Vereringlus (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid?
2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused?
Arterid- Veresooned , mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides.
Veenid -Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.
Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus.
3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus?

Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse , kust see saab edasi liikuda kas kopsudesse või kehasse(olenevalt sellest, kas see veri asub paremas ja vasakus vatsakeses)

Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse, kopsudest minnes rikastub veri hapnikuga ja kehasse minnes kannab veri hapniku laiali.

Kogu süda lõtvub, et see saaks puhata.
4. Selgita kuidas osaleb vereringe kehatemperatuuri ühtlustamises.
Siseorganite temepratuur on mõnevõrra kõrgem, keha pinna temperatuur aga mõnevõrra madalam. Veri ringleb kehas pidevalt ning temperatuur ühtlustub.
5. Milliseid üleandeid täidab inimese vereplasma ?
Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse.
6. Mis võib põhjustada infarkti (eluviis jms)? Milline muutus toimub südames infarkti korral, miks inimene ei sure alati infarkti tagajärjel? Kuidas on omavahel seotud mõisted pärgarterid ja infarkt ?
Infarkti käigus lähevad südamelöögid rütmist välja, kuid süda võib ise õige rütmi tagasi saada või tehakse elektrišokk.
Infarkti tähtsaimad riskifaktorid on kõrge kolesterool veres, suitsetamine , ravimata kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus.
Südameinfarkt-Südame pärgarteri ummistumine.
7. Millisel juhul võib vere hüübimine inimesele rohkem kahju kui kasu tuua? Milles seisneb hemofiilia kui haiguse ohtlikkus?
Kui veresoon on seesmiselt vigastatud , siis sulgeb fibriinivõrgustik veresoone ning moodustub tromb ning kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb .
Hemofiilia ohtlikkus seisneb selles, et veri ei hüübi ning tekib verekaotus .
8. Miks peab vereülekandel alati teadma nii doonori kui patsiendi vererühmasid? (Millised tagajärgi võib kaasa tuua vale vererühma doonorvere ülekanne inimesele, mis seda põhjustab?)
Et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. Vale vererühma vereülekanne võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see võib lõppeda surmaga.
9. Mil viisil osaleb veri inimese organismis kaitsmises (too välja kõik võimalikud viisid)?
Kehatemperatuuri säilitamine, antikehade tootmine, võõrkehade tõrjumine.
10. Millised tegurid soodustavad veresoonte lupjumist, kirjelda käitumisreegleid, mis võimaldaks seda probleemi vältida?
Soodustavad: vere kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus , vanus, eluviisid , vähene füüsiline koormus, suitsetamine.
Probleemi vältimine: Tervislik toitumine, sport . Ka jõhvikate ning küüslaugu söömine ennetab veresoonte lupjumist.
11. Milles seisneb kõrgvererõhutõbi, mis on selle põhjused ja millised võivad olla tagajärjed?
Põhjused-Liigne söömine, vähene liikumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine või pärilikkus.
Tagajärjed-Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused, nägemise halvenemine. Raskematel juhtudel aju verevarustuse puudulikkus( insult ) või neerupuudulikkus.
12. Milliste mõõdetavate näitajatega saame hinnata südame ja veresoonkonna seisundit ? Too näiteid nende näitajate normaalsetest väärtustest. Millised tegurid muudavad nende näitajate väärtusi kõrgemaks ja madalamaks?
Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi (EKG) järgi.
Vererõhu mõõtmisel antakse alati kaks arvu: kõige kõrgem ja kõige madalam rõhk arterites. Vererõhu mõõtühikuks on mm elavhõbedasammast.
Noortel inimestel on normaalseks vererõhuks 115-130/70-80mm elavhõbedasammast.
Kõrgemaks- Treening
Madalamaks-Eelnevad haigused, külmetus, liigne kohvi tarvitamine, vähene treening.
13. Millised muutused toimuvad inimese südames ja veresoonkonnas pikemaajalise treeningu korral?
Mida treenitum organism on, seda väiksem on kehalise pingutuse korral südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringlusesse paisata.
14. Miks on kehtestatud kestvusspordialadel hemoglobiini piirmäärad?
Sest mida rohkem on su veres hemoglobiini, seda suurem on organismi töövõime. Ja kui seda on liiga palju, siis tähendab, et sportlane on kasutanud kas dopingut või lasknud uut värkset verd juurde “tankida”.
15. Mis on haigus ja millised on peamised haigustekitajad ja – põhjused? Mida tähendab organismi stressiseidund ja kuidas see on seotud haigusega.
Haigus on organismi elutegevuse häirumine.
Haigustekitajad ja –põhjused:
1) füüsikalised
2) keemilised
3) bioloogilised
Lisaks on ka veel pärilikud haigused.
16. Mis on immuunus? Millised on inimese immuunsüsteemi osad ja mis on nende ülesanded?
Immuunsussüsteem-Hävitab organismi tunginud haigusetekitajad.
Immuunsussüsteemi kuuluvad:
1) Lümfotsüüdid- Valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke-antikehasid.
2) Lümfisõlmed- Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe.
3) Põrn-Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid.
4) Harkelund -Kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone.
17. Selgita mõisteid – kaasasündinud-, omandatud, passiivne- ja aktiivne immuunsus ? Milles seisneb vaktsineerimise (mida süstitakse vaktsineerimisel? Kaks erinevat näidet) ja haiguste läbipõdemise sarnasus? Mis sel juhul organsimis toimub?
Kaasasündinud immuunsus – Tähistab mistahes kaasasündinud vastupanu-avaldust, mis on juba olemas esimesel kokkupuutel patogeeniga; see ei muutu oluliselt indiviidi elu vältel.
Omandatud immuunsus – Kujuneb elu jooksul nakkushaiguste läbipõdemisel ja vaktsineerimisel.
Passiivne immuunsus - Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad.
Aktiivne immuunsus - Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi.
Vaksineerimisel viiakse kehasse:
a) nõrgestatud või surmatuid haigustekitajaid, et organism ise toodaks nende vastu antikehasid
b) valmis antikehasid
Vaktsineerimise ja haiguse läbipõdemise sarnasuse seisnebki selles, et mõlemal puhul toodab organism haiguse vastu võitlemiseks antikehasid. Enamasti, kui haiguse on juba läbi põetud, siis sellesse enam uuesti ei nakatu.
Täida lüngad

