Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wikmani poisid ( sisukokkuvõte ) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sisu
10. klass:
Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn , aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad.
Ladina keele tunnis läheb kraanikauss katki ja sellel tuleb kraan otsast ära. Selletõttu hakkab vett purskama ning tund tahetakse ära jätta. Selle asemel määrab õpetaja hoopis kontrolltöö reedesele päevale.
Enne kevadeksameid saadakse 4 vaba päeva. Esimene on prantsuse keele eksam , kus on 24 lipikut. Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte.
Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks).
Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka “ Wikmani poisid” - viisakad , korralikud, ausad jne.
Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju.
Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika , mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja läks hoopis Kustisse (tehnika).
11. klass:
11. klassis tuleb koolile uus direktor Peeter Puhm, kes pannakse kohe kodanikuõpetuse tunnis proovile. Õpilased saavad siiski lõpuks ise rohkem kaela ja neile määratakse 2 nädalat peale tunde.
Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi - otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks (vôistluses Joodikuga) ja esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas otsustab klass kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast töölt lahkus. Märke üle andma määratakse Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et pôhjus on arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla.
Tooder on viimane ôpetaja, kellele märk viiakse ja enne tema juurde minekut teevad poisid kohvikus pausi, kuna tunnevad end veidi ebakindlalt (kuna ladina keele ôpetaja, keda nad ainult sallisid, tahtis et nad räägiksid tema surevale naisele, et ta on neile väga kallis, et teda rahustada). Seal näeb neid Virve ja kutsub nad enda juurde kohvile (Aino on nädalavahetuseks koju tulnud), öeldes et “Mispärast peab ainult Ainol austaja kohvilauas olema. Las mul olla ka. Ja koguni kaks.” (annab jälle môlemale lootust) Nii Riks kui Jaak lubavad minna.
Tooder tahab teada, miks nad talle märgi tôid, kui nad temaga eelmisel kevadel niiviisi käitusid. Poisid ei oska vastata ja Tooder ütleb ise, et see peaks olema andeks palumise märk, aga seda pole vaja, sest plahvatus prügikastis oli talle “jumala märk”, et ta ei sobi ôpetajaks ja ta on nüüd seepeale hakanud oma elu jumalale meelepärasemalt elama. Külalisi tuleb teretama ka tema 8 aastan poeg (samuti usuhulluks kasvatatud ), kes tahab näha, “millised külalised jumal saatis”.
Virve juures kutsub Penn Aino kuu aja pärast (detsembris) toimuvale klassiôhtule, öeldes, et siis teab Aino piisavalt pikka aega ette, et planeerida. Selle peale kutsub Jaak omakorda Virvet peole . Virve ütleb, et sinna on nii palju aega, mispeale Juss ütleb, et Virve kogub kôigi klassi poiste kutsed kokku ja siis valib, kellega läheb. Seepeale kutsub Riks omakorda Virvet peole. Penn kutsub Aino tantsima ja kuna Riks Virvet ei kutsu, kutsub Jaak ta ise ja küsib tantsu ajal tema käest, kummaga ta peole läheb. Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud).
Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega , on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli (kuna paljudel poistel on seal koolis tuttavaid). Kuna sel päeval on Virve ukse peal vastas, tômbavad Jaak ja Riks omavahel tikku ja Riks läheb tööd viima, kuid jääb trammi alla ja satub koljupôhimiku murruga haiglasse. Ta seisund on küll väga raske, kuid ta hakkab paranema ja Virve tuleb Jaaguga koolipeole. Penn tahab peale seda kohvikusse edasi minna (raha tal küll pole, kuid tal on idee), kuid Virve ütleb, et ta läheb ära koju ja Sirkel läheb teda saatma. Jalutavad ja suudlevad ja Virve ütleb, et ei tahtnud kohvikusse minekuga Riksi paranemist ära sônuda.
Penni idee seisneb selles, et ta kutsub Tumbu koos tolle tüdrukuga nendega kaasa, kuid soovib tee peal Tumbu juurest läbi hüpata, et koju helistada, et vanemad ei muretseks. Seal küsib ta näha Tumbu briljantidega kella, varastab selle ära kui Tumbu vanematega räägib ja jätab kohvikus salaja arve asemel panti. Järgmisel päeval ajab ta kamba peale 22 krooni arve jaoks kokku (selle jaoks pidi ta veel oma vanemate tagant 10 krooni varastama) ja ostab kella välja, läheb Tumbu juurde ja räägib talle, et tema isa tahaks seda kella osta ja ajab ise käe kellaga mantli taskusse , kus Tumbu seda muidu hoiab. Tumbu ütleb, et tal pole plaanis seda müüa ja Penn läheb koju, jättes kella sinna, kust ta selle alguses saanud oli.
Kui Riks paari kuu pärast kooli tuleb ei tee Jaak külmetuse pärast kehalist kaasa ja nad jäävad kahekesi klassi ja lähevad Virve pärast tülli. Samal ajal astub sisse Penn ja soovitab neil jälle tikku tômmata (kaotaja jätaks vabatahtlikult Virve ümber tiirlemise), aga Riks keeldub kohe. Seepeale soovitab Penn ainult Jaagul tômmata, kuid Jaak ütleb, et see on Virve otsus, keda ta tahab.
Nende klassil pidi muidu matemaatika lôpueksam teiste ainete kasuks ära jääma, kuid matemaatikaôpetaja tahtab oma tahet peale suruda ja korraldab laupäevasel päeval matemaatikaeksami, mille jaoks on aega 3 tundi (ise nimetab suureks kontrolltööks). Rohkem kui pool klassist aga on sel ajal sôjaväekomissariaadis (organiseeriti Jaurami isa abiga just sellele ajale) ja klassis on ainult 7-8 poissi. Õpetaja vihastab, aga eksam jääbki kôigil tegemata.
