Kaanid (2)

Pühajärve Põhikool
KAANID
Referaat
Helin Bamberg
8.klass
Sihva, 2008
PALJUNEMINE
Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid – ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid.
Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus . Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast.
APTEEGIKAAN
Oma nime on apteegikaan saanud sellest, et varem müüdi neid apteekides ja kasutati mitmesuguste haiguste raviks. Ravi eesmärgil pandi kaanid kehale ning lasti verd täis imeda. Sealjuures paisusid nad isegi hobukaanist suuremaks . Pärast kaani hammustust veritsevad haavad veel kaua aega ja sealt jookseb välja umbes sama palju verd, kui kaan imes.
KAANIDE KASULIKKUS
Kaane kasutatakse ravimisel ja neid kasvatatakse laborites ning müüakse apteegis. Apteegikaan, keda esineb väga harva mõnes Lääne- ja Kagu-Eesti veekogus, kasutati juba vanasti inimeste ravimiseks. Neid kaane müüdi apteegis ja sellest ka nimetus. Teatud haiguste puhul kasutatakse neid praegugi. Verd imevaid rõngasusse kasutatakse praegugi mitmete haisute raviks(glaukoom, südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen, südame- veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed , hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu).
Kaanide teeneid kasutavad kirurgid , neuroloogid, günekoloogid ja silma-ja nahaarstid .
Tänapäeval on kaanid loodusest peaaegu otsas. Nad on enamikus Euroopariikides haruldased . Praegu on suurimaid looduslike kaanide kasvatajaid ja müüjad Ungari, Kreeka, Balkani poolsaare riigid ja Türgi. Nendes riikides viiakse ühes aastas välja umbes 10 tonni apteegikaane. Kaaniäri on väga tulus ja kasulik. Ravikeskustes on mõeldud üks kaan ühele inimesele, et vältida vere abil haiguste levikut. Neid kaane hoitakse klaaspurgis.
Millal kaan head teeb
Kellel on sapikivid, sellele pannakse kaan sapikivide peale, kellel maks, sellele maksa kohale, jne.
Susi ütleb, et kaanidelt saavad abi südame-veresoonkonna haiguste all kannatajad, kuid kaasasündinud südamehäireid ei saa kaaniga ravida.
„Kaanid eritavad inimese kehasse palju bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis takistavad trombide moodustumist, alandavad kolesteroolitaset, suurendavad organismi kaitsejõudu ja energiavälja,” loetleb ta.
Kaan leevendab erinevaid põletikke, nagu õlavarre-, seljanärvide, põlveliigeste jne põletik.
„Mul läks pärast hamba väljatõmbamist põsk paiste , panin kaani kaelale ja paistetus kadus ruttu,” toob Susi oma lähiminevikust näite. Kui asetada kaan paistes jalale, kaob paistetus ka sealt.
Kaan vähendab stressi ehk suurendab rõõmsameelsust. Nendega saab alkoholismihädade all kannatajaid ravida, teisisõnu, kaan kahandab põletikku maksas . Maksapõletiku ravist on kasu vaid siis, kui ravilkäija lõpetab kraadiga jookide pruukimise. „Kaan võtab ka pohmeluse ära,” kinnitab kaanikoja juhataja.
Milliste hädade all kannatajatele on kaanide panek keelatud?
„Kaane ei tohi panna valgeveresuse all kannatajatele, samuti neile, kelle vere hemoglobiinitase on alla 120 protsendi, sest nende veri ei hüübi. Ka pahaloomulise kasvaja korral ei või kaane panna,” kõneleb ta.
Kaanid superimet siiski ei tee. Nad ei taasta inimese noorust ega mälu. „Kaan hoiab inimese energiavälja normis ,” kordab juba varasest noorusest kaanide vastu huvi tundnud vanahärra.
Paraku ei saa uued soovijad Saarjärve kaanikojast abi, sest peremees alles hakkab uusi kaane kasvatama. Enne kasvatamist peab ta saama vastava loa. Kui luba olemas, kulub uute kaanide täiskasvanuks saamiseni mitu aastat. Ta kasvatab apteegikaane vanade kaanide kudedest.
Kes tahab kaanidelt abi saada, võib Räpinasse sõita. Seal aitab OÜ Valentina Droogis töötav Loreida ­Tskonija soovijaid Peterburist ostetud apteegikaanidega.
Kui kaan on inimest n-ö aidanud, on tema elupäevad loetud, sest siin neid käinute tarvis alles ei hoita.
Kord kuus tuuakse Neevalinnas kasvatatud apteegikaanid. Nendele antakse kaasa ka sertifikaat.
Kaanid elavad siingi puhta veega täidetud purkides. Ühes suures purgis on tunduvalt rohkem kaane, sest ükski purk ei ole nimeline.
Tskonija ütleb, et kaanidega saab trombi ära hoida, sest kaan vedeldab verd. „Kaane tasub insuldi ja infarkti läbipõdenutel kasutada, sest nad turgutavad verd,” täpsustab ta.
Kaanid on ka toniseeriva toimega. Kuna nad on inimeselt n-ö halva vere välja imenud, tunneb inimene hiljem endal rohkem jõudu ja energiat.
„Unetuse korral on temast abi ning meestel aitab ta potentsi tõsta,” lisab üle kümne aasta kaanidega tegelnud naine.
Selle aja jooksul on ta märganud, et kaan ei talu lõhnu. „Enne kaaniravile tulekut ei tasu lõhnaseebiga pesta, sest lõhna tundes ei taha nad kuigi meeleldi n-ö sööma hakata. Nad hoiavad ka närvilistest ning negatiivset energiat täis inimestest eemale. Ka vali muusika häirib neid,” edastab Tskonija oma tähelepanekud.
KAANID
Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage -, merevees ja maal. Meil elavad kaanid veekogudes, kuid niiske kliimaga troopikas elavad mõned kaanid ka maismaal.  Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki.  Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga.
Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp , millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik.
Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest , mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid , näiteks vihmaussid . Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini.
Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan – apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt – harvem tänapäeval – on kasutatud meditsiinis.
Taksonoomia
Riik
Loomad Animalia
Hõimkond
Rõngussid Annelida
Klass
Vöösed Clitellata
Alamklass
Kaanid Hirudinea
KASUTATUD KIRJANDUS

• http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanid
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanide_kasulikkus
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-13-4.ht m
  
• http://www.tarbija24.ee/foto/2/8/9308246284f3bc3b7d_1.jpg
  
• http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6238
  
• http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1