Sidamo keel (1)

Maailma keelte iseseisev töö. Sidamo keel
Sidamo (Sidaama) keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Seda kõneletakse Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest.
Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. ( Ethnologue 2015. 28.10.15)
Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15)
Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning kaudsed sihitised on daativi käändes. Sõnajärjekord lauses on kujul alus – sihitis – tegusõna ( verb ). (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 481, 511. 28.10.15)
Sidamo keeles on viis lühikest vokaalfoneemi, sõnad lõppevad täishäälikutega. Nimisõnadel on sooline vahe nende kokkuleppel tegusõnadega ja nende demonstratiivide valikuga. Sidamo keeles on ainsuse järelliide (sufiks) –cco (-co peale sonoranti) ja mitmuse järelliide. Nimetavas käändes on nimisõna sageli tähistatud järelliitega –i või –u. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 7. 28.10.15)
On mitmeid sufikse vorme, mis muudavad tegusõnad nimisõnadeks (-a, -o, -e, -anšo, - atto , -ano, - ille , -imma, ja –aanco). Näiteks lopp ’- „kasvama“ , lopp’-o „kasv“; su’n- „nuusutama“, su’n-ille „lõhn“. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 314-315. 28.10.15)
Sidamo keeles on mõned sõnad, mida kasutavad ainult mehed ja sõnad, mida kasutavad ainult naised. Näiteks „piim“ – „Ado“ ütlevad mehed ja „gurda“ ütlevad naised. ( https://www.coursehero.com/file/pjdqon/In-Sidamo-spoken-in-Ethiopia-there-are-some-words-used-only-by-men-and-some/ 28.10.15)
Arvsõnad ühest kümneni (Number 1 on Sidamo keeles naisoost/meessoost)
(Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 137. 28.10.15)
Eesti
Sidamo
Üks
Mitte/Mitto
Kaks
Lame
Kolm
Sase
Neli
Šoole
Viis
Onte
Kuus
Lee
Seitse
Lamala
Kaheksa
Sette
Üheksa
Honse
Kümme
Tonne
Kasutatud allikad
Ethnologue 2015. A language of Ethiopia. Sidamo. [ https://www.ethnologue.com/language/sid ] 28.10.15
Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia," Doctoral dissertation. State University of New York at Buffalo . [ http://linguistics.buffalo.edu/people/faculty/dryer/dryer/KawachiSidaama.pdf ] 28.10.15
Course Hero 2015. [ https://www.coursehero.com/file/pjdqon/In-Sidamo-spoken-in-Ethiopia-there-are-some-words-used-only-by-men-and-some/ ] 28.10.15
Wikipedia 2015. Sidamo language. [ https://en.wikipedia.org/wiki/Sidamo_language#cite_note-1 ] 28.10.15