Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaan Kross"Wikmani poisid"kokkuvõte peatükkide kaupa,tasuta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poisi, virve, petaja, riks, penn, eksam, neiu, kümnes, direktor, laasik, wikman, wikmani, tooder, tumbu, penno, jaagu, mindi, juss, tiku, magneesium, seekord, juhani, luuletuse, ööd, kristjan, matemaatika, ambel, tikk, ajalehes, suundus, tahvlile, kuulnud, plebs, eksamit, arvas, hommikul, lippu, vare, teeskles, võtnud, korvis, klassist, inspektor,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes.
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud
ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunnis läheb kraanikauss katki ja sellel tuleb kraan otsast ära. Selletõttu hakkab vett purskama ning tund tahetakse ära jätta
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: ,,Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale." Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna. Penno, Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud
..........................................................................................8 DIREKTORID.....................................................................................................................9 POISID...............................................................................................................................10 Jaak Sirkel .....................................................................................................................10 Richard Laasik...............................................................................................................10 Penno..............................................................................................................................11 Juhan Pukspuu............................................................................................................... 12 Trull..................................................................................................................
Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti
Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukutele silma, kuigi endal oli Virvega väike suhe. Tal oli üks rivaal, kes tahtis ise Virvet endale Riks. Kooli direktoriks oli Härra Wikman - vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik ja kergesti solvuv
Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti
(läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, 3) Riks/Richard Laasik (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene
Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud.
uurimine, inspektor Ambeli poolt. Paljudele tekitas see ärevust ja kartust, närvihoos võib kõik välja lobiseda. Seda võib nimetada ühiskondlikuks probleemiks kuna selliseid plahvatusi või vägivalda juhtub tihti. Isegi pärast pikki tunde arutlemist ei selgunud süüdlast. Seega probleem jäi lahendamata. ( Kuigi Sirkel tunnistas 11.klassi ajal üles , et plahvatus oli nende töö olnud). Ka võib Laasiku ja Sirkeli psühholoogiliseks probleemiks lugeda armastust Virve Pukspuu vastu. Arvatavasti Jaak mõtles alati, kus ja kellega Virve on. Armukadedust ja võidurõõmu, kord sai olla üks Virvega, kord teine. Tundus, et Virvele meeldis poisse õrritada, kuigi võib öelda , et Virve kaldus oma südame poolest siiski Jaagu poole. Lõpuks veetsid Virve ja Jaak öö koos, Jaak vangistati. Lahti saades oli Virve juba kaugele Rootsi läinud. Jaak kannatas väga. Hetkel ei oska öelda, kuidas nende armastuse lugu lõppes.
Kui ta õpetajatetuppa toimetati, kirus ta õpilasi ning ütles et nood olid tahtnud teda pimedaks teha.Õpilastel oli aga varuks oma versioon, ning nemad ei jäänudki süüdi.Tooder aga lahkus omal tahtel koolist. Kuid ega seal koolis ei olnud suvalised õpilased vnii, et nagu väga vaesed kõik sisse ei saanud.Õpilased ise ka ei teadnud mille järgi sinna õpilasi võeti, kuna Jaagu klassis oli palju direktorite ning tähtsate firmameeste lapsi kuid seal oli ju ka Riks, kes ei olnud üldse rikas.Riks oli pärit üsna vaesest perekonnast, tal oli ema ning väike õde.Ema tegeles harjade valmistamisega ning käis neid turul maha müümas.Riks pidi päris palju oma ajast pühendama harjade valmistamisele, ning vahest pidi ka tema neid turul müümas käima.Riks oli väga tulbli ning sõnakuuleik poiss, ta aitas oma ema heameelega ning ei hakanud kunagi vastu.Kui ema ta abi vajas.Riks oli ka väga hee õpilane koolis
Olgugi, et vaesest aga see-eest korralikust perekonnast Jaak oli tubli ja viisakas poiss. Jaak oli pikk, sale, soliidne, sõbralik ja natuke endasse tõmbunud ning tagasihoidlik. Ta oli klassi priimus. Sirklile meeldis tantsimine ja luuleõhtutel käia. Tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale ning seetõttu kutsuti Jaak Vaimukultuuri Ühingusse esinema. Ta tahtis, et Eesti saaks vabaks ja sellepärast oli ta sõja pooldaja. Jaak armastas tüdrukut nimega Virve. Armukolmnurk Kõik sai alguse kui Riks pidi aitama Pukspuud. Kuid Riks ei julgenud üksi minna ja kutsus Jaagu kaasa. Nõnda kohtasid nad mõlemad Virvet ja armusid. Jäi mulje, et Virvele meeldisid mõlemad poisid. Võis arvata, et Virvele meeldib Riks rohkem, ta sai temaga igapäev kokku kui Riks pidi Juhanit õpetamas käima. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette.