Peale kooli lôppu toimub ekskursioon Rootsi - umbes 10-15 poissi vôtavad osa, Riks ei vôta, sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Rootsis lähevad Jaak, Penn, Rumma ja Kristjan neljakesi sööma ja hakkavad mingitele neiudele silma tegema. Lähevad ôhtul kôik koos välja (4 tüdrukut ja 4 poissi), Jaak (ja teised vist ka enda omadega) seksib vôôra tüdrukuga (otseselt ei öelda, aga antakse môista). Järgmisel päeval saadab Jaak Virvele postkaardi, osaliselt süütundest. Enne Rootsi reisi lôppu loeb Jaak ajalehest, kuidas Rootsis kajastatakse parasjagu Eestis toimuvaid sündmusi (Päts on saanud presidendiks ja paljudele poliitvangidele anti amnestia) ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi kahtlast.
Eestis antakse neile ka lôputunnistused (enne jäeti ekskursioonileminejatele andmata, et neid selle abil halvast käitumisest eemale hoida),nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane (sôjast ei teata veel midagi). Peale seda läheb Jaak koos Penniga Pukspuude juurde ja kuuleb Virve käest, et viimane läheb koos tädiga kaheks kuuks Soome. Suudlevad, siis avastab Jaak, et Riks on ka seal ja kahtlustab, et Riks oli olnud Virve mitte Jussi juures.
Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas , kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka, Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa arreteeritud, osad on vôetud vägisi vôi omal soovil sakslaste poolele jne). Virve, Aino ja proua Pukspuu peaksid sel ajal olema maal oma suvilas Osad poisid lähevad vaadete pärast tülli (osad on punaste, teised sakslaste poole peal). Kui kôik on ära läinud ja Jaak koos Kristjani ja Rummaga veel nôusid peseb, avastab ta, et Virve on ka koju jôudnud. Teised kaks lähevad ära, Virve ja Jaak (kes pole vahepeal eriti kohtunud, sest Jaak oli Tartus koolis) seksivad, Pukspuude maja tabab pomm , kuid nad jäävad môlemad ellu.
Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud enam-vähem ilma pôhjuseta vangis olnud. Läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on (on ise just suvilast tulnud), aga arvab , et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak saab tuttava käest dokumendi ja läheb jalgrattaga sinna suvilasse (umbes 40 km). Virvet seal ei ole, aga kôrval Tooderi suvilas on härra Tooder koos oma poja Aabeliga.
Härra Tooder ja Aabel hakkavad parajasti pisikese sôudepaadiga ära minema - sinna, kuhu jumal kannab, peaasi, et ära. Jaak üritab neile seletada, et nad ei suuda tormist merd ületada ja palub neil mitte minna, kuid Tooder ütleb, et kôik sôltub jumala tahtest ja lahkub koos pojaga ikkagi, lauldes laulu “Mis jumal teeb, on ikka hea”.
Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu kôigi ootusi on Aino otsustanud Penni sôjast tagasi ootama jääda (kuna môlemad olid rohkem pidutsejad, peeti nende suhet ka kerglaseks lôbutsemiseks). Proua Pukspuu avastab kohvi keetma minnes, Virve kirja, kus seisab, et Virve pôgenes koos sôbrannaga (Ines) üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sôjast koju.
Point: räägib sellest, kuidas 10. klassi poistest arenevad mehed, kes lôpuks (paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sôtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.
Tegelased
Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukutele silma, kuigi endal oli Virvega väike suhe. Tal oli üks rivaal , kes tahtis ise Virvet endale – Riks. Ta ei ole eriti värvikas natuur, vaid viisakas ja kohusetundlik noormees liiga keskmine, nii õppeedukuselt, välimuselt kui ka suhtlemisoskustelt
Kooli direktoriks oli Härra Wikman - vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik, korrektne ja kergesti solvuv. Kõneles ilma igasuguse aktsendita. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite , aga mitte meie koolis!“ Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks. Direktor Johan Wikman suri Viinis , professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule.
Riks Laasik oli tark noormees, mitte just kõige jõukamast perekonnast. Tema tööks oli harjade valmistamine. Direktor Wikman lasi tal tasuta koolis käia. Samuti nagu Jaak, armus ka Riks Virvesse juba esimesel kohtumisel. Riks Tavaliselt klassiüritustel ei käinud. 11. Klassis jäi Riks trammi alla ja sattus koljupôhimiku murruga haiglasse. See juhtus siis, kui ta läks lähedalasuvasse tütarlastekooli kosmograafia tööd viima. Paari kuu pärast sai ta terveks ja oli võimeline tagasi kooli minema. Rootsi reisile ta ei läinud kuna juuni oli harjamüümiseks parim kuu. Konkureeris Jaaguga Virve pärast.
Virve Pukspuu oli Jussi paar minutit noorem ôde. Nad olid kaksikud. Iseloomult oli üsnagi heasüdamlik neiu. Virvele meeldis flööti mängida. Virve tegeles kahe noormehega korraga – nii Jaagu kui Riksiga. Mõlemad olid omale muretsenud flöödi raamatu, kuna tundsid Virve vastu suurt huvi. Virve oli nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik ning andis môlemale lootust. Lõpuks siiski Virve eelistas Jaaku Riksile. Alguses harrastasid nad lihtsalt väljas jalutamist, aga lõpuks hakkasid siiski käima. Virve käis Jaaguga ka koolipeol, mis toimus detsembrikuus. Virve käis oma tädiga ümbermaailmareisil.
Juss Pukspuu oli rumaluke ja hajevil koolipoiss. Ta visati koolist välja ühe nalja pärast, mis osutus tegelikult üsnagi tõsiseks. Jussil oli võimalik kooli tagasi tulla kui ta oleks teinud kõikides 10. klassi ainetes eksamid. Ta sai sellega hakkama, ning võeti kooli tagasi aga varsti Juss hoopis vôttis Wikmani koolist paberid välja. Hiljem Juss mobiliseeriti Punaarmeesse, aga õnneks naases sõjast eluga.
Penn ehk Penno oli koomik . Ta suutis kôigi hääli järgi teha. Lisaks sellele oli Penn sportlik ja teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena.
Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju
Jauram - pahandusetegija, sõjaväelase poeg, paneb kõige kiiremini relva kokku
Terrepson - klassivend , kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus
Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna
Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino , riigikohtuniku poeg
Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht)


Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine.
Samuti see, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. kooliaega on kirjeldatud peaaegu alati huumori ja poolehoiuga, hoolimata mõnedest suurematest ja väiksematest õnnetustest, siis seoses sõja algusega muutub kohe ka raamatu olustik hulga tumedamaks

Wikmani poisid- sisukokkuvõte- #1 Wikmani poisid- sisukokkuvõte- #2 Wikmani poisid- sisukokkuvõte- #3 Wikmani poisid- sisukokkuvõte- #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 182 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dana Manieieva Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Wikmani poisid-Jaan Kross
12
odt

"Wikmani poisid" Jaan Kross

"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e

Kirjandus
Wikmani poisid-kokkuvõte
3
odt

Wikmani poisid, kokkuvõte

Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 1937­1944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale

Kirjandus
Wikmani Poisid
4
doc

Wikmani Poisid

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja.

Kirjandus
Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte
5
docx

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte

,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema

Kirjandus
Wikmanni poisid
5
rtf

Wikmanni poisid

Analüüs Wikmanni poisid. Jaan Kross Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938­45) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina)

Kirjandus
Wikmani poisid
23
docx

Wikmani poisid

ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö

Kategoriseerimata
Wikmani poisid
19
doc

Wikmani poisid

,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud.

Kirjandus
Jaan Kross-Wikmani poisid
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun