Kodukirjand Sixten Ainumäe Meedia TPT PA-09A 05.05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda ...
Kodukirjand Kõnelus iseendaga On ju olemas mitmeid võimalusi, kuidas iseendaga kõneleda. Kõik me ju mõtleme igapäevaselt erinevatele probleemidele. Eriti värvikatel inimestel võib mõttemaailm kanduda vägagi suureks nii, et isegi ei suuda ära imestada, mida kõike meie aju on võimalik korda saatma. Minul on enda ja ka paljude mu tuttavate arust väga värvikas mõttemaailm. Ma võin tulla täiesti suvalisel ajal, täiesti suvalises kohas väga imelikkudele ideedele. Näiteks võin ma mõelda, et mul on just nüüd praegu vaja seista pea peal, olles ise tegelikult poe järjekorras või olen ennast just parasjagu nii täis söönud, et sellest ei tuleks midagi eriti head välja. Kuid loomulikult peale geniaalsetele mõttesähvatustele on lausa mu aju kohustatud mõtlema ka probleemidele, mis minu ümber seisab. Viimane probleem minu väikeses ...
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Eestis on kasutusel Eesti kroon. Pärast Euroopa Liiduga liitumist tahab Eesti valitsus kasutusele võtta euro. Alates 1. jaanuarist 2002 kehtivad 12 Euroopa Liidu riigis ühesugused euro rahatähed. Varsti liitub ka Eesti nendega. Paljud jääksid kindlasti meie oma Eesti krooni igatsema, mida oleme juba peaaegu 15 aastat kasutanud. Euro on kõikjal ühesugune aga meie oma kroon on eriline ja kusagil mujal ei ole kasutusel sellist raha. Praegu Eestis kasutusel olevatel rahatähtedel on Eestile tähtsad inimesed, nagu Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson need on inimesed, kes oma tegevusega aidanud eesti rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned, Tammsaare sügav arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vä...
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu kodukoht XXI sajandi algul Kodukirjand Koostaja: Egle Veske 10.a klass Juhendaja: Ene Jakobson 2010 Minu kodukoht XXI sajandi algul Minu kodukohaks on Osula
On hetki inimese elus, mis muudavad kogu elu Igal inimesel on elus hetki, mida ta naudib, kahetseb, igatseb või hoopis usinalt ootab. Enamasti on rohkem just neid negatiivseid hetki, mida me sageli ei soovi mäletada ja mis ajavad meid nutma isegi aastaid hiljem. Elud keerab liiga tihti pahupidi teadmine, et oled saamas nooreks lapsevanemaks. Sellistes olukordades on erinevaid emotsioone lugematult palju. See teadmine paneb mõned inimesed nutma,sulgeb tihti teekonna hariduse poole ja mõtlema, et see on elu lõpp. Sama olukorra positiivne reaktsioon on tihti neil, kes on seda oodanud või, kellel on majanduslik ja vaimne elu paigas. Need inimesed naudivad seda üheksat kuud täiel rinnal. Kogu elu võib muuta vaid üks pilguvahetus inimesega, kellega veedad koos kogu oma ülejäänud elu. Tihti piisab vaid ühest allkirjast, et jääda ilma kogu oma elutööst. Vaid üks tahtmatu hoop oma vaenlasele võib saata sind kogu eluks...
Virtuaalsed inimsuhted Võiks öelda, et tänapäeval on tehnoloogia areng piiramatu. Nüüdseks oskab juba iga teine inimene arvutit või internetti kasutada ning teha nendega uskumatuid asju, millest poleks aastakümneid tagasi unistadagi osanud. Suheldakse tuttavatega internetiavarustes, tehakse erinevaid aruandeid, makstakse makse, kuulatakse laule ja vaadatakse filme ning isegi loetakse ja kuulatakse raamatuid. See virtuaalne elu on teinud meie kõigi elu tunduvalt lihtsamaks, isegi liiga lihtsaks. Kuid selline tehnoloogia areng paneb tihti mõtlema selle peale, et kas see tõesti ikkagi peaks nii olema. Kõikidel headel asjadel käib pahatihti kaasas ka halvad asjad. Inimesed on muutunud liiga julgeks just virtuaalses maailmas ning sellega kaasnevad ka tagajärjed. Näiteks on tänapäeva noored väga usinad võõrastega suhtlema, kuid nii ei või iial kindel olla, kellega sa tegelikult vestled...