Tallinn 1998 1. Teose sisu lühikokkuvõte Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi kera plahvatamine, mille tagajärel oli Pukspuu Juss hädas ning talle tulid appi teised poisid. Jaagu ja Virve vahel oli enamat kui ainult sõprus. Nad käisid pidudel koos. Kümnenda klassi keskel suri Hr. Wikman maovähki. Tema asemele tuli Ambelm kes lahkus üheteistkümnenda klassi alguses. Kui tuli eksamite aeg, üritasid poisid igal viisil matemaatika kontrolltööst ära hiilida. Pärast eksameid läksid poisid koos Tiimuse ja Prikiga Stockholmi. Peale reisi oli kool läbi ja kokku lepiti klassi kokkutuleku aeg, kuhu jõudsid ainult vähesed
,,Wikmani poisid" Jaan Kross. Missuguseid keeli õpetati Wikmani gümnaasiumis ja mis keelt hr. Wikman ise õppis? 1) Wikmani gümnaasiumis õpetati eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Wikman õppis ise elu lõpus itaalia keelt Kuidas sai Penn oma suulise vastamise läbi aetud ning mis sai temast edasi? 2) Kuna Penn ei olnud õppinud selleks tunniks, nagu enamus klassikaaslasi, sest seda polnud neile üles antud ning ta otsustas vastamise ajal kokutada. Enne vastamisele minekut sirvis ta materjali kiirelt üle ning mis oli talle meelde jäänud, seda ta kokutas tahvli ees. Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18
Ülevaade Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum, et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära. Kuid siis, kõigi üllatuseks võttis ta koolist paberid välja ja läks Kustisse. Poisid kavandasid lõpumärgid ja jagasid need lemmikumatele õpetajatele. Tsitaadid: · ,,Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike." ( Jaan Kross
masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel Jaagu ema, Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud 2. Riks/Richard Laasik (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet) 3
kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm. Laasik seevastu oli tüsedapoolne , silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmude ja helehalli pilguga poiss. Wikmani kümnenda klassi poiste seas kõige kehvemast kodust, kuid seejuures oli ta üks parimatest õpilastest. Ta polnud kõige lennukam, aga oli kõige süstemaatilisem. Ta ei olnud tuupur ja tal ei olnud tugevat huumorisoont. Laasik oli väga pühendunud ja tubli
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis
Nende keerukat kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? Magneesiumikera plahvatus prügikastis - probleem oli ülepoole klassi õpilastes, sest nemad kõik seda korraldasid ja võtsid kõik süü enda peale ka. Uputus ladina keele tunnis - poisid lõhkusid kraanikausi ära, et õpetaja ei saaks neile teha kontrolltööd. Riksi õnnetus - Riks pidi viima tüdrukutele töö vastused kuna loositahtel sai tema selleks isikuks, aga ta jäi trammi alla. Matemaatika tööst ära viilimine - tegid nii, et sõjaväekomisjon oleks samal ajal, kui on matemaatika kontrolltöö. Kärbsed - poisid võtsid kärbsed kaasa ja lasid tunnis lahti need, et ei saaks teha tunnitööd. 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). Jaak Kombekas, soeng oli seitlis
(Samas ei saa ma keelata Kruusile tunnustust selle eest, et ainsa kirjandusteadlasena on ta võtnud vaevaks Kaugverit uurida.) Raimond Kaugver oli "kirjanikuna sündinud". Lugema õppis ta nii, et ei ta ise ega vanemad pannud seda õigupoolest tähelegi. 10selt toimetas ta vapside ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus, kus avaldas seiklusjutu "Kõrbelõvi". Noorkirjaniku õnneks ja ehmatuseks tutvustas kooli direktor teda kui parimat kirjandikirjutajat kord Rakvere gümnaasiumi külastama tulnud kirjanikule ja haridusministeeriumi vabaharidusnõunikule Juhan Jaigile ja viimane avaldas arvamust, et miks ei võiks "väikemees" tulevikus kirjanikuks hakata. "Kas siis kirjanikuks hakatakse... kirjanikuks sünnitakse," pahvatanud noor Kaugver välja oma sügavaima veendumuse. "Aga võibolla sa oledki kirjanikuks sündinud," lohutanud Jaik.
