vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Erinevad juriidiliste teoste liigid:
2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23. in mancipio- omandis; võlaomandis 24
Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud.
Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö 1. Conditores iuris seaduse loojad; acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine; delatio hereditatis pärandi viibimine; substitutio heredis pärija asendamine; paterfamilias pereisa; materfamilias pereema; fili/filiae familias pere lapsed; emptio-venditio müügileping; lex venditionis müügiseadus; cura prodigi vara esindaja, varade ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur,
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus...........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.........................................................................
retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr) o Prinstipaatide aeg(27ekr-284pkr) o Dominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) (keiser=dominus) Kuningate e rexide aeg(753-510ekr) o Rooma oli väheste elanikega linnriik o Talupoegade ühisk
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja)
11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad
allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed. Referaadi eesmärgiks on tutvustada ülevaatlikult Rooma õiguse peamisi õigusallikaid, milledeks on XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis ning võrrelda nendes sisalduvaid õiguspõhimõtteid täna kehtiva õigusega ning seeläbi leida nende omavahelised seosed, juhul kui need esinevad. Töö koosneb kahest peamisest osast: Rooma õiguse ajalooline taust ja Rooma peamised õigusallikad seostes Eesti kehtiva õigusega. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpikule ,,Rooma eraõiguse alused" ja H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse
17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19. stipulatio poenae-trahvi kokkuleppimine (leppetrahv); aquae et ignis interdictio-vee ja tule keelamine(s.t pagendamine) 20. possessio iuris- õiguse valdamine; possessio rei-asja valdamine 21. ius Quiritium-Rooma riigi täieõigusliku kodaniku õigus; ius gentium-rahvasteõigus; ius vitae et necis- õigus elu ja surma üle 22. Senatusconsultum de Bacchanalibus-senati otsus Bakhanaalide(orgialik pidustus Roomas) kohta 1 II 1. Res mancipi- manitsipeeritavad asjad (Milline on asjade omandamise viis? (mantsipatioon)
Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim tabularum“-kaheteistkümne tahvli seadus Imperium - impeerium Edictum- kohustuslikud reeglid
Nagu eelpool mainitud, oli üks esimesi ülikoole Bologna ülikool Itaalias ning selle kooli olulisemaks õppevaldkonnaks loeti õigusteadust. Bologna ülikool muutus nii tuntuks, et sinna kogunesid õppima tudengid erinevatest riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. Bologna ülikooli üliõpilased olid täiskasvanud ja ning nõuetekohaselt aadlike soost. Üliõpilased maksid õppejõududele tasu ja õppejõud määras neile peamise õpiku. Põhilisteks õiguse õpikuteks olid Corpus Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. (Tulloch) 9 Pariisi ülikool 12. sajandil loodi tänase Pariisi linna aladele ka Pariisi ülikool. Esimesena loodi Pariisi ülikoolis ainult usuteaduskond. Õpetati peamiselt antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekstide järgi. Nii aga tekkis konflikt antiikautorite ja kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja kirikuvõim keelas antiiktekstide õpetamise
12. sajandil. Aluse pani sellele Bologna ja Pariisi ülikoolide sünd, mis on väga üksteisest erinevad. Need ülikoolid olid kõige kuulsamad ülikoolid kuni keskaja lõpuni. Bologna ülikool rajati 1088. aastal praegusel Itaalia alal. Bologna ülikooli peamiseks õppevaldkonnaks oli õigusteadus. Esimesi professoreid Bologna ülikoolis oli Pepo, kes õpetas umbes 1070-1100. Veelgi tähtsam oli professor Irnerius, kes õpetas aastatel 1112-1125. Irnerius tundis väga hästi Corpus iuris civilist ja oskas seda ka õpilastele edasi anda. Õigust oli õpetatud ka varem, kuid Bologna ülikool oli midagi enamat, kui lihtsalt privaatkool, kus õppejõud õpetas õigust nii, nagu tema seda nägi. Bologna ülikool muutus nii tuntuks, et seal hakkasid õppima üliõpilase väga erinevatest riikides, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. Õpilased moodustasid grupid vastavalt sellele, kust nad pärit olid. Need samad grupid hakkasid valima enda etteotsa rektorit
35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 37. in + abl.- sees, -s, peal, -l (kus?) 38. in + acc.- sisse, -sse, peale, -le, vastu (kuhu?) 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libartas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57
- pere, perekond (kaasa arvatud orjad) 33. gens, gentis f.- rahvas 34. gravis, e- raske, karm, range 35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libertas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57
69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79. capitis deminutio maxima õigusvõime suurim piiramine 80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82. persona alieni iuris teise isiku võimu alla kuuluv isik 83. actor hageja 84. reus kostja; süüalune 85. actio hagi, kaebus, nõue 86. interdictum interdikt, keeld 87. restitutio in integrum endise olukorra taastamine, ennistamine 88. iudex kohtunik 89. fiscus imperaatori kassa 90. in iure cessio (omandiõiguse) loovutamine kohtus preetori ees 91. fructus vili ; tulu 92. damnum kahju
kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: 1. perekonnapead (patres/matres familias) või perelapsed (filii/filiae familias), 2. isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all (personae sui iuris) või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all (personae alieni iuris). Status' te kaotamine või muutumine 1. Capitis deminutio minima isiku perekondliku seisundi muutumine. 2. Capitis deminutio media status civitatis' e kaotamine. 3. Capitis deminutio maxima status libertatis' e kaotamine. Teovõime 1. Puberes (suguküpsed) omavad täielikku teovõimet. Naistel alates 12
kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval
18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23. in corpore – kõik koos, täies koosseisus 24. a posteriori – kogemusel põhinedes 25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26. ipso facto – teo/fakti enda järgi 27. corpus delicti – kuritöö koosseis 28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35
..........12 Kasutatud kirjandus.....................................................................................13 2 Sissejuhatus Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu, millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei saa tugineda kaheteist tahvli seadustele, sest neid pole säilinud ja nende olemasolust on vaid oletused. Rooma õigus on see, millele Euroopa õigus põhineb. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik. Oluliseks osaks Euroopa arengus võib pidada ka Bologna ülikooli tekkimist, millest sai tolleaegne õiguse keskus ja kus hakati õpetama õigust.
i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius iv. Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks v. Keiser Justinianus (527-565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus Iuris civilis (529-534) ROOMA ÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel a. Kviriiliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr) - põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks b. Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr 235 pKr - oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel c. Rooma-helleenilise õiguse periood: 305
Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
Euroopa kohtute otsuseid ning kuninglikke seadusandjaid. Keskaegne Rooma õigus oli Euroopat ühendav õigus. Selle mõju oli erinevates riikides erinev, sest ,,riigid võtsid õiguse vastu eri aegadel ja erinevas koguses" (Caenegem 2004, lk 25). Inglise common law'd mõjutas Rooma õigus väga vähe, kuid Saksamaal oli Pandektide mõju eriliselt suur. Miks vallutas ius commune Euroopa? Bologna ülikoolis sündis Corpus iuris civilis uuesti. Kuigi tsivilisatsioon, mille jaoks õigusallikas algselt koostatud oli, oli ammu kadunud, avaldas raamat läänele väga suurt mõju. Põhjuseid, miks Rooma õigus algselt kiiresti levis, oli mitmeid. Õiguslik põhjus Euroopa õigussüsteemid 12. sajandil olid arhailised, feodaalsed ja suulised. Väga väheseid seadusi pandi kirja ja polnud teoseid, mis oleksid käsitlenud õigusteadust nii põhjalikult nagu Corpus iuris civilis
Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel 1) Kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr – 2.saj eKr (200 eKr või 146 eKr) – põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks 2) Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr – oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romantiseeritud Lääne vahel 3) Rooma hellenistlik Franz Wieackeri / Max Kaseri periodiseering:
all hinge kinni hoida, kuni nad veest välja tõmmati ja seega esindatava süütust tõestasid. Õigusteaduse sünd ülikoolides: 12. sajandil toimus teadmis- ja mõtlemisvaldkondades taassünd, õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks. Õiguses ei piisanud enam traditsioonist, vaid see pidi oma õigustatust tõestama mõistuse proovikivil. Ka aitas sellele kaasa ka nn kodifitseeritud Rooma Õiguse Corpus iuris cicilis'e nn taasavastamine ja redigeerimine ja õiguslik läbitöötamine. Õigusteaduse sünnikohaks oli Bologna, kus artistide fakulteet ei suutnud oma 7 vaba kunstiga enam linna nõudmisi hariduse järele rahuldada ning mõnekümne aasta jooksul sai sellest linnast Euroopa jurisprudentsi pühapaik. Peagi täiendasid ka teised ülikoolid peale Bologna oma stuudiumi veel juriidilisega, nagu nt Oxfordis 13. sajandi keskel. Kanooniline õigus: Ehk kiriku õigus
tutela eestkoste cura hool, mure, hooldus; järelvalve, haldamine, kaitse capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus) capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine Roomas (isik kaotas kodakondsus staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse) capitis deminutio maxima - õigusvõime suurim piiramine Roomas (isik kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks) cives Romani Rooma kodanik persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik persona alieni iuris teise isiku (paterfamilias'e või eeskostja) võimu alla kuuluv isik actor hageja, kaebaja; ametnik, juht, haldaja, toimija, tegutseja reus kostja, süüdistatav actio toiming, tegevus, nõue, hagi interdictum interdikt, keeld, keelamine (Rooma õiguses preetori tingimusteta korraldus vaidlevatele pooltele, mis keelas mingi tegevuse või kohustas midagi tegema; preetori erikaitsevahend)
a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13
.......................................................... 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid .............................................................................................6 1.3. Corpus Iuris Civilis ..................................................................................................7 2. Omandiõiguse mõiste ............................................................................................................8 3. Omandiõiguse sisu ................................................................................................................10 3.1. Õigusvõimelised isikud ...............................................................................
Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu, millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei saa tugineda kaheteist tahvli seadustele, sest neid pole säilinud ja nende olemasolust on vaid oletused. Rooma õigus on see, millele Euroopa õigus põhineb. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik. Oluliseks osaks Euroopa arengus võib pidada ka Bologna ülikooli tekkimist, millest sai tolleaegne õiguse keskus ja kus hakati õpetama õigust.
Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundida vastutahtmist avaldust esitama Iuaviter in modo, fortiter in re tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes
Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804 `Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud `Codex Iuris Canonici' 1917 Kanooniline õigus katoliku kiriki kohta puudutav
eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistest seadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt, kus domineeris peamiselt karjakasvatu s. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutava rahva õigusega. 12 tahvliseadused pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr) suurenes bürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikotta. Corpus Iuris Civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Šariaat - on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsev kuningas või kirik
uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest). Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. klassikalise ajastu jurisprudents. Lõpliku kuju sai Rooma aga kuulsas keiser Justinianuse seadustekogus- Corpus iuris civilis. Rooma riik ise aga oli määratud kadumisele.. (algul lääneosa, hiljem idaosa). Uute rahvaste majanduslik areng - rahvusvaheliste kaubandussuhete kujundamiseni - tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele- Rooma õigus- rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlustesse- Rooma retseptsioon! Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem. Rooma õiguse ülesanded:
Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg. *Araablaste sissetung -7. saj vallutasid araablased Vahemere idaranniku ja Egiptuse, Küprose ja Kreeta, rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit
Jurist - kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Õiguse (ius) tundmist peeti Vana-Roomas püsivust ning harjutamist nõudvaks intellektuaalseks valdkonnaks. Tänapäevalgi hinnatakse pea tuhandeaastast tööd, mida roomlased arhailisest Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist
2. Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. NT: jõe kaldad, avalikud teed, riigimaa, riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele.NT:teatrid, tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed. 3. Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad: a. Res sacrae-templid, pühad riistad.Siis võis müüa templit kui oli vaja Rooma kodanikku välja osta sõjavangistusest. b. Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa-alustele jumalatele- matusepaigad, hauakääpad. c. Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all. d
ius gentium rahvaste õigus in corpore kõik koos, täies koosseisus a posteriori kogemusel põhinedes ipso iure õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi ipso facto teo/fakti enda järgi corpus delicti kuritöö koosseis nemo plus iuris (ad alium) transferre potest mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele 2 LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid quam ipse habet isikule) üle kanda, kui tal endal on 3
- pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) 34 imperium, ii n. - käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala 35 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l 36 in + acc. - (kuhu?) sisse, -sse, peale, -le; vastu 37 iniustus, a, um - ebaõige, õigusetu; ülekohtune 38 iudex, dicis m. - kohtunik 39 iudicium, ii n. - kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 40 iurisprudentia, ae f. - õigusteadus 41 ius, iuris n. - õigus 1 42 iustus, a, um - õiglane, õige, seaduspärane 43 legitimus, a, um - seaduslik, õiguslik 44 lex, legis f. - seadus 45 liber, era, erum - vaba 46 magistratus, us m. - magistraat, kõrge riigiametnik 47 magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) - suur, avar, tähtis, võimas 48 mancipatio, onis f. - mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 49 manus, us f. - käsi; võim
Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik). Esimene jurist, kes esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide õpetamine. 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr · Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks. · 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast: Institutiones (533) Digesta seu pandectae (530-533) (Digestid ehk pandetid - korrastatud materjalid, seadused, kommentaarid) Codex Iustinianus (529)
4 allikat: lü ( 律 : „kodifitseeritud õigus"), ling ( 令 : „imperaatori korraldused"), ke ( 科 : „eelmistelt dünastiatelt päritud seadused") ja bi ( 比 : "pretsedendid"), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust. Rooma õigus Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad juristide kirjutatud CIC digesta lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu Roomaga.
TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD Õigusallikas- koht, kust leiame õigust. Õigusallikad moodustavad hierarhia. Õigusallikad: Tähtsaim õigusallikas on Põhiseadus(PS) 1) Põhiseadus 2) Seadused 3) Õigusaktid 4) Tava(käitumispraktika) 5) Kohtulahend- on praktikas õigusallikad, mitte teoorias Seadusega ei ole võimalik meie elu reguleerida, kuigi on seadused üldised siis inimestel on omad tavad millest ka kohus peaks lähtuma. TSIVIILÕIGUSE AJALOOLINE ARENG Rooma õigusallikas- Corpus Iuris Civilis-CIC (Tsiviilõiguse koodeks) Code Civile(1804)- prantsuse koodeks BGB(1900)-Saksa tsiviilseadustik Kahe seadustiku põhierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt).Seal on kaks õigusperekonda: Germaani(Saksamaa) ja Romaani(Prantsuse) Inglismaal ja usas aga arhailine süsteem. Balti Eraseadus(1865) TSS eelnõu(1940) Vene NFSV TsK- oli enne sõda, kehtis kuni 1965 Eesti NSV TsK(1965) TsÜS TSIVIILÕIGUS SUHE See teema õpetab kaasusi lahendama.
ning nende mõjutuste vastu tänapäeval. Õigus on käsitletav kui ühiskonnas toimiv heterogeenne nähtus, mistõttu võib selle uurimise pinnalt püstitada hüpoteese tuleviku arengusuunade kohta. 5 2. Rooma õigus Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (CIC) (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias.1 Rooma õiguse koguperiood ulatub 275 eKr—395/1453. Enne roomlaste ilmumist oli tihedalt asustatud Vahemere piirkonnas kõikide – riikide, hõimude, rahvaste – sõda kõikide vastu. Roomlased oskasid kasutada ära hellenistlikke saavutusi ja nende vallutused tõid kaasa õigusloome puhangu.2
kirjutatud ajavahemikus 1. sajandist e. Kr. kuni 6. sajandini p. Kr, üks tekst on läbivalt redigeeritud veel 9. sajandil. Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate sellest vanast õigusmälestisest ning austavaid kummardusi selle poole. Allika sisuline analüüs AJALOOLIS-KRIITILINE INTERPRETATSIOON IV tahvlis oli säte mis kõlas nii: " SI PATER FILIUM TER VENUM DUIT, FILIUS A PATRE LIBER ESTO"-Kui isa on müünud poja kolm korda(orjaks), on poeg isa võimu alt vaba. Kui selle sätte tekkimise ajal oligi perekonnaisal niisuguse ulatusega manus, et ta võis
nagu imperaatori nimel). Hiljem anti neile arvamustele seaduse jõud. Printsipaadi ajal võisid kõige tähtsamateks juristideks saada ka need isikud, kes vabariigi ajal poleks seda oma päritolu tõttu saanud. Kõige tähtsam selle perioodi õigusallikas on tänapäeval 2. sajandi juristi Gaiuse „Institutiones”, sest see on üks vähestest õigusallikatest, mis meieni on sellest perioodist säilinud. Meie teadmised klassikalisest eraõigusest pärinevad peamiselt aga Corpus Iuris Civilis’e osast Digesta. Printsipaadi kõige nõrgemaks küljeks oli keisritrooni pärimine. Alates Septimus Severusest (193-211) valitseb sõjaline diktatuur ning alates aastast 235 on Rooma riik sügavas kriisis. Rooma kaotab oma tähenduse ka pealinnana, sest keiser on pidevalt lahinguväljal. Kuigi printsipaadi ajal oli õigusteaduse õitseaeg, mõjutasid poliitilised kriisis ning üldine kultuuriline allakäik ka õigusteadust, mis käis printsipaadi lõpupoole samuti alla.
vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Erinevad juriidiliste teoste liigid:
saj. eKr kuni 6. sajandi pKr, kuid seadustekogumik on pärit siiski 5. sajandist eKr. Kogumikku on läbi aja korduvalt tõlgendatud erinevate juristide poolt, millega nähti kõvasti vaeva, sest aja jooksul muutus ka ladina keel ja vastavad terminid olid sageli mõistmatud ka hästi haritud keeletundja jaoks. Rooma õigus on leidnud tee paljude riikide õigusesse, seda on ülevõetud ja muudetud, kuid tänaseni on säilinud mitmeid sätteid, seda eelkõige Corpus iuris Civilises. 2.2 Võrdlus XII seadusetahvlit olid riiklik pühadus. Igal kodanikul oli õigus ja kohustus neid tunda. 4. sajandil eKr Gallide rünnaku ajal olevat tahvlid küll hävinud, kuid seejärel need uuesti üles pandud. Tulenevalt sellest, võib järeldada, et kaheteistkümne tahvli seadustel lasus suur auväärsus ja pälvis Roomas suurt austust. Samuti kinnitab seda ka Cicero kirjutistest asjaolu, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, kuigi see tegevus pärast 1
tunnustamine. Algselt kohandati Rooma õigust üksnes oma linnriigi kodanike suhtes, millest tulenebki mõiste tsiviilõigus . Roomlased läksid ajapikku tavaõiguselt (s.o kirjutamata õigus) üle kirjalikule õigusele. Algul olid õiguse allikateks rahvakoosolekute poolt vastuvõetud ja ametiisikute (magistraatide) korraldused (ediktid). Hiljem sai peamiseks õigusloojaks keiser. Bütsantsi keisri Justinianuse (527-565) korraldusel koostati süstematiseeritud kodanike õiguste kogu (corpus iuris civilis) Kiriku suhtes nõudis Justinianus piiramatuid õigusi ja taotles kokkulepet monofüsiitidega s.o. ketseritega. Aastal 529.e.kr sulges ta paganliku filosoofiakooli. Tema ministri Tribonianuse juhatusel koostati Rooma juristide töödest, nende seletuste ja kommentaaride ning endiste keisrite ning Justinianuse enda poolt antud seadustest õiguste kogud, mis hiljemalt sai tuntuks Corpus iuris civilis`e nime all (kodifitseeritud Rooma õigus).Too seadustekogu oli keisriteaja
Mõistmine, et õiguse arengul on oma loogika, oma sisemine orgaaniliste muutuste mehhanism. Antud veendumuse kohaselt ei ole muutused pelgalt vana kohandumine uuega, vaid nad on osa üldisest muutumis- ja arengumudelist. Siinkohal eeldatakse, et muutused ei toimu, ei saa toimuda juhuslikul, vaid nad leiavad aset teadlikult. 8. Arusaam, et õigus peaks olema süsteemne tervik, mis areneb läbi sajandite ja põlvkondade. Arusaam õigusest kui tervikust, kui corpus iuris'est hakkab arenema just õhtumaises õigusteaduses. Õigusajalooteaduse kuuluvuse probleem. Õigusteadus (jurisprudents, juura) - filosoofilisest, ajaloolisest, võrdlevast, kriitilisest jm. vaatekohast lähtuvad süstematiseeritud ja korrastatud teadmised õiguse kohta, sh. teadmised õiguse arengu ja rakendamise kohta. Õigusteadus (kitsamas tähenduses) - õiguse süstemaatiline teaduslik uurimine ning eristub nii õigusloomest kui õiguse konkreetsest rakendamisest.
omaniku vahetumisel. Vastasel juhul, kui üürileandja oma kohustust ei täida, on üürnikul õigus üürileandja kohtusse kaevata (D. 19.2.25.1). 11 Zimmermann, R. The law of obligations: Roman foundations of the civilian tradition. Oxford University Press, 1996, lk 35. 12 Zimmnerman, R. 1996, lk 37. 13 Hallebeek, J. Contracts for a third-party beneficiary: a brief sketch from the Corpus iuris to present-day civil law, lk 2. 8 Teise võimalusena Erose kaitseks tuleks tugineda normil, mis vabastab üürileandja kohustusest tagada üürnikule sama üüriobjekti kasutamise võimalus, kui ta pakub üürnikule asenduseks teise üüriobjekti, mis ei ole tingimustelt halvem eelmisest (D. 19.2.9.pr). Kuna kaasusest lähtub, et üürileandja Daphne omab mitut maja, siis on viimane norm kaasuse lahendamiseks kõige sobilikum.
Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute
annaabi.ee 