Hirm Hirm - mis see siis tegelikult on? On see lihtsalt kartus pisikeste ämblike vastu, kes meid tegelikult ei ohustagi ja kelle puudutamisest hoidutakse, või hoopis foobia näiteks kinniste ruumide vastu, mis võib inimesele tõsiseid probleeme tekitada? Arvamused hirmust on erinevad, sest tihti peavad inimesed hirmuks just seda, mida nad ise kardavad, aga on ju palju teisi inimesi, kes kardavad teisi asju teistel viisidel. Igapäevaselt kohtume selliste hirmu tekitavate teguritega nagu näiteks ämblikud, kõrgus, lendamine, ujumine, pimedus, kuid need üsna tihti esinevad hirmud pole ju ainsad. Maailmas on tuhandeid hirme ja iga inimene kardab midagi, isegi kui ta ei teadvusta seda endale. Internetis sirvides võib leida väga huvitavaid hirmu tekitavaid tegureid. Leidub inimesi, kes kardavad ennast pesta või näiteks kardavad kuulda häid uudiseid. Mõni aeg tagasi tehti Eestis isegi saade ´´F...
Eesti keele struktuur III ,, KAS KA VAIKIMINE ON SEISUKOHAVÕTT?" *Kodukirjand* Vaikimist on mitmesugust. Tark inimene vaikib, kui tal pole midagi öelda. Loll vatrab edasi, kuigi öelda pole tõesti midagi. Vaikimine võib vahel tähendada nõusolekut vahel mitte nõusolekut, vaikimine võib tähendada kurbust, rusikas rullis vaikimine tähendab viha, vaikides muhelemine head tuju. Vaikimine võib tähendada mida iganes. Vaikimisel on alati tähendus. Isegi siis, kui lihtsalt ei oska või ei taha midagi öelda. Öeldakse, et vaikimine tähendab nõusolekut. Sugugi mitte alati, kõik sõltub küsimuse asetusest. Kui rumala ütlemise, ähvarduse või solvamise peale ei vastata samaga, vaid eelistatakse vaikida, siis ei tähenda see mitte nõusolekut, vaid võibolla seda, et targem annab järele, ei kisu tüli. Kui jäetakse vastamata küsimusele, ei tähenda see nõusolekut. Kerge on vastata küsimusele kasvõi valetada, kui see on põhjendatud. ...
Katariina Johanna Saretok Armastus on õnnistus ja õnnetus Victor Hugo raamatus „Jumalaema kirik Pariisis“ on tegelased tihedasti seotud armastusega. Kas see on õnnistuseks, õnnetuseks või mõlemaks. Sõna „armastus“ kõlab esmamuljes puhtalt ja siiralt, kuigi tegu on millegi ohtlikuga. Kena mustlastüdruk Esmeralda oskas suurepäraslt tantsida ja laulda. Temasse armusid paljud mehed, keda neiu oma huvides ära kasutas. Teiste armastus tema vastu oli Esmeraldale õnnistuseks, aga seda vaid seniks kuni ta äratas kellamees Quasimodos ja Claude Frollos huvi enda vastu. See tõi talle vaid õnnetust. Ülemdiakon Frollo püüdis teda korduvalt koguni tappa ning küürakas tõi mustlastüdrukule halva maine. Kuid Esmeralda süda kuulus vaid Phoebusele. See aga ei vastanud talle samaga. Kord, kui Esmeralda ema Goudule püüdis oma tütart kaitsta, reetis tüdruk en...
Kodukirjand Eesti tulevik Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Andrus Ansipi kõrgelennuline loosung ,,20 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka!" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeo...
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüdis igati Marit veenda, kuid naine siiski puikles vastu. Tõnu jäi lausa haigeks ja hakkas sonima sellest, kuidas nad kodust minema aetakse kui Mari ei nõustu. Lõpuks tüdinud Mari andis järgi ja hakkas mõisahärra armukeseks. Tõn...
Millest koosneb väärikus? Väärikus - see on midagi, millega ei sünnita, vaid see omandatakse kasvades. Selle alused annavad inimesele kaasa tema vanemad, säilitamine aga on juba enda teha. Kui aga stardipaketti pole lapsepõlvest kaasa antud on teekond selleni märksa keerulisem. Väärikus koosneb kulbitäiest enese austamisest, supilusikatäiest teiste austamisest, teelusikatäiest headest kommetest ning tilgakesest isekusest. Miks isekusest? Sellepärast, et iga inimene peab olema natuke isekas, et hoida oma väärikust ning mitte sattuda teiste mängukanniks. Tihti arvatakse, et enesele mõtlemine on halb, kuid tegelikult on see hädavajalik, et säiliks austus enese vastu ning jätkuks motivatsiooni viia täide oma eesmärgid. Elame me siiski ju enese jaoks. Samas ei tohi kunagi unustada oma suhtumist teistesse, sest kui kaob austus kas enese või teiste vastu, kannatab selle all ka väärikus. Ei tohi iial alahin...
Ühe kirjavahetuse saladus Nüüd ma leban siin, haiglapalatis. Raske on mõelda selle peale, mille pidin üleeile läbi elama. Imelik, eilsest ei mäleta ma midagi. Küllap lebasin teadvusetult selles samas palatis, milles jätkuva järjekindlusega vahib mind keegi kõrvalt voodist, kes oma oleku järgi on ühe jalaga juba teises ilmas. Oleks paar meetrit veel, oleks ma ilmselt samasugune, aga hea, et oleksid selles maailmas ei kehti... Pagan! Ma tahtsin endale ju ainult uuemat autot. Juba kuu aega olin endale uut liikurit otsinud. Vana auto oli oma aja ära elanud. Üleeile sain pakkumise, millest ei saanud lihtsalt loobuda autol oli isegi CD-makk. Helistasin müüjale tagasi ning leppisime kokku koha, kus ost-müük ära vormistada. Ei jõudnud enam järgmist päeva ära oodata ning juba paari tunni pärast saime kokku raudteeviadukti juures. Andsin härrasmehele raha ja ta ulatas kavala pilguga mulle võtme...
Õnn ei peitu rahas Kui proovida inimeste praegust maailmavaadet ühe lausega kokku võtta, võiks selleks valida ,,raha eest saab kõike". Minu aravates ei pea see aga üldsegi paika. Neid asju, mida raha eest ei saa, on palju rohkem, kui neid, mida saab. Kõige vähem saab raha eest osta õnne raha eest saab seda vaid kaotada. Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tah...
Suhelda on mõnus Kõik loomad, linnud ja paljud teised elusolendid on juba aegade algusest peale omavahel suhelnud. Ainsad olendid kes suudavad omavahel rääkida sõnadega on inimesed. Loomad ja linnud suhtlevad omavahel häälitsedes. Kuid enne veel kui inimene rääkima õppis, suhtles ta oma liigikaaslastega joonistuste, käte ja näoilmete ning ka teatud märkide abil. Miks on suhtlemine vajalik? Mis oleks juhtunud kui inimesed ei oleks kunagi rääkima õppinud? Mul on üks sõber kellele meeldib teistega suhtlemine väga. Ta räägib koguaeg ja väga kiiresti. Kuid ma tunnen ka inimesi, kes ei suhtle teistega eriti. Kuid esmamulje inimestest, kellega sa ei räägi võib olla väga vale. Kui mina kooli vahetasin ei tundnud ma alguses klassist mitte kedagi. Ma ei suhelnud eriti kellegiga ja mul jäi nii mõnest inimesest väga vale mulje. Nendega hiljem rääkides mõistsin ma, et ma olin eksinud ning leidsin endale palju uusi...
Ei midagi uut siin päikese all! 21. sajand on toonud meile palju mugavusi: mobiiltelefonid, kiired autod, moodsad kodukinosüsteemid. Siiski on sellel sajandil meile pakkuda vaid materjaalseid väärtusi, sest inimesed on ja jäävad samasugusteks nagu sajandeid tagasi elanud meie esivanemad. Enamikel tiirlevad senimaani mõtted raha, võimu ning enda maine üle ühiskonnas. Selleks, et neid väärtusi endale saada, või neid suurendada, ollakse valmis kõigeks: petma oma lähedasi sõpru, sugulasi, puutuma kokku kriminaalse tegevusega või abielluma inimesega, keda ei armastatagi. Inimene, kes siia ilma sünnib on veel rikkumata, kuid juba varajastes eluaastates puutub ta kokku meie maailma tõelise palega. Ta kuuleb köögis tülitsevaid vanemaid selle üle, miks jäi isa kauem tööle ning kes ema telefoni pärastlõunal vastu võttis. Väike kodanik saab aru, et tänapäeval on kõik ise enda õiguste ja valik...
Kodukirjand Vigadest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud kuidas inimesed üksteisele ütlevad :"Ära korda oma viga, õpi teiste vigadest, siis on su elu palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta suudaks õppida teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Vastus sellele küsimusele on, et ei ole. Iga inimene peab kordki elus sama käigu läbi tegema, eksima ja siis proovima uuesti ja paremini, siis kui ta sellest juba õppind on. Mitte ükski inimene ei ole perfektne, kõik teevad vahel vigu. Eksimine on täielikult inimlik, selle järgi ei saa inimesi sildistada. Mitte kunagi ei tohi alla anda, tuleb järele mõelda, mida tegid valesti, õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, k...
Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunniajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus. Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt anta...
Kodukirjand Minu eriala ja selle tulevik Mina olen valinud oma erialaks ehitusviimistluse. Mulle täitsa meeldib mu eriala ja näen selles helget tuleviku. Loodan olla tulevikus osav viimistleja kellel on tööd ja keda hinnatakse. Valisin oma erialaks ehitusviimistluse seepärast ,et mulle meeldib ehitada , aga kuna üldehitajatel on talvel üsnagi vähe tööd ja talvel on väljas päris külm ehitada , siis otsustasin viimistluse kasuks , kuna see töö on suuremas jaos siseruumides . Veel meeldib see mulle sellepärast, et viimistlejad saavad suhteliselt palju omaloomingut teha. Nt , seinte peale igasuguseid erineivaid mustreid ja teha ja värki , üldehitajad aga laovad niisama tuimalt müüri ja on lahedad. Kuigi viimstlejad peavad ka väljas tööd tegema , siis meeldib see mulle ikkagi rohkem kui üldehitus . Tulevikus loodan ennast näha osava viimistlejana , kes saab hakkama ka pro...
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorr...
Kodukirjand Mängud poliitikas ja inimsuhetes W. Shakespeare ,,Hamlet" Osalemine poliitikas annab inimesele võimu. Läbi võimu saab allutada teisi inimesi enda tahtele. Seetõttu on võimu omamine nii poliitikas kui inimsuhetes paljudele väga tähtis. Suhetes ja poliitikas on äratuntavad ka erinevad manipulatsioonid: kaaskodanike mustamine ja alandamine ning nende probleemide ja nõrkuste ärakasutamine. Ka kõige selle taga on ilmselt soov tunda end teistest üle. Milleks ollakse valmis, et säilitada oma võim? Ajaloost on teada palju fakte, kus võimule kuuletumine ei ole toonud häid tagajärgi ja rahulolu ei kuuletujale ega ka riigile. Miks inimesed ikkagi kuuletuvad võimule? Inimesed lähtuvad igapäevastes tegemistes ja suhetes oma väärtushinnangute...
Kodukirjand ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Kui palju on meie ümber asju, mida me tegelikult ei vaja? Kas tuleb tuttav ette, et lähete poodi eesmärgiga vaid piima ja leiba osta, kuid pärast pikemat poes ringi tiirutamist jõuate lõpuks kassasse pungil täis poekäruga, kus enamiku kaubast moodustavad tegelikult täiesti ebavajalikud tooted? Kuuldes seda sama Sokratese mõttetera ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja", seostame me selle eelkõige oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem. Ostuhullus on läänemaailmas ...
Kodukirjand Uus sajand, vanad probleemid Läbi maailma ajaloo on ühiskonda vaevanud mitmed probleemid. Mõned neist on tänaseks lahenenud, kuid teised mitte. Millised probleemid on olnud aktuaalsed läbi sajandite? Need, mis endiselt alles, ootavad lõppu. Kas ja kuidas on võimalik neid lahendada? Probleemide lahendamise eest aga ei vastuta ainult kindel grupp inimesi valitsuses. Mida saab selleks tavakodanik teha? Läbi sadade aastate on kõneainet pakkunud mitmed probleemid. Esimesed, mis mõttesse tulevad, on riikidevahelised konfliktid, mis tihti viivad sõjaliste kokkupõrgeteni ning minevikus on endaga kaasa toonud mitmeid sõdu. Samuti pean tähtsaks ka rassismi, nälja ja kultuuritaustade erinevuse teemasid. USA-s sai hiljuti presidendiks mulatt Barack Obama. Võiks arvata, et nüüd kaob riigis ka rassism, kuid nii see ei ole. Ka kultuuritaustade erinevus tekitab ühisko...