• Inimese vereringe koosneb veresoontest - arterid, veenid ja kapillaarid, südamest ja verest, mis omakorda koosneb vereplasmast ja selles olevatest vererakkudest.
  

• Süda on inimesel 4- osaline, kodasid ja vatsakesi eraldavad südameklapid ja vatsakeste ning veresoonte vahel on poolkuuklapid.
  

• Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise.
  

• Süda töötab pidevalt ja rütmisliselt, tagades sellega vereringluse kehas.
  

• Väike vereringe läbib kopse, kus veri rikastub hapnikuga, ning annab ära süsihappegaasi.
  

• Veres leidub kolme tüüpi vererakke:punased vererakud, valged vererakud ja vereliistakud .
  

• Punaverelibledes olev valk nimega hemoglobiin osaleb hapniku transpordil.
  

• Valgete vererakkude ülesandeks on oraganismi kaitsmine, selleks toodavad mõned neist antikehi, teised aga käituvad õgirakkudena, neelates alla nakatunud rakke ja baktereid.
  

• Vereliistakud vastutavad verehüübimise eest, inimesed kes põevad haigust nimega hemofiilia kannatavad verehüübimatuse all.
  

Kas lause on tõene või väär. Vales lauses paranda vead.

• Inimese südame vasakus pooles liigub alati arteriaalne veri.
  
• Puhkeasendis on täiskasvanud inimese normaalne pulsisagedus 90 lööki/minutis.
  
• Omandatud immunsuse omandab inimene alati emalt sünni hetkel.
  
• Vaktisneerimisel viiakse organismi nõrgestatud haigustekitajaid.
  

Selgita joonise abil.

• Joonisel on toodud südame töötsükli osa. Millega on tegemist ja mis on antud tsükliosa ülesanne.
  

• Viita joonisel erinevatele südame osadele.
  

• Kõrvaloleval koomiksipildil on kujutatud üht verega seotud probleemi. Millega on tegemist, selgita selle pildi tähendust.
  
• Kõrvaloleval graafikul on kujutatud ühe inimese koormustesti tulemust.
  

Millist vereringe seisundi näitajat jälgiti?
Millise tegevuse puhul on selline reaktsioon võimalik?
Milliste tegevuste puhul see näitaja veel muutub?
Millisel ajahetkel algas koormus ja millisel hetkel lõppes?
Kas patsient taastus koormusest? Põhjenda vastust.