50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
242094
Õppematerjali autor
Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks? Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis hargnevad kord- korralt aina peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaaride võrgustikuks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peentesse veenidesse, mis ühinevad järjest suuremateks veenideks. Kogu kehast
Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *Veri liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea *Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta 3. Väike vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded.
Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired. Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned. Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda. Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse. Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda. Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja
Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. · Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam. · Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb, kõige madalam rõhk on veenides. Suur vereringe · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali-varustab kudesid hap.rikka verega. · Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe · Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse. · Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks.
ehk hapnikurikas veri. 27.Milline veri voolab arterites? Kehaarterites arteriaalne ja kopsuarterites venoosne. 28.Võrdle kapillaaride, arterite ja veenide ehitust. Arterid on kõige paksemate ja tugevamate seinega, ja nad on kõige suurema läbimõõduga veresooned. Kapillaaride sein koosneb vaid ühest rakukihist ning nende seinas on klapid. Veenid on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Veenides on klapid. 29.Kujuta skemaatiliselt suur vereringe Vasak vatsake (A)-- aort (A)-- keha arterid(A)-- kappillaarid(A-V)-- kehaveenid(V)-- alumine ja ülemine õõnesveen(V)-- südame parem koda(V) 30.Kujuta skemaatiliselt väike vereringe. Parem vatsake(V)-- kopsu aort(V)--kopsu arterid(V)-- kapillaarid(V-A)-- kopsuveenid(A)-- südame vasak koda(A) 31.Millised on suure vereringe ülesanded? See varustab keha kudesid hapnikurikka verega. 32.Kuidas muutub veri väikeses vereringes? Põhjenda! Hapnikuvaesest verest saab hapnikurikas veri
Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam. Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja
KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30
kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid