Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P
kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud
nõrgestamine 1940-1950 aktiivne metsavendlus 1960-dissidentlus e. teisitimõtlemine 1970- avalikud vastuhakud Nõukogude kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas Eesti kultuurielu jagunes kaheks välis- ja kodueesti kultuuriks EKP III pleeniumi tagajärjel olid paljud haritlased sunnitud oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone Laulupidude tähtsus- need olid eestlaste poolt tehtud massi- üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud dissidendid-teisitimõtlejad; ,,40kiri" eestlaste kiri ajakirjadele mida ei avaldatud, rõhuti probleemidele (vene ajaloo rõhutamine, eesti keele kasutamise piirangud) plaanimajandus- majanduse määramine ja suunamine riigi poolt sundkollektiviseerumine-sunniviisiline majapidamiste ühendamine kolhoosidega; industraliseerimine- suurtööstuse arendamine
Rakendati sellised abinõud,et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele.
Savi tugevdab organismi immuunsüsteemi. › Vähendab põletikke › Leevenda hindamis- seedeelundite- naha- liigesehaigusi › Ravib nohu ja kõrvapõletikku › Ravib liigese- ja närvivalu Unetuse korral aitab hapupiima-savikompress › Kompress peab olema külm › Savi aitab organismil puhastuda › Savivann võib olla ohtlik Ravisavi päritolu peab väga täpselt teadma › Tegemist on energeetilise materjaliga. › Igasugune isetegevus saviravis keelatud › Oma aias kaevatud savi võib pigem liiga teha! › Ei soovita osta savi turult. Veel võimalusi saviga › Suuloputus: hoidke savivett veidi aega suus ja sülitage siis välja. Muudab suuõõne vastupidavamaks bakterite suhtes, tugevdab igemeid, hea kroonilise mandlipõletiku ja angiini puhul ja vältimiseks. Veel võimalusi saviga › Saviveega hõõrumine: Suur vatitampoon teha savivees märjaks ja sellega haigeid kohti hõõruda. Reuma,
ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri Kirikuõpetajate väljaõpe koondus Usuteaduste Instituuti (TÜs kaotati usu tk) Ateistlik propaganda, ilmalike tavade juurutamine Leeriskäimise asemel korraldati noorte suvepäevi (esimene 1957. a), asendusrituaalid:
ester.ee/ 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester lihtotsing, märksõna hobid. Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
Spordikeskus: 350 eurot Kokku: 1250 eurot Kulude katjateks oleksid Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja omafinantseering. Laagris osalemise maksumus ühele on 50 eurot. Projekti käivitamisega seotud riskid ning ettepanekud nende maandamiseks Riskid: a) Sihtgrupi huvipuudus ja projektis osalemise katkestamine. b) Toitlustaja muutumine. c) Noorte ebaseaduslik isetegevus ja järelevalve puudus. d) Graafiku muutused. e) Lisafinantseeringu vajadus. Võimalikud riskide maandamise viisid: a) Osalejad on võetud läbi tutvuste teistest spordikeskustest ja soovi alusel. b) Rääkida läbi teiste toitlustajatega kasvõi ainult õhtuste söögikordade osas. c) Noorte ebaseadusliku isetegevuse vältimiseks rakendada laagris osalemise tingimused ning nende rikkumise korral laagrist eemaldamise kord. Osavõtu tasu tagasi ei maksta.
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat
Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse. Täisealised mehed vangilaagrisse kus enamus neist hukkus. Likvideeriti isetegevus seltse, suleti ajalehti, ajakirju, hävitati ausambaid.ja raamatuid.. Taluge max suurus määrati 30hektarit. rahareformi ja järs hindadetõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu ja tarbete puudus. 12.saksa okupatsioon eestis ja sellelõpp. 1944 keelustati poliitiline tegevus. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste. Saks okupatsioono aastateil hukati ligi 5000 eesti kodaniku. Enamik eesti tööstus ja põllumajandustoodangust läks saksa armee varustamiseks.
Fragmatismis sõna tähendus tegevusharjumuste komplekt (Lewis). 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Sõnade tähendus seisneb nende kasutusega. Tänapäeval põhjendatakse, et mingi hulk on raskesti tõlgitavad, kuid enamus mõisteid on paljudes kultuurides samad. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Kultuuri võiks määratleda kui materjaalseid asju looduslikud, inimese loodud. On raske määratleda, kus lõppeb inimese isetegevus kultuuris ja looduses. Kollektiivsete uskumuste kogumine. Funktsionaalne definitsioon mida kultuur teeb? Funktsioon on inimühiskonna materjaalsete vajaduste rahuldamine. Kultuuri ideaalne määratlemine indiviidi vajaduste rahuldamine. Kultuur on mehhanism, mis suudab inimese tundeid (nt hirme) talletada. Teaduslike tõdede, seiskohtade, väidete jt kogu summa. 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isiksuste vastandamine
- krooni devalveerimine (raha väärtuse langetamine) - 1934 majandustõus, riigi kontroll - tööstuse arendamine KULTUUR, HARIDUS JA OLME - Eesti rahvuskultuuri kujunemine - Professionaalse kultuurieliidi kujunemine - Tugev seltsiliikumine - professionaalsed kultuuriseltsid: Siuru, Arbujad, Eesti lauljate liit - teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts - kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Näitlejate liit - huviseltsid maal, isetegevus - Sidemed Euroopa riikidega - 1925 Kultuurkapital - Kultuuriautonoomia - luba asutada muu keelseid algkoole - Vaikiva ajastu surve - propaganda - Riiklikud kampaaniad - 1934 nimede eestistamine - kodukaunistuskampaania HARIDUS - 01.12.1919 TÜ eestikeelne avaaktus - Ühtluskooli põhimõte (ühtne riiklik õppekava - Kohustuslik algharidus (4/6 aastat) - 20.a jooksul 3. koolireformi - 1930. a lõpus rõhk kutseharidusele - Haritlaste üleproduktsioon
korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse, mille piiramine aga nurjus. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti nende nõudmisel üheltpoolt eestlaste ning teiselt poolt sakslaste ja latgalite vahel üheaastane vaherahu, millega olevat rahul olnud ka eestlased. Sõjategevus jätkus latgalite ja liivlaste maal, kui eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag.aspekti viletsusse sattunute aitamisel ja sots.ped. lähedast seotust sotsiaalpoliitikaga. · NB looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda, kasvataja peab seda vaid stimuleerima. · Sotsiaalprobleemid on sotsialiseerimise puudujääk, mille eest vastutab eeskätt petaja. · Ühiskonda reformitagu mitte kiriku, hirmu ega distsipliini, vaid pedagoogika kaudu. · Haridus on vabastaja (nagu Freirelgi). 1848 a, võeti kasutusele sõna sotsiaalpedagoogika. Paul Natropi (1854-1924)- kogu pedag.peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl (1879-1960) sots
Tekkinud riikides kujunesid poliitilised parteid ja vastasleerid, mida idablokis ei eksisteerinud. Sellest tulenev poliitiline võimuvõitlus kutsus mitmel pool esile mässe ja isegi kodusõdu (nt. Jugoslaavia). Seetõttu lagunesid nende riikide infrastruktuurid sest lisaks kaosele, mis tekkis idabloki lagunemisest, laastas maad ka sõjategevus. Sotsialismileeri süsteemi lagunemise põhjuseks oli minu arvates rahva oma pealehakkamine. Streigid, meeleavaldused, erinevad huvigrupid ja isetegevus pani riigijuhid tegema muudatusi ja sellest tulenevalt lagunes ka lõppudelõpuks sotsialistlik süsteem. Sotsialismileeri lagunemisel on nii negatiivsed kui ka positiivsed järelmõjud. Arvan, et sotsialistliku süsteemi lagunemine on praeguseks toonud rohkem kasu kui kahju. Kuigi see sündmus tekitas palju segadust ning probleeme on need probleemid ajapikku leevenenud või kadunud. Riikide normaalne areng on taastunud, inimestel on taas õigus valikuvabadusele ning väikerahvastel
kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. (samas, 1985) 4 Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). (samas, 1985) Koostanud kogumiku “Loenguid ja kokkuvõtteid” I-II (Tartu, 1938-1939) ja aastaraamatu “Teel töökoolile” I-VI (Võru, 1924- 1929). Toimetanud metoodilist sarja “Uusi teid algõpetuses” (Tallinn, 1931-1936, 13 käsiraamatut koos töövihikute ja –juhenditega),
" ,,Naer ei ole üldse naljaasi." (A. Herzen) 10 Nõukogude filosoofia ajalugu ei ole mitte ainult igavad dialektilise ja ajaloolise materialismi õpikud, mitte ainult loomingulise mõtte sähvatused nagu pärliterad teadusetaoliste nämmutuste sõnnikuhunnikus, vaid ka tark naer, mis õõnestas totalitaarset ideoloogiat ning kindlustas inimese individuaalsuse esmasuse kollektiivse idiotismi ees. Filosoofide folkloor ja koomiline isetegevus, nii nagu kogu anekdoodieepos näitavad, et totalitarism ei ole mitte ainult inetu ja hirmus, vaid ka naljakas. Naer aga aitas ja aitab halvavast hirmust jagu saada. Mõni võib öelda, et totalitarism on juba minevik, selles on jagu saadud, maaslamajat aga ei lööda. Ei, ta ei lama. Ta roomab. (Lk 1276)11 6 Lk 1263. 7 Lk 1265. 8 Lk 1272. 9 Lk 1273. 10 Lk 1275. 11 Lk 1276.
