Alkoholid (0)

Ained
Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH)
Näiteks: butanool – CH3CH2CH2CH2OH
Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest –OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb)
Keemilised omadused: on nõrgalt happelised ;-OH rühm väga tugev nukleofiil ; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida
Reaktsioonid:
H3C-CH2-OH + Na →H3C-CH2-ONa + H2↑
alkohol + leelis / leelismuldmetall → alkoholaat + vesinik
H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH → H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas)
alkohol + alkohol → eeter + vesi
CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks)
alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) → alkeen + vesi
2H3C -CH2-O-H + O2 → H3C-CH=O + 2H2O
öksüdeerumine aldehüüdiks
lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O
H3C-CH2-Cl + NaOH → H3C-CH2-OH + NaCl
halogeenühend + alus → alkohol + sool
H3C-CH=O + H2 → H3C-CH2-OH
aldehüüd + vesinik → alkohol
Alkoholaat on orgaaniline aine, milles hüdroksüülrühma vesinik on asendatud metalliga, on alkoholi sool, nimetamisel kasutatakse järelliidet olaat.
Näiteks: kaaliumpropanolaat – H2C(KO)CH2CH3
Eeter on orgaaniline aine, milles on hapnik olekus –O– . Kasutatakse järelliidet eeter
Omadused: väga lenduvad, lahustuvad vees vähe, olles ise headeks lahustiteks, hapnik on nukleofiil, lahustuvad vees halvemini kui alkoholid .
Kasutamine: orgaaniliste ainete lahusti, kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis, lõhna- ja soojuskandjana ning bensiinikatalüsaatori lisandina.
Mõisted
Hüdroksüülrühm – OH, mis võib asendada süsiniku aatomi juures oleva vesiniku
karbonüülühend – ühend, mis sisaldab karbonüülrühma C=O
alkohol – aine, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülühendiga
eeter – ained üldvalemiga R-O-R
alkoholaat – alkoholi sool, nt C2H5Ona
isomeer – sama summaarse valemi, kuid erineva struktuuriga molekul
asendiisomeer – sama süsinikuahelaga, kuid erinevad teiste osade paigutuse poolest
ahelaisomeer – sama osade paigutus , kuid erinevad süsinkuahela ehituse poolest
hüdrofiilsus – veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega
hüdrofoobsus – veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega
hüdraatimine – vee liitumine
dehüdraatimine – vee eemaldamine
hüdrogeenimine – vesiniku liitmine
dehüdrogeenimine – vesiniku eemaldamine
polaarsus – kovalentse sidemega molekulis laengu erinevus molekuli sees
vesinikside – side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom miittemetallilise (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga
molekulidevaheline side – nt vesinikside, side mis tekib molekulide vahel
piititus – etanool
puupiiritus – metanool
glütserool – HOCH2CH(OH)CH2OH on kolmehüdroksüülne alkohol, tema molekuli jääk kuulub kõigi rasvade molekulide koostisesse. On viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega, kasutatakse kosmeetika preparaatides
dietüüleeter – CH3CH2OCH2CH2CH3 on tuntuim eeter, varem kasutati narkoosiks, nüüd kasutatakse lahustina , õhust raskem
etanool – kasutatakse lahustina meditsiinis, parfümeeriatööstuses, kütusena, alkoholitööstuses (78 C)
metanool – kasutatakse kütusena, lahustina, puhastusvahendina, metanaali tootmises. Võib jääda pimedaks , kahjustused tekivad neerudes ja kesknärvisüsteemis ( surmav 30ml), esmaabina tarbida etanooli
propaan-1,2,3- triool – glütserool
-ool – alkoholi järelliide, nt heksanool
-hüdroksü – alkoholi eesliide, nt 2-hüdroksübutaan
-eeter – eetrite järelliide, nt metüülpentüüleeter
-olaat – alkoholi soola järelliide, nt naatriumetanolaat (CH3CH2ONa)
- diool – kahte hüdroksüülrühma märkiv järelliide
alkoholi happelisus – käituvad nagu teised happed, nt reageerivad leelistega sama aktiivselt, tavalised indikaatorid ei näita siiski alkoholi lahuse happelisust
elektronpaar (teke, olemus) – hapnikul on justkui 2 sideme võimalustkasutamata, st tal on 2 vaba elektronpaari, mida saab kasutada täinedavate sidemete moodustamiseks. Need asuvad orbitaalidel, mis on suunatud mõttelise tetraeedri vabadesse tippudesse
leelismetall – IA rühma metall
leelismuldmetall – IIA rühma metall
kerge joove – 0,50-1,50‰ – suurenenud jutukus, elavnenud liigutused, kordnatsioonihäired, nägu õhetav, sidekest silmades punetab
keskmine joove – 1,5-2,5‰
raske joove – 2,5-3‰
funktsionaalrühma isomeer – erinevate ainetüüpide isomeer (nt alkohol ja eeter)