast,jahust või mannast, suhkrust valmistatud ja vahustatud munadest magustoit. Bulett- lihapall ka juurvilj...
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
Globaalne kultuur : müüt või reaalsus Kultuuri mõiste Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise ...
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) ...
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel...
Globaliseerumine LK 18 - 20 ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Käsitletavad alateemad: Globaliseerumise olemus (mõiste) Globaliseerumise põhjused. Globaliseerumine erinevates eluvaldkondades. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise tagajärjed (mõju arenenud ja arengumaadele). ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Milliseid mõtteid tekitavad need pildid teis? ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine e üleilmastumine Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks. ...
Globaliseerumine Globaliseerumine Milliseid mõtteid need pildid tekitavad? Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine, ülemaailmseks muutumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine (inimeste liikumise ja kaubavahetuse kasv alates 1970. aastatest). Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud "globaalseks külaks". Üleminek globaliseerumisele Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisel...
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgu...
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,arms...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Kambek Rühm T11HT TEE Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Liis Kambek Tee Sisukord Liis Kambek Tee Sissejuhatus Teed on hinnatud nii ravimi kui ka nauditava joogina üle 4000 aasta. Tee kõige parem ja kasulikum jook, et omastada ravimtaimedest meile tarvilikke aineid. Üks tass teed mõjub väga rahustavalt. Valisin referaadi teemaks tee, kuna ma olen ise suur tee jooja ja kasulik oleks teada, kuidas õiget teed valmistada, millisest taimes on kõik alguse saanud ja millised on tee liigid. Puhas, värske vesi ja aromaatne tee on lahutamatud mõisted. Liis Kambek Tee Tee ajalugu Tee ajalugu on alguse saanud vanas Hiinas umbes 5000 aastat tagasi. I...
Tallinna Rahumäe Põhikool Tai naeratuste maa Uurimistöö Koostaja: Liisi Lota Pals 8.A klass Juhendaja: õpetaja Mare Salu Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1. Asukoht.............................................................................................................. 5 2. Loodus................................................................................................................ 5 3. Kliima................................................................................................................. 6 4. Ajalugu............................................................................................................... 6 5. Valitsus.......................................................................
9. klass Vürtsid ja maitsetaimed Referaat 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Vürtsitamiskunst.......................................................................... 3 Vürtsikaubanduse ajalugu............................................................4 Tänapäeva kaubandus..................................................................5 Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis.............................................5 Enimkasutatavamad vürtsid ........................................................6 Pipar........................................................................................................................... 6 Nelk............................................................................................................................6 Kaneel.....
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Va...
AUGUST STRINDBERG PREILI JULIE Naturalistlik kurbmäng T E G E LA S E D PREILIE JULIE, 25 a. JEAN, teener, 30 a. KRISTIN, kokk, 35 a. Tegevus toimub krahvi köögis jaaniööl. LAVAPI LT Suur köök, mille lagi ja külgseinad jäävad kulisside varju. Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall-, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev, õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid. Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist. Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid. Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi ...
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad..........
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendama...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.............................................................
VÄLIMUS Tsaar oli väga pikk mees, äärmiselt hea kehaehitusega, pigem kõhn, ümmarguse näo, kõrge otsesise, paksude kulmudega. Ta nina oli pigem lühike, kuid mitte ka liiga lühike ja laienes otsast, huuled olid paksuvõitu, näojume punakaspruun. Kenad mustad silmad olid suured, erksad, läbinähtavad ja pärani avatud. Ta nägu tõmbleb, mida ei juhtu küll sageli. See seisneb silmade ja kogu ülejäänud näo kokkutõmmetes. Neid tõmblusi on hirmuäratav vaadata, kuid need kestavad vaid hetke ning annavad talle metsiku ja kohutava ilme. Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et t...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimis...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TOIT Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 EESTI TOIDUKULTUUR..........................................................................................................4 MIS ON EESTI TOIT?...............................................................................................................5 MUISTSED KOMBED..............................................................................................................7 TOIDULAUD TÄNAPÄEVAL..................................................................................................8 TÜÜPILISED EESTI TOOTED.................................................................................................9 EESTI TOIDUD...........
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA........................................................................................ 4 1.2AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG............................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos...................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan K...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
