Keemia kordamine: halogeeniühendid, küllastumata ühendid, aldehüüdid (0)

• Halogeeniühendid RHal - järelliide (- fluoriid , - kloriid, - bromiid , - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-)
  
• Alkohol ROH – järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü-
  
• Eeter ROR – järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü-
  
• Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino-
  
• Küllastumata ühend – alkaanid , kus on kaksik(alkeen – CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün – CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega.
  
• Areen – aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes. Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse
  
• Fenool – benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesiniksided veega ja omavahel.
  
• Aldehüüd – looduselõhnad ( sidrun , muskus). Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside, mis asub ahela otsas. RCHO. Vesiniksidet peaaegu ei moodusta.
  
• Ketoon – Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside mis asub ahela keskel. RCOR
  
• Karboksüülhapped – RCOOH.
  

1. Nimetuse järgi aine joonistamine ja vastupidi
1) Küllastumata ühend – sideme asukohta tähistab number lõppliite ees (loendades mitmes süsinikevaheline side on kordne). Kui kordseid sidemeid on mitu, märgitakse täiendav hulka näitav liide (di-, tri-jne).
CH2=CH-CH3 – propeen; CH2=CH-CH=CH2 – buta-1,3-dieen; CH2=CH-C=-CH – but-1-een—3-üün
2) Areen – lugema hakatakse asendusrühmast. – benseen . Asendajate asukoha märkimine: asendus 1,2 – orto -; 1,3- meta-; 1,4- para-.
3) Fenool – ’’-
4) Aldehüüd – järelliide –aal lisandub süsinike arvu näitavale osale. Eesliide okso -. Numereeritakse alati aldehüüdrühma süsinikust. Kui mängus on asendusrühm, kirj see ennem
CH3-CH2-CH2-CHO – butanaal ; OHC-CH2-CH2-CH2-CHO – pentaan diaal
5)Ketoon – lisandub lõpp –oon, millele eelneb rühma asukohta näitav number. Eesliide okso-. Numereerimist alustatakse sealt, kus ketoonirüm lähemal on.
CH3-CO-CH3 – propanoon ; CH3-CO-CH2-CO-CH3 – pentaan-1,3-dioon
6) Karboksüülhapped – Nimetamist alustatakse happe rühmast. Nimetamisel lisatakse vastava alkaani nimetusele lõppliide – hape . Kui karboksüülrühm ei kuulu peaahelasse, lisandub tema asukohanümbriga sõna karboksüülhape. Karboksüülhappe soola nimetamisel algab nimetus metalli nimetusest ja lõpp – hape asendub lõppliitega –aat.
CH3-CH2-COOH – propaanhape; HOOC -CH2-CH2-COOH – butaandihape; CH3- COOK – kaaliummetanaat
2. Süsiniku arvu suurenedes aineklasside sees Kt suureneb (C arvu kasvades muutub aine raskemaks).
Amiinid, alkoholid , karboksüülhapped annavad vesiniksidet nii omavahel kui veega. Aldehüüd, eeter ja ketoon annavad vesiniksidet ainult veega.
Mida väiksem molekul , seda tihedamini saab neid kokku pakkida .
Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus. Seda rohkem vesiniksidemeid saab moodustada.
3. Reaktsioonivõrrandid
1) Alkeenid – alküünid
Mida kõrgema energia side, seda lihtsam on neid lõhkuda. Markovnikovi reegel: vesinik läheb sinna, kus enne rohkem vesinikke on. Jälgida ainult neid, kus on kaksikside vahel.
Alkeen + H2 > alkaan CH2=CH2 + H2> CH3CH3
CH2=CH-CH3 + HCl > CH3CHClCH3
CH2=CH-CH3 + Cl2> ClCH2CHClCH3
CH2=CH2 + H2O > CH3CH2OH
CH2=CH-CH >(-H2) CH=-C-CH3 + H2 CH2=CH2 + 3O2 > 2CO2 + 2H2O
2) Karboksüülhapped
reageerimine metalliga: 2RCOOH + 2Na > 2RCOONa + H2(up); 2RCOOH + Ca > (RCOO)2Ca +H2 (up)
-’’- metalliüksiidiga: 2RCOOH + ZnO > (RCOO)2Zn + H20
-’’- hüdroksiidiga: 2RCOOH + Ca(OH)2 > (RCOO)2Ca + H2O; RCOOH + NaOH > RCOONa + H2O
-’’- soolaga : 2RCOOH + NaCO3 > RCOONa + H2CO3 – H2Oja CO2(up)
3) Oksüdeerumine
alkohol>aldehüüd/ketoon> karboksüülhape: CH3CH2OH >[O] CH3C =O ja –H >[O] CH3C=O ja -OH
4) Redutseerumine
eelmisele vastupidine järjekord
5) benseenide reaktsioonid
benseen + Cl2 kat(võimaldab reageerida, mingi aine on lisaks) / temp > benseenituumkloor + HCl
benseen + HNO3 kat> benseenituumNO2 + H2O
benseen + 3H2 > tsükloheksaan metüülbenseen + Br2 > CH3benseenituumBr + HBr
6) Fenoolide reaktsioonid
benseenOH + 2Na > 2benseenONa + H2 benseenOH + 3HONO2 > benseenOHNO2NO2O2N + 3H2O
benseenOH + KOH > benseenOK + H2O benseenOH + 3Br2 > benseenOHBrBrBr + 3HBr
4. cis ja trans isomeeria
cis isomeeria – tasapinnaliselt kujutatult on CH3 rühmad mülemad üleval
trans isomeeria - -’’- üks üleval teine all e. Diagonaalis
5.
Heterotsüklilised ühendid – tsükli ahelas on mõni teine aatom peale C.
Morfiin – eraldatakse mooni kupardest. Tugev valuvaigisti, tekitab sõltuvust ja kahjustab tervist.
Heroiin – tugevam toime kui morfiinil. Morfiini OH-rühmad on asendatud etaanhappega.
Kofeiin – kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse, levinuim psühhoaktiivne aine maailmas.
Nikotiin – kantserogeenne toime
Antiseptik – hävitab mikroobe
Amfetamiin – Narkolepsia, aktiivsushäire raviks, kaalulangetamiseks, söögiisu vähendamiseks, mõnuaine ja doping. C3H14N
Teratogeenne toime – loote vääraereng, immuunsusteemi kahjustav
Kantserogeenne toime – vähkitekitav
Dioksiinid – 2 benseenituuma O-ga ühendatud. Kogunevad maksa ja kahjustavad seda.
Atsetoon – tuleohtlik madala Kt’ga läbipaistev vedelk. Kasutatakse plastikute tootmisel, kui ka lahustina nt. Küünelakieemaldajas
6. Rahvapärane nimetus – süstemaatiline nimetus
aniliin – aminobenseen
fenool – hüdroksübenseen
paraksüleen – 1,4-dimetüülbenseen
bensoehape – benseenkarboksüülhape
sipelghape – metaanhape
äädikhape – etaanhape
võihape – butaanhape
oblikhape – etaandihape
piimhape – 2-hüdroksüprppaanhape
7. ÜL
1) Saagise % = m(tegelik) / m(teoreetiline) * 100% Kui kaod on 10%, siis saagis on 90 %
2) n=m/M
3) P= m(lahustunud aine) * 100% / m(lahus)
4) roo = m / V
5) V= põhjap * kõrgus