APTEEGIKAAN (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM
Tarmo Tuuling
APTEEGIKAAN
Referaat
Pärnu 2013
SISUKORD
SISUKORD 2
1. APTEEGIKAAN 3
1.1 Välimus 3
1.2. Elupaik 4
2. AJALUGU 6
3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME 7
KASUTATUD KIRJANDUST 8
LISA 9
1. APTEEGIKAAN
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Rõngussid Annelida
Klass: Vöösed Clitellata
Alamklass: Kaanid Hirudinea
Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae
Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae
Perekond: Päriskaan Hirudo
Liik: Apteegikaan
Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset.
1.1. Välimus
Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal kulgeb piki keha mõlemal pool kolm ookerpunast pikitriipu, kusjuures keskmistel triipudel on mustjate südamikega silmlaigud. Kõige äärmise punase pikitriibu kõhtmisel küljel kulgeb kuldookerjas triip. Kaani kõhtmine külg on määrdunudkollane, seda ilmestab ebaühtlase tihedusega mustjas marmorjas muster.
Apteegikaani keha mõlemas otsas on tahapoole laienev paeljas iminapp . See võib isendi seisundist, aktiivsusest ja vanusest olenevalt olla eri suurusega. Täiskasvanud, hiljuti küllaldaselt toitunud kaani pikkus võib ulatuda kuni 15 sentimeetrini ja kehakaal kuni 40 grammini. Loodusest leitud suurimate, hiljuti toitunud isendite kaal ulatub 10–15 grammini.
3
Apteegikaani selgmine külg on kumer , kõhtmine aga lamedam. Kaani keha iseloomustab väline rõngastus nagu rõngussile kohane, kuid need sissesoonistused haaravad vaid epidermi . Apteegikaanil on keha sees 33 lülide (segmentide) jäänukit. Keha eesosas paiknevad viis lihtsa ehitusega silmapaari, mis tajuvad valguse muutusi ja liikumist.
Apteegikaani eesmine , suuiminapp ümbritseb looma suud ja on tunduvalt väiksem kui lihasterikka ringvalliga ümbritsetud kausjas tagaiminapp. Iminapaga saab apteegikaan kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades.
Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid – lõuad. Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40–100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav , millest imipump asub kohe verd imema.
Et vere imemine kulgeks tõrgeteta, eritab apteegikaan neelu avanevate süljenäärmete kaudu valgulist ainet hirudiini. See toimib väga tõhusa hüübimisvastase ainena ehk antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada.
1.2. Elupaik
Apteegikaan kui kahepaikne . Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima.
Apteegikaan on stenotoopne liik, kes eelistab mudase põhjaga, rohke vee- ja kaldataimestikuga väikesi magedaveelisi seisuveekogusid (väikejärved, tiigid , sooloigud jms.). Ta võib edukalt asustada ka mahajäetud karjääride tiike.
Apteegikaan elab ka ajutistes, kuivavates seisuveekogudes. Ta talub vee väiksemat hapnikusisaldust kui enamik teisi meie kaaniliike. Tema elupaigad võivad paikneda nii põllumajandus- kui ka poollooduslikus ja looduslikus maastikus ( metsad , niidud, sood). Kuna apteegikaan on parasiit , peab tema elupaikades kindlasti leiduma peremeesorganisme, peamiselt kahepaikseid ja imetajaid .
4
Apteegikaan on katkendliku levikuga liik, kes ei ela ka oma levila keskel Lõuna-Euroopas mitte kõigis sobilikes veekogudes. Tema elupaigas peab olema ühel ajal täidetud mitu tingimust: leiduma sobivaid peremeesorganisme, sooja, kuid mitte ülesoojenevat vett; veetase võib mõõdukalt kõikuda, maa ei tohi läbi külmuda (või vaid väga vähesel määral), kaldataimestik peaks olema rohke, vesi vähese soolade ja lubjasisaldusega ning reaktsioonilt lähedane neutraalsele jne.
5
2. AJALUGU
Apteegikaani kirjeldas esimest korda Carolus Linnaeus 1758. aastal oma suurteoses Systema Naturae . Hiljem on välise morfoloogia alusel liigi sees eristatud mitu vormi. Neist tuntumad on f. officinalis, keda on eri keeltes kas kasutusviisi või leiukohtade järgi nimetatud nii ungari või krasnodari kui ka lihtsalt apteegi- ja apteekrikaaniks, ning f. medicinalis (ka f. serpentina) ehk ravikaan, ka saksa või ukraina kaan. Peale nimetatute on teada mitu lokaalset apteegikaani värvusvariatsiooni.
6
3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME
Kaanide kasutamine mitmesuguste haiguste ravimisel ulatub kaugesse minevikku . Tänapäeval on nendega ravimine vähe levinud.
Verd imevaid kaane kasutatakse praegugi mitmete haiguste raviks ( glaukoom , südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid , hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen , südame- veresoonkonna haigused, infarkt , vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu). Teda on kasutatud ka vererõhu alandamiseks.
Kaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid ja silma-ja nahaarstid.
Apteegikaanist eraldatud hirudiin takistab vere hüübimist ja seda kasutatakse veenipõletike ravis .
Ravikeskustes on mõeldud üks kaan ühele inimesele, et vältida vere abil haiguste levikut. Neid kaane hoitakse klaaspurgis.
Apteegikaane kasutatakse ka plastilises kirurgias ja mikrokirurgias. Kaani süljenäärmeis sisalduvate ühendite abil hoitakse kirurgias ära veresoonte vigastustest tingitud operatsioonijärgset hüübimisohtu ning mõjutatakse soodsalt siirdatavaid kudesid ja elundeid.
Kolmas laialdane apteegikaanide kasutusala on teadus- ja õppetöö. Apteegikaan on klassikaline uurimisobjekt neurobioloogias ja -füsioloogias. Suure tõenäosusega on just apteegikaanist kõrvuti äädikakärbse ja varbussiga avaldatud kõige rohkem teaduslikke töid. USA ülikoolides kasutati 1980. aastatel teadus- ja õppe-eesmärkidel kuni 1,5 miljonit apteegikaani aastas.
7
KASUTATUD KIRJANDUST
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel706_704.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Apteegikaan
LISA