Kodukirjand Otsida, kahelda, leida ? J W. von Goethe ,,Faust" Kõik siin elus otsivad midagi. Tähtis on teada, mida tahetakse leida. Inimesed soovivad kogeda erinevaid asju ning seega on ka tee avastamiseni kõigil erinev. Soovitu saamiseni jõutakse ka erineva ajaga, kui üldse. Päris paljud inimesed usuvad, et miski mõjutab leidmise kiirust. On ka inimesi, kes mõtlevad põhjalikult järgi enne tegutsemist. Vahel kaheldakse, kas tahetu saavutamiseks vajalik läbitav tee on ikka õige. Inimestel on palju erinevaid soove. Mõnda neist on lihtsam täita, teisi aga võib olla isegi võimatu. Leida tahetakse päris palju. Kes tahab leida teed edukama karjäärini, parema pereeluni, rohkemate elukogemusteni jne. Faust otsis ülimat õnne ning selle kogemiseks müüs ta oma hinge kuradile. Sell...
Kodukirjand Minu kolm soovi Lapsena lugedes muinasjuttu kuldkalakesest ja mõeldes kolme soovi peale, leidsin enda arvates suurepärase lahenduse, kuidas ise sel puhul käituda. Nimelt oleks minu esimeseks sooviks olnud soovida võlukepp, mis täidaks kõik minu soovid. Kas tõesti tundus siis juba kolm soovi liiga vähe olevat või oli see lihtsalt lapselik kavalus, seda on praegu raske öelda. Ilmselt ka vana kaluri tobedad soovid ja lõpuks tühjade kätega jäämine oli üheks põhjuseks. Kuid kas ka tegelikult kolmest soovist piisab kogu eluks ja kas nende soovide täitumisel peaks õnnelikuks saama kogu maailm või mina, need ei olegi nii kerged küsimused, kui esmapilgul tundub. Missivalimistel kuuleme kandidaatidelt tihtipeale üllast soovi, et rahu valitseks kogu maailmas. Pole kahtlustki, et sõdade lõppemine teeks kogu inimkonna õnnelikumaks. Kuid siinkohal peame mõ...
Kodukirjand Armastusest kõnelda on häbi H. de Balzac ,,Isa Goriot" Armastus on tunne, mida läbi sajandite on üritanud sõnades väljendada väga paljud inimesed. Paljud saavad maha osava lausega, kuid ikkagi jääb mulje, et nii üheselt ei saa seda väljendada. Igaüks peab enda tundeid ise välja näitama, kuid ometi kardavad paljud seda teha. Tihtipeale ei taheta seda teha, sest kardetakse teiste arvamust. Ja samas ei mõelda, kas sellisel kartusel võivad ka olla mingid tagajärjed. Iga asi toob endaga ju midagi kaasa. Inimesed on väga erinevad: leidub neid, kel pole enda väljendamisega kunagi mingeid raskusi ja samas on palju teisi, kes aga lihtsalt seda ei suuda teha. Neil oleks vaja veidi suunamist, kuidas ikkagi armastusest kõnelda. Paljudele inimestele läheb millegi pärast...
.........................................................................................................7 ,,Misantroop"...............................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Sissejuhatus Tegin referaadi oma lühitöödest, mis ma kümnendas klassis tegin. Siin on minu kodukirjand, teatriarvustus ja reisikirjeldus. Neid töid koostades õppisin ma palju. Reisikirjeldust läks mul vaja geograafias. Me käisime Tartus asuvas Eesti Maaülikoolis ning Tartu Tähetornis. Nendest kohtadest pidime kirjutama reisikirjeldus. Kodukirjand koosneb minu kodukohas, Võrus toimunud muutustest 21.sajandi algul. Seal räägin ma, mis on muutunud ja mida muudetakse veel Võrus. Kirjutasin veel teatriarvustuse ,,Misantroobist". ,,Misantroop" toimus kultuurimajas ,,Kannel".
Kodukirjand Kes tahab lennata, valib ka kõrguse Juba väikesest peale on meid kasvatatud teadmisega, et kunagi kui me suureks kasvame, siis peame käima tööl ja looma pere. See, kui kõrgelt ma kavatsema lennata, on juba iga inimese enda valik ja otsus. Kas liuelda rahulikult taevalaotuses, või siis võtta riske ja manööverdada ohtlikult. Üks võimalus, kuidas vuhiseda taevalaotusesse nagu kahurikuul, kuid mille puhul töötab gravitatsiooni seadus eriti põgusalt, on „15 minutit kuulsust“. Üldjuhul tähendab see seda, et inimene saab hakkama millegi sellisega, mis pälvib hetkeks ajalehtede tähelepanu ning selle uudise pealt loodetakse suuri kasumeid teenida. Toon näiteks kasvõi DJ Ryan Angelos`i, kes tegelikult on kuulsaks saanud oma rumala jutu ja „hiilgava“ tantsuoskusega. Sellest hetkest kui meedia ta avastas ja tegi temaga intervjuu, levisid temast tehtud videod laia...
Kodukirjand Ellumõistetu F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Inimene on veidralt loodud olevus, kes ei juhi alati oma tundeid ja mõtteid. Juhtimatud aistingud võivad viia tegudeni, mida tegelikult teha ei taheta või hiljem kahetsetakse. Teod omakorda viivad tunneteni, mida tunda ei taheta või ei suudeta
Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmär...
Kodukirjand Kõik pole kuld, mis hiilgab On hämmastav, kui palju erinevaid vaatenurki ja tähendusi võib leida ühele viiesõnalisele rahvaütlusele. Eks see olegi üks põlvest põlve rahvasuus levitatavate vanasõnade väikene ime. Nende kaudu antakse edasi tarkust, mida pole õpitud raamatutest ega võõrastel maadel reisides vaid mida on siinsamas oma igapäevast tööd tehes nähtud, oma igapäevast elu elades kogetud ja oma lähedastelt kuuldud. Igakord kui me teeme oma elus vea, hoiame me oma lapsi seda viga kordamast ning nemad omakorda enda lapsi. Nii käivad meiega kaasa põlvest põlve ka endas hoiatusi ja õpetusi peitvad vanasõnad. Milliseid õpetusi siis kätkeb endas see rahvatarkus. Kõigepealt hoiatab vanasõna petliku välimise poole eest. Enamikul juhtudel on just inimese nägemismeel, see mis ümbritsevaid asju esimesena tajub. Teist inimest hindame me ikka esmalt t...
Kodukirjand Inimesed teevad vale raha, aga sageli teeb raha vale inimesi Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Mis on raha? Materiaalselt võib öelda, et on paberitükid ja metallist ringid, millele on vermitud numbrid ning iga arv omab kindlat väärtust. Kindlasti on raha elus vajalik, kuid igaühele tähendab see erinevalt. Kuna on diferentseid inimesi, väärtustatakse seda, mida tähtsamaks peetakse. Kui kõrgele positsioonile keegi raha tõstab? See sõltub ka jõukusest, on olemas nii vaeseid kui ka rikkaid. Miks eristatakse ühiskonna elanikke vara alusel? Rikastele vaadatakse tavaliselt alt ülesse ning nad on harjunud saama asju kergekäeliselt. Vastupidi on aga vaestel, kes ihkavad saada midagi, mille nimel nad on võimelised tegema kõike. Milleni võib viia liigne ahnus? Raha on paratamatult üks elu lahutamatu osa, millest me ei saa üle ega ümber. Juba...
Leedu muinasjutt Väikeses maakoolis kästi kõikidel lastel kirjutada kodukirjand, aga mitte tavaline, vaid mereröövlitest. Usinad lapsed tõid oma kirjandid ära ja õpetaja vaatas need läbi. Kõige rohkem sai kiita Juku üsna Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga:
näitleja seda ise. Jaan läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli saarel Vene piirivalve, pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan. Oma koolis jäi ta kolmandaks, kuid sellest hoolimata otsustas õpetaja Tätte töö edasi saata
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Penn hoidis Aino kätt hetkel kui ema parasjagu ei vaadanud. Seitsmes peatükk Laasikule makstava summa kogumine sujus hästi. Üks poistest oli siiski raha maha unustanud ja otsis kedagi, kes talle laenaks. Koos rahakoguja Varega saadi vajalik summa Tumbult (Tummel), kes muidu kunagi raha ei laenanud. Jaak oli Virvesse armunud ning sodis lauale luuletuse. Õpetaja märkas seda ning käskis selle ka tahvlile kirjutada. Ta tõi välja luuletuse head ja vead. Kaheksas peatükk Kirjutati kodukirjand teemal Kreutzwald ja Koidula. Virve kirjutas Pennile kirjandi valmis. Jaak pidi oma kirjandi Vaimukultuuri Ühingus ette kandma. Ta kutsus ka Virve seda kuulama. Pärast uuris poiss, kas niul oli olnud huvitav või nii igav, kui eelmine kord seal käies. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju. Hetkel kui poiss mõtles neiu suudlemisest astus uksest välja Laasik, kes oli jäänud Kerese malepartiisid.Poisid hakkasid koos koju minema. Riks pööras vabandusega, et tal on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