vastu, kellele ta pole midagi lubanud. Õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid. Igas valitsemise vormis suveräänsus ja seadusandlik võim kuuluvad rahva juurde, mis on võimu allikaks. Intellektuaalne haridus Esimene metoodiline käsk VAATLUS! Mitte midagi pakkuda, mida laps ei või näha, mitte midagi öelda, mida pole võimalik praktiliselt läbi viia! Kõnelda ainult tõsiasjade ja tegevuse abil. Teine metoodiline käsk ISETEGEVUS! Ilma selleta pole õppimisest rõõmu; kes selle esile manab, on õige õpetaja. Kui kasvandik enese mõistust tarvitab, siis on need teadmised, mida ta omab, tõeliselt tema omandus. Nii hoitakse alal inimese tähtsaim tööriist tema terve mõistus. Rousseau suur idee nr 1: ühiskondlik leping Kirjeldatav loomuseisund kujutas endast üht suurt heolu. Rõhutab, et riigieelsesstaadiumis kuulus inimestele täielik vabadus.
muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud
propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). 30.september.2010 Kodumaa looduse elust Lugemik 3.klassile Sellest raamatust võivad noored lugeda palju huvitavat ja õpetlikku meid ümbritseva looduse elust. Ja kui me hästi tunneme looduse elu, siis võime veelgi
vajadusele. On võimalik kasutada ainult mõningaid põhimõtteid, ei pea täpselt kõike üle võtma. Reggio pedagoogikas ongi olulisel kohal vastavus kultuurile ning pidev areng. Seega saab õpet kohandada täpselt nii nagu parasjagu vajalik on. Reggio pedagoogikas on palju sarnasusi Johannes Käisi üldõpetuslike põhimõtetega. Näiteks on oluline laste kogemustel ja huvidel põhinev õpe ning õppijate iseseisvus ja isetegevus mõlemal õpetussuunal. (Pedagoog ja..., 2013.) 5 Kasutatud allikad Parijõgi, M. (2014, aprill 14). Lastel on sündides sada keelt suus. Õpetajate Leht. [2015, september 30]. http://opleht.ee/14637-lastel-on-sundides-sada-keelt-suus/ Pedagoog ja loodusmees Johannes Käis. (2013, jaanuar). Laps. 3. [2015, september 30]. http://janesselja.ee/fileadmin/pdf/Loodus_on_in_eluroomu_allikas.pdf Tõnumaa, Ü. (2014, jaanuar 31)
tasakaal ning alustab igapäevaseks eluks ettevalmistavate harjutustega. Rühmatuba on eraldatud madalate seinetaga loozideks, kus lapsed saavad gruppidena töötada või vajadusel puhata. Vabadus ja sõnakuulelikkus. Distsipliini kolm tasandit. Laps võib alati vabalt valida omale tegevuse, kuid kui on selle lõpetanud, siis paneb asjad omale kohale. Korras ümbrus loob soodsa keskkonna tegevusteks. Laps vajab reegleid ja piire kuid ainus mida ei või piirata on isetegevus. Esimesel tasandil on1,5-3 aastane laps. Laps kuulab sõna siis kui tahab, kuid ta pole seejuures pahatahtlik. Last tuleb kapriisihoo ajal aidata, kas tähelepanu kõrvale juhtimisega või füüsilise kontakti kaudu. On vaja välja selgitada nende põhjused. Teisel tasandil olev laps juba oskab kuuletuda ja end kontrollida. Kolmandal tasandil tunnetab laps reeglite vajalikkust ja nõuavad nende täitmist nii endalt kui teistelt.
peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud. Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni,
4) Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik lapse kujutlused peavad piirduma meeleliste tajudega. Aga meelte vallas peab noor inimene olema mitmekülgne, seda ala peab ta meisterlikult valdama. Kõik see peab sündima ühenduses mänguga, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida ainult kerge, nägematu käega. Sel teel loome samal ajal mõtleva ja tegutseva inimese. 5) Vaatlus! Kõlab esimene metoodiline käsk. 6) Isetegevus! Kõlab teine metoodiline käsk. 7) Terviklus! Kõlab kolmas metoodiline käsk. 8) Mitte teadmisi ei pea me pakkuma kasvandikule, vaid arendama vaimujõudu, mis võimaldab tunnetuse: valgust, rõõmu, elavat jõudu. Mitte tõdesid ei pea me pakkuma; me tahame talle ainult näidata, kuidas igal asjal tõtt leida. Mitte teadmistest pole siin jutt, vaid võimistest. Tahtekasvatus 1) Esimene aste Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda!" kui käskivalt paluma ,,Ma palun teid!"
1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele o 6. klassiline kohustuslik haridus o uued emakeelsed õpikud o 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele,millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur( st loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt 16.veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 18. november 1918 Läti iseseisvuse väljakuulutamine
· Otsus · Planeerimine · Täide saatmine Kui juht on Jänes · Keskenduvad faktile, ei näe seoseid ja tervikpilti · tugev elluviija, vähem strateegilise suuna näitaja · on usaldusväärne ja korrektne · peab kinni lubadustest · planeerib ja kontrollib · seisab muutustele vastu · hea koostöö Notsuga · nõupidamised on regulaarsed, iga teema lõppeb otsusega · usaldab dokumente · alluvad peavad täitma korraldusi, isetegevus pärsib Jänest Kui juht on Iiah · Iga tegevus seotud strateegilise suunaga · Nende sõna maksab, nad on arvamusliidrid · on inimene, kes teab, mida teeb ja kuhu tahab jõuda · jagab korraldusi neid piisavalt põhjendamata · kriitiliste avaldustega otsekohene ja terav · eeldab, et kõik mobiliseerivad oma jõu kriisist välja tulekul · eeldab, et kõik tegutsevad loogiliselt, ei mõtiskle ega unista · suudab vaadelda asju eri nurkade alt
kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur Teistpidi võib eristada ka kõrgkultuuri ja rahvakultuuri. Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. Tähtsal kohal olid televisioon (algas Eestis 1955) ja raadio. Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik
a. taasavati Tartu ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased: astronoom E. Öpik, Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli.
Saadik elas lossis nagu vangis. Talle näidati linna vaatamisväärsusi. Eriti rõhutati linnamüüri paksust ja tugevust. Efekti saavutamiseks pidi auvahtkond mitu korda mööda marssima saadikust. Seda võtet kasutasid eestlased Tartu rahu läbirääkimiste ajal. Rohkem tähelepanu pöörati nõrgematele vürstiriikidele nagu Gruusiale. Nende abi oli vajalik Pärsia vastu. Kehtestati saadikutele volikirjade andmise kord. Tekst oli ülevas stiilis. Saadikutele anti alati kaasa juhtnöörid. Isetegevus oli väistatud. Kingituste andmine oli omaette protseduur. Osa kingitusi anti üle peale vastuvõtmist, Kui saadik esitas oma sõnumi. Lahkumisvisiidi ajal anti vastus ja ülejäänud kingitused. Negatiivse vastuse korral võeti kingitused kaasa. Saadikute vahistamise korral vastati samaga. Võimuvõitlusest riigis annab tunnistust keisrite saatus. Keisriks saamine ei tähendanud keisriks jäämist. Riigi ajaloos oli 107 Ida-Rooma keisrit. Loomulikku surma suri neist 34
OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA Omadus-, arv-ja asesõna, kui Suurlinn (suur linn), omadus-,arv- ja asesõna Suur tuba, kolmas raamat, tolle need koos nimisõnaga pikkpoiss(pikk poiss), (esimene sõna käändub) aja, oma aja, selle aja, teist moodustavad eritähendusliku kalliskivi(kallis kivi), nelinurk, laadi, seda sorti, sama liiki mõiste omaalgatus, isetegevus, pooltoon Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, Käändumatud omadussõnad Väärt soovitus, eesti keel, hiina tarvitatavad pärisnimedest olümpiamängud, röntgenikiired ja liiki, laadi märkivad tee, soome kelk, hollandi juust tekkinud üldnimed kohanimelised täiendid Eesnimeline täiendsõna, mis Kadripäev, jaanipäev,
jaoks uus Isand; terves novellis pole ainsat kirjaniku kommentaari; pinge kasvab, alates Isand lahkumisest ja lõppedes plahvatusega. 8. sõlmitus – sündmus, mis käivitab tegevuse. Siin oli selleks Huhuu välja murdmine puurist ja ka Isanda lahkumine, sest peale neid sündmusi hakkas põhitegevus. tegevuse areng – sündmus, mis käivita tegevuse. Isanda lahkumine, kui ta jätab hüvasti ja Popit paitab ning Huhuuga kurjustab. kulmintasioon - pinge haripunkt. Huhuu isetegevus, Popi kartis teda ja paistis, et Huhuu ei ei lõpetagi märatsemist. pööre – pingelangus, muutus sündmuste käigus. Huhuu joomine, Popi ei kartnud enam Huhuud ja nad isegi olid õnnelikud. püant – ootamatu lõpplahendus. Plahvatus, see tuli täiesti ootamatult arvestades seda, et põhiteemaks oli olnud Huhuu joomine. 9. astja – puidust anum lõugas – koldeesine istemüür sõõrmed - ninaavarused händ – saba voonake -
kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur Teistpidi võib eristada ka kõrgkultuuri ja rahvakultuuri. Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. Tähtsal kohal olid televisioon (algas Eestis 1955) ja raadio. Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik
intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11 aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud. Kooli orkestri
Paljudele tippharitlastele muutus loominguline tegevus elukutseks. Loodi terve hulk elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid. Alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati eesti kultuuri välismaal. Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti kunstinäitused. Kõige tuntum eesti kunstnik oli Eduard Viiralt. Jõudsalt arenes isetegevus. Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon. Loodi rohkesti uusi laulukoore ja orkestreid. Korraldati üldlaulupidusid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistritiitel. 30.märts 1917- Eesti saab autonoomia 24.veebr. 1918- Eesti vabariigi väljakuulutamine, vabariigi ajutise valitsuse moodusatmine 28.nov 1918- Vabadussõja algus Apr 1919- Asutava Kogu (parlamendi) valimised 23.juuni 1919- Võnnu lahing Võidupüha
saj algul tegutses Simunas Noorsoo Kasvatamise Selts ja mitmeid teisi seltse, millest vanim oli 1900. a asutatud Simuna põllumeeste selts.1920ndate aastate lõpul asutati Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse osakond. 1927. a korraldati Avanduse mõisa pargis esimesed kergejõustikuvõistlused. 1931. a alates hakati regulaarselt korraldama piirkondlikke spordivõistlusi, kus osalesid Kiltsi, Porkuni, Väike-Maarja, Käru, Rakke jt osakonnad. 1920-30ndail aastail elavnes Simunas isetegevus. Mängiti küllaltki nõudlikke lavatükke. 1930. a 9. märtsil otsustati ühendada Simuna tuletõrje seltsi pasunakoor ja keelpillide orkester üheks sümfooniaorkestriks (juhendaja H. Haiba). Samal aastal alustati rahvamaja ehitamist. 1930ndate aastate suursündmuseks Simuna muusikaelus kujunes esimene Simuna laulupäev 20. juunil 1937. a. Laulupäevast võttis osa 10 segakoori 328 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 83 mängijaga. 1930
kindlakskujunenud mõistet teadetetahvel OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA ■ Omadus-, arv-ja asesõna, kui need Suurlinn (suur linn), pikkpoiss (pikk ■ omadus-, arv- ja asesõna Suur tuba, kolmas raamat, tolle aja, koos nimisõnaga moodustavad poiss), kalliskivi (kallis kivi), (esimene sõna käändub) oma aja, selle aja, teist laadi, seda eritähendusliku mõiste nelinurk, omaalgatus, isetegevus, sorti, sama liiki pooltoon ■ Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, ■ Käändumatud omadussõnad ja Väärt soovitus, eesti keel, hiina tee, tarvitatavad pärisnimedest tekkinud olümpiamängud, röntgenikiired liiki, laadi märkivad soome kelk, hollandi juust
Kõik see peab sündima ühenduses mängu, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida kerge, nägematu käega. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimima teineteise sees ja teineteise läbi. Sel teel loome samal ajal tegutseva ja mõtleva olevuse. Vaatlus! kõlab esimene metoodiline käsk. Mitte midagi pakkuda, mida laps ei või näha, mitte midagi öelda, mida pole võimalik praktiliselt läbi viia! Isetegevus! Kõlab teine metoodiline käsk. Kõige kohta mida laps usub, peab ta teadma, miks ta usub. Kui kasvandik enese mõistust tarvitab, mitte teiste oma, siis on need teadmised tõeliselt tema omandus. Vaatlus ja isetegevus tulevad siduda teineteisega. See sünnib sel teel, et kõik tööriistad ja õppevahendid, mida laps vajab, leiutab ja valmistab ta ise. Kolmas käsk: terviklus! Iga üksik asi peab teisi kaasa haarama
Strandman, Konstantin Konik), hiljem võttis suuna paremale. Föderatiivne Venemaa, iga osariik demokraatlik vabariik. Lõppeesmärk sotsialism. Mitte Marx vaid Lääne-Euroopa revisjonistid. Sotsiaalsed uuendused. Sotsiaalne revolutsioon saabub sotsiaalse evolutsiooni teel. Tööstusettevõtete ja maa järk-järguline natsionaliseerimine, riigistatud maa andmine põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool.Kodanlik-demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus. Tõmbasid selge piirjoone nende ja bolševike vahele. Kroonu ja mõisamaad võõrandada tasuta. Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad puutumatuks. Ajaleht „Päevaleht“. Agraarparteid – Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja
aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8)) Individuaalne tööviis. Käisi pedagoogilise süsteemi tähtsamaks teemaks on laste individuaalne iseseisevtöö, pidades silmas lapse isksust tervikuna. Tõeline isetegevus iseseisva mõtlemise ja väljendusega esineb seal, kus laps ise leiab mõtte- ja tahteergutusi, otsib ja püstitab ise eesmärgi, valib ise vahendid ja lahendused eesmärgini jõudmiseks individuaalses tempos. (J.Käisi süsteemi keskseks küsimuseks on õpilaste individuaalsus, iseseisev töö. Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10))
eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad kabinetid, ringide ruumid ja läbi kolme korruse kulgev teatrisaal 500 istekohaga. Saalis asetseb kaasaegne kontserte ja etendusi teenindav tehniline park Teisel korrusel paikneb loengusaal, kohvik ja ringide ruumid. Kultuurikeskus ei kaunista üksnes linna, vaid kingib suurepärase võimaluse vabaaja veetmiseks ja loominguliste võimete arendamiseks. Tänases Kohtla-Järve Kultuurikeskuses tegutseb 36 isetegevus- ja huviringi, milles osaleb 748 lauljat, tantsijat, pillimeest ja näitlejat. Aastas korraldatakse üle 300 sündmuse lastele, noortele, täiskasvanutele ja eakatele külastajatele. Maja loominguline kollektiiv on loova vaimuga ning püüab tihti pakkuda elani -kele uusi ja huvitavid üritusi. 10.septembril 2001.a. kanti Kohtla-Järve Kultuurikeskus kultuurimälestiste riiklikusse registrisse Linnapea: Ljudmila Jantšenko
7 3 KOOLIUUENDUSLIIKUMINE Uute seisukohtade väljatöötamisel põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Kui traditsioonilise pedagoogika keskpunktis oli seisnud õpetaja, siis nüüd said õpilaste aktiivsus ja isetegevus uue liikumise märksõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Esile tõsteