Jaan Kross"Wikmani poisid"kokkuvõte peatükkide kaupa,tasuta (16)

Jaan Kross “ Wikmani poisid”
Esimene osa
Esimene peatükk
Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada , et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha.
Teine peatükk
Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis . Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspektor Ambel , kes uuris üksikasjalikult mis oli juhtunud. Direktor oli sela ajal haige. Poisid valetasid midagi kokku, kuid Puukspuu rääkis, et ta tõmbas tikust tuld ja tahtis sellega valgustada korvi, kuid tikk põletas näppu ning see kukkus korvi. 10. klass valetas, et nad arvasid, et korvis on hiir . Puukspuu saadeti koju. Klass jäeti nädal aega peale tunde istuma. Viiendal päeval tegi Ambel katse. Ta lubas lahkuda neil, kes on süüst puhtad. Lahkusid vaid Terrepson, Linkman, Tumbu ja Trulli. Teised tunnistasid end süüdi olevat ainult selles, et käivad kümnendas klassis ja viibisid vahejuhtumi ajal klassis.
Kolmas peatükk
Direktor, kes oli nädala pärast terveks saanud, võttis 10.klassi kuuenda tunni enda täita. Ta ei rääkis õpilastele riidlemise asemel Itaaliast . Härra Tooder polnud nõus enam kümnendat klassi õpetama ning tema asemele tuli härra Saul . Esimeses usuõpetuse tundi alustas ta lauluga. Seejärel tegi ta õpilastele töö. Ise asus ta “Eesti Kirikut” lugema. See andis õpilastele võimaluse maha kirjutada. Mõned õpilased aga kasutasid oam pead. Lõpuks avastati, et õpetajal on ajalehes piilumiseks avaused. Õpetaja otsustas seekord hinded panemata jätta, kuid manitses õpilasi ausad olema.
Neljas peatükk
Poisid kogunesid kella nelja ajal “Maria juurde”, et arutada, kuidas Puukspuud aidata. Arutleti, et igaüks peaks teda peale tunde õpetamas käima. Lõpuks leiti siiski, et Laasik võiks kõiki aineid õpetada ja teised poisid maksaksid talle selle eest. Kioskipidajalt Marialt meelitati välja õunaveinipudel.
Viies peatükk
Sirkel läks otsusest Laasikule (ta oli nädal aega haige olnud) rääkima. Laasik aitas oma ema harjade valmistamisega. See oli pere ainuke sissetulek. Kolmekümne krooni eest kuus oli Laasik nõus klassikaaslast õpetama.
Kuues peatükk
Jaak ja Laasik suundusid Puukspuu poole, et talle kogu plaanist rääkida. Riks ( Richard Laasik) suundus üles tuppa poissi õpetama. Proua Puukspuu uuris Jaagult, mis täpselt oli juhtunud ja kuidas tema poeg oli plahvatusega seotud. Enne kui Jaak jõudis vastata kostsid koridorist sammud. Juhani vanem õde Aino Puukspuu astus sisse ning tema kannul Penno . Mõne hetke pärast saabus ka Juhani kaksikõde Virve . Penn tantsis Ainoga keset tuba, kui proua Puukspuu teed ja võileibu serveeris. Ta kutsus ka Juhani ja seltskonnas viibimist mitte armastava Riksi alla einestama. Jaak ja Virve rääkisid Vaimukultuuri Ühingust. Neiu arvates oli seal väga igav. Penn hoidis Aino kätt hetkel kui ema parasjagu ei vaadanud.
Seitsmes peatükk
Laasikule makstava summa kogumine sujus hästi. Üks poistest oli siiski raha maha unustanud ja otsis kedagi, kes talle laenaks. Koos rahakoguja Varega saadi vajalik summa Tumbult (Tummel), kes muidu kunagi raha ei laenanud. Jaak oli Virvesse armunud ning sodis lauale luuletuse . Õpetaja märkas seda ning käskis selle ka tahvlile kirjutada. Ta tõi välja luuletuse head ja vead.
Kaheksas peatükk
Kirjutati kodukirjand teemal Kreutzwald ja Koidula. Virve kirjutas Pennile kirjandi valmis. Jaak pidi oma kirjandi Vaimukultuuri Ühingus ette kandma. Ta kutsus ka Virve seda kuulama . Pärast uuris poiss, kas niul oli olnud huvitav või nii igav, kui eelmine kord seal käies.
Üheksas peatükk
Jaak saatis Virve koju. Hetkel kui poiss mõtles neiu suudlemisest astus uksest välja Laasik, kes oli jäänud Kerese malepartiisid.Poisid hakkasid koos koju minema. Riks pööras vabandusega, et tal on vaja luuajõhve teisele tänavale. Jaak läks trammipeale ning peagi tuli sinna usuõpetuse õpetaja Tooder. Ta istus Jaagu kõrvale ning vestles temaga terve tee. Jaak sai teada, et direktor wikmanil on maopõletik (ta oli kuulnud vaid maohaavadest ega mõistnud, mis haigus see on).
Kümnes peatükk
Jaak luges Virvele oma luuletusi. Planeeriti Koormani sünnipäeva. Igaüks pidi kaasa võtma midagi kangemat. Sünnipäeval ootas Jaak Virvet, kes lubas hiljem tulla, sest ta pidi flöödimängu harjutama. Peo lõpus hiiliti Jaagu kunagise kodu juurde. Jaak suudles neiut. Teda koju saates keelas Virve helistamise kuni eksamite lõpuni ära.
Üheksateistkümnes peatükk
Paljud sünnipäeval olnud poisid ei läinud järgmisel päeval kooli. Inlise keele tunnis kutsuti Jaak vastama. Tema päästis inspektor, kes käskis Jaagul, Riksil ja Trullil endaga kaasa minna. Nad viidi saali, kus olid ka üheteistkümnendast ja üheksandast klassist kolm poissi. Nad viidi haige direktori juurde. Koolijuhatajat ei lubatud tema haiguse tõttu kooli minna, seetõttu kutsus ta poisid enda poole. Direktor teatas, et nad lõid kooli edaspidiseks juhtimiseks sihtasutuse “Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium”. Jaak taipas, et direktoril on hoopis maovähk ning ta tunnetab oma surma ette.
Kaheteistkümnes peatükk
Härra Markson (Plebs, ladina keele õpetaja) tahtis poistele eelviimases ladinakeele tunnis kontrolltöö teha. Poisid otsisid vabandusi, miks nad seda teha ei saa. Poisid tekitasid klassis kavalusega veeuputuse . Seekord pääsesid nad kontrolltööst ja tegelesid klassi koristamisega, kuid aasta viimases tunnis lubas õpetaja ikkagi töö teha.
Kolmeteistkümnes peatükk
Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale eksamit külastas Jaak Puukspuid, et uurida kuidas Juhani õppimine edenenud on. Virve harjutas just lakitud laega verandal flöödimängu. Jaak kartis Riksi uhket riietust nähes, et nüüd saab poiss Virvega paremini läbi ning tema suhe neiuga on ohus. Peagi sai ta aga kinnitust, et see pole nii. Jaak laenas Riksilt Kampmanni neljandat köidet. Riksilt raamatut laenates avastas ta poisi raamatukogust laenatud raamatute hulgast ka muusikainstrumentide raamatu, mida ta oli hiljuti raamatukogus lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis.
Neljateistkümnes peatükk
Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa, kuid poisi isa ei olnud sellega nõus. Koos perega mindi hoopis Haapsallu. Jaak luges ajalehest, et Wikman on surnud ning rõõmustas, et ta polnud Virvega reisile läinud, sest siis oleks ta sellest alles augustis kuulnud. Virve tõi Jaagule punase sportsärgi ja päikeseprillid, mida poiss terve suvelõpu iga päev kandis . Algasid Jussi eksamid . Esimene oli eesti keel, mille ta kolmele tegi. Juss pidi sooritama ka võimlemiseksami, mille toimumises poisid olid kahelnud. Selle eksami eest oleks ta peaaegu kahe saanud, kuid õpetaja pani talle siiski kolme. Viimase eksami (matemaatikas) sai Juss viie. Kui kõik eksamid olid sooritatud võttis Juss oma paberid koolist välja ja viis Kustisse.
Teine osa
Viieteistkümnes peatükk
Uueks direktoriks sai härra Puhm, kelle hüüdnimeks sai Tuhm . Ta andis üheteistkümnendas klassis kodanikuõpetust. Kodanikuõpetuse tunnis lendas aknast sisse kärbes. Õ
petaja üritas teda kätte saada, kuid ei suutnud. Järgmisel korral võtsid poisid purkide, topside, tikkutooside jms. kaasa kärbseid ning lasid need tunni ajal lahti. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja klassi panna kärbsepaberid. Poisid tegidki seda, kuid liigse hulga kärbsepaberitega. Kärbsepabereid koristades said kõik liimiseks (kaasaarvatud õpetaja).
Kuueteistkümnes peatükk
Wikmani Gümnaasiumis oli kombeks teha lõpumärk. Kavandi tegemine jäi Jaagu peale. Tähed J, W ja G moodustasid linnukujutise. Märgi taha graveeriti esimese kokkutuleku kuupäev 23. juuni 1943 (viie aasata pärast peale lõpetamist). Arutati, kellele õpetajatest märk kinkida. Märkide kohaletoimetajateks said Jaak ja Riks.
Seitsmeteistkümnes peatükk
Nädal peale tellimuse sisse andmist sai Jaak märgid kätte. Ta jagas need klassis laiali ning asus õpetajatele kuuluvaid märke koos Riksiga kohale toimetama . Härra Weseler sai poiste käest oma üheteistkümnenda märgi. Weseler oli töötanud idee kallal, et Austraalia ja Antarktis on kosmosest kukkunud. Ühes prantsuse ajakirjas oli samal teemal kirjutanud üks prantslane samal teemal. Direktor Puhmil oli palju erinevaid teenetemärke ning Wikmani kooli oma ei tahtnud kuidagi nende juurde mahtuda. Direktor asetas selle laekasse ilma sinise ümbriskarbita.
Kaheksateistkümnes peatükk
Õpetaja Hellmannile anti märk üle klassis, sest teda polnud kordagi kodus olnud. Sellega loodeti ka tunniaega kulutada, kuid see ei õnnestunud, sest õpetaja pöördus kiiresti aine juurde tagasi. Märk viidi ka Ambelile. Proua Lülli rääkis poistega prantsuse keelt ning punastas tihti nagu ka prantsuse keele tundides. Ta arvas , et märgil on kasutatud prantsuse värve (punane, valge, sinine). Kuna G oli märgil must arvas naine, et see leinamärgiks härra Wikmanile. Räägiti reisist Prantsusmaale, mis tublimatele õpilastele oli lubatud. Härra Wikmani surma tõttu ei tulnud see enam kõne alla, kuid reis Stocholmi küll. Laasik oli selle üle rõõmus, sest nüüd oli tal suurem võimalus reisiraha kokku saada. Plebsi naine oli suremas. Poisid pidid talle kinnitama , et Plebs on neile hea õpetaja olnud. Peale märgi kohale toimetamist läksid poisid kohvikusse. Seal kohati Virvet, kes neid enda poole kutsus. Viimaks mindi ka härra Tooderi juurde. Jutuks tuli magneesiumi plahvatus , mis õpetajat pimestas.
Üheksateistkümnes peatükk
Poistel oli kosmograafia tund. Briljant (härra Trump ) kutsus Riksi vastama ning lasi tal tahvlile joonistada taevaskera joonise. Ta kutsus Penno seda joonist seletama . Penno teeskles kokkutamist ning pääses seetõttu paari lause ettekandmisega, mis ta kähku oli õpikust meelde jätnud. Kui õpetaja sai õpetajatetoast teada, et Penno pole tegelikult kokutaja, kutsus ta poisi igal tunnil vastama. Penno oli õpetajat ühel täiskuuööl koos kahe neiuga märganud. Järgmisel päeval tundi andes ei saanud õpetaja joonise tegemisega hakkama. Penno mainis eelmist ööd. Peale seda ei küsinud õpetaja teda enam vastama.
Kahekümnes peatükk
Valmistuti detsembri koolipeoks. Peonädala esmaspäeval tegi Briljant poistele töö. Tavaliselt tegi ta samasuguse töö ka Bürgeri tütarlastegümnaasiumis tund peale Wikmani kooli tundi. Poisid viisid tüdrukutele lahendused. Seekord saadeti loosi tahtel Riks (Pikema tiku tõmmanud isik pidi minema. Jaak oli palunud viimasel hetkel tikkude tähendused ära vahetada). Riks jäi ülesannnete vastuseid tüdrukutele toimetades trammi alla ja viidi koljupõhimikumurruga haiglasse. Teisipäeval peale kooli läksid poisid Maria juurde. Arutati, kas Riksi seisundi tõttu peaks peo ära jätma või mitte. Otsustati, et kui peopäeva hommikul Riksiga parem on toimub pidu. Jaak jäi üksi istuma ning tundis, et on Riksi olukorras süüdi, sest palus tikud ära vahetada. Ta oli varem üle elanud kahe klassivenna kaotuse: üks nendest suri keskkõrvamädanikku, teine oli koolivaheajal palja peaga uisutanud ning peapõletiku tagajärjel surnud. Jaak kiirustas haiglasse, et Riksi olukorrast rohkem teada saada. Arst soovitas parimat loota , kuid ka kõige halvemaga tuli arvestada.
Kahekümne esimene peatükk
Laupäeval peeti siiski koolipidu ära. Riks oli samal hommikul teadvusele tulnud. Jaak läks peole koos Virvega. Ta oli segaduses kui kuulis , et neiu muretseb Riksi pärast. Jaak esitas peol luuletuse ning ootas Virve hekskiitu, kuid neiu ei kommenteerinud tema esinemist. Laasik oleks pidanud peol esitama luuletuse, milles Rüblik auto alla jääb ning hukkub. Penn esitas prantsuse keeles “ Figaro pulma” viienda vaatuse monoloogi . Penn tegi ettepanekupeale koolipidu veel edasi pidutsema minna. Jaak ja Virve ei tahtnud minna ning suundusid koju.
Kahekümne teine peatükk
Poistel polnud peoleminekuks kuigipalju raha. Nad käisid Tumbu poolt läbi. Penn oli palunud poisil näidata vanaisalt saadud uhket kella. Samal ajal kui Tumbu vanematele luiskama läks, et saali koristamise tõttu peab ta koolijuurde tagasi minema võttis Penn kella. “Maxiimis” andis Penn selle panti. Järgmisel päeval muretses ta vajaliku summa ning sokutas kella Tumbule tagasis sooviga seda isa palvel osta. Saksa keele tunnis mängiti läbi “Fausti”. Sirkel ja Maim joonistasid tahvlile natsitemaatikale vihjava variandi nõiaköögist. Seda nähes ärritus õpetaja Kraft ning pühkis tahvli kiiresti puhtaks.
Kahekümne kolmas peatükk
Riks oli taas koolis. Jaak ei läinud köha tõttu kehalisse ning jäi Riksiga klassi. Peagi tuli Penn lombates (väänas kehalise tunnis hüppeliigese välja) klassi. Ta taipas milles seisneb poiste vastasseis ning tegi ettepaneku see liisku tõmmates lahendada. Kes tõmbab tiku, mis tähendab Virve rahule jätmist peab taanduma. Kumbki poistest polnud selle ideega nõus.
Kahekümne neljas peatükk
Poistele määrati lõpueksamiteks eesti keel, füüsika, kosmograafia ja ajalugu. Matemaatikaõpetaja korraldas neile suure kontrolltöö nime all eksami ka matemaatikas. Poisid suutsid aga tänu Jaurami isale sõjaväekomisjoni aja eksamipäevaks nihutada. Õpetaja nihutas töö paar tundi hiliseaks. Kohale läksid ainult poisid, kes eksami niikuinii enam-vähem oleksid ära teinud. Peale mitmetunnist ootamist jättis ta eksami ära.
Kahekümne viies peatükk
Tublimad õpilased, kellel see võimalik oli, reisisid Rootsi. Jaak viis isa automaatse tuhasõela insener Grönholmile. Isa tahtis oma leiutisele Rootsis patenti saada. Kristjan juhastas mõned poisid kodumajanduskooli sööklasse. Seal tutvuti kassapidaja ja kahe köögineiuga. Õhtul kohtuti neiudega Tivoli tänaval. Nad olid lisaks kassapidajale veel ühe köögineiu kaasa võtnud. Mindi neiude korterisse. Poisid jäid ööseks. Hommikul küsis Jaak (kes oli ainsana rootsi keelt õppinud) ühelt vanamehelt teed. Vanamehe jutust tuli välja, et Jaak oli rootsi keele pähe hoopis islandi keelt õppinud ning seetõttu tal reisi vältel tõlgi ametist suurt midagi välja ei tulnudki.Ühes kohvikus kohati ettekandjat, kes kandis oma pluusi külles üheksat lippu, nende hulgas ka Eesti lippu. Jaak uuris naiselt mida lippud tähistavad ning sai teada, et neid keeli oskab ettekandja rääkida. Ajalehest sai ta teada, et Päts on kõik poliitilised vangid amnestia kooras vabastanud.
Kahekümne kuues peatükk
Rootsis käinud poisid kogunesid kooli, et oma lõputunnistused kätte saada. Peale seda mindi Maria juurde lubatud pudelit kätte saama ( matemaatika tööst pääsemiseks plaani välja mõtlemise ajal lubas Maria neile lõputunnistuste ettenäitamise puhul pudeli välja teha). Räägiti tulevikuplaanidest. Penn ja Jaak läksid Puukspuude poole. Külas oli tädi Selma Mänd, kellega Virve oli reisil käinud. Sel aastalgi oli tal plaanis reisile minna. Seekord mindi Soome, kuid Jaaku kaasa ei kutsutud.
Kahekümne seitsmes peatükk
Klassikokkutulek korraldati Puukspuude majas , sest alanud Teise maailmasõja tõttu ei tulnud teised plaanitud paigad kõne alla. Penn oli küüditatud. Vare Saksa väkke mobiliseeritud. Kohale tuli kaksteist poissi ehk enam-vähem pooled. Tumbu oli esimene, kes abiellus. Kui poisid olid laiali läinud ning ainult Kristjan, Jaak ja Rumma jäid koristama. Veranda ümbrust üle vaadates märkas Jaak, et Virve toa aknast paistab valgust. Virve oligi vahepeal koju tulnud. Kristjani pruut Britta oli sõitnud Inglismaale teiseks aastaks lapsehoidjaks. Sealt edasi tahtis perekond Indiasse sõita, kuid lennuk tulistati alla. Peagi lahkusid ka Kristjan ja Rumma. Virve ja Jaak läksid neiu tuppa tagasi. Öösel pommitati Tallinna, mille tagajärjel purunes ka Puukspuude maja. Voodis olnud Jaak ja Virve ei saanud pommitamisel viga.
Kahekümne kaheksas peatükk
Jaak oli kinni võetud ja vanglas . Teda hoiti seal paar kuud ning lasti siis mehe üllatuseks lihtsalt minema. Ta läks Puukspuude poole, kuid leidis sealt vaid proua Puukspuu, kes oma tütre asukohast midagi ei teadnud . Nad oletasid, et ta võib olla vanas suvilas. Jaak muretses igaksjuhuks paberi, mis oleks ta kontrollpunktidest läbi lasknud. Külamehed juhatasid talle ohutumale teele. Paraku polnud Virvet Laulasmaal. Jaak küsis ka naaber Tooderilt. Ka tema polnud neiut näinud. Mees valmistus pojaga üle lahe sõitma (kuigi oli tormine ). Ta uskus, et Jumal hoiab teda sel teekonnal. Jaak sõitis hoolimata liikluskeelust jalgrattaga tagasi. Puukspuude poole oli tulnud ka Riks. Proua Puukspuu keetis kohvi ning avastas köögist Virve kirja, milles seisis , et ta sõidab üle lahe. Tema arvates ei olnud tal piisavat ajendit Eestisse jäämiseks (ta ei tahtnud jääda igavese armastatu ootaja rolli). Samal ööl tuli koju ka Juss, kes õe otsuse pärast kurvastas. Jaak tundis, et Tooderi ja ta poja elud jäävad tema hingele, sest ta ei takistanud neid.