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi sütitades leiti tühjad purgid, tühjendati tikutoos kärbestest purki tühjaks ja mindi toosiga, milles on veidi magneesiumit uute kärbeste jahile. Nii oligi järgmisel hommikul kärbestest sumisevad purgid vähemalt 20-s abiturientlikus portfellis.
Õpetaja lausus: "Õnn on see, kui inimene oma olukorraga rahul on." Juliusel hakkasid tekkima uued sõbrad (maalt, naiivsed, pidasid teda juhiks), keda ta õpetas ja arendas. Kaheksas peatükk Saabus suvi ning Julius jalutas. Teda justkui painas midagi. Ta kohtas mamma Neiderit ja Emmit. Julius polnud ammu mamma Neideril külas käinud ning nüüd kutsuti teda külla. Julius rääkis, et on Väärtnõu juurest ära tulnud ja pühendub õppimisele, et sügisel eksam ära teha. Nädala pärast pühapäeval läkski Julius neile külla. Anni oli muutunud pikemaks ja häbelikumaks. Julius rääkis, et tal ei ole plaanis leeri minna. Järgmise külaskäigu ajal läks Anni Keegu-tädi juurde. Julius ja Emmi jäid kahekesi. Julius teadis, et ta armastab Emmit ning kavatseb tema eest võidelda. Tuppa lendas mesilane. Emmi ehmus ja viskus Juliusele kaela. Julius suudles neiut ja teatas, et armastab teda.
Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja.
Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja.
- pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda
Holden sõitis rongiga. Tema kõrvale tuli istuma üks naine. Tuli välja, et see oli tema koolivenna Ernest Morrow ema. Holden valetas talle, et ta on Rudolf Scmidt ning daami poeg on koolis sõbralik, kuid tagasihoidlik. Selleks, et valetamist lõpetada hakkas Holden sõiduplaani lugema. Üheksas peatükk Holden jõudis New Yorki. Ta ööbis Edmonti hotellis, kus oli igasuguseid veidraid inimesi. Ta otsis rahakottist välja numbri, mille üks tuttav talle andnud oli. Ta kutsus neiu kokteili jooma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kümnes peatükk Holden läks ööklubisse ,,Lavendlisaal" ning kohtas seal kolme rumalat daami. Ta tantsis ja vestles nendega. Daamid lahkusid, sest nad ei tahtnud järgmisel päeval Radio Citys etendust maha magada. Peagi peale daamide lahkumist läks ka Holden klubist ära. Üheteistkümnes peatükk Holden istus vestibüülis ja mõtles Janele. Vestibüülist lahkudes otsustas Holden Ernie juurde sõita. Kaheteistkümnes peatükk
Peagi pidid nad praktiliselt kogu mööbli isast jäänud võlgade katteks müüma. Ullo ja ema kolisd järjest viletsamatesse korteritesse. Siis Ullo haigestus kõrvapõletikku ning pidi minema operatsioonile, kus ta kõrvakoopast mäda välja lasti. Ullot õppis kodus ning koolis hakkas käima altaes neljandast klassist. Wikmani gümnaasiumi seitsmendasse klassi läks ta samal ajal kui isa lahkus ta sai sisse tänu oma suurepärasele keeleoskusele, mida ta direktor Wikmanile demonstreeris. Koolis läks ullol väga hästi ta oli äärmiselt tark. Peagi hakkas ta oma tarkust ära kasutama ning tegi raha eest teistele esseesid, kirjandeid ja muud. Selleks ajaks oli ta emaga jõudnud nende viimasesse korterisse aiandi juures, kus ta ema ka tööd sai. Ullo ja ta ema tulid vaevu otsotsaga kokku. Varsti pakkus eestieekeõpetaja härra Kõiv Ullole tööotsa Ullo pidi (raha eest) aitama tal uurimustööd teha, mis seisnes teaduslike prantsusekeelsete
annaabi.ee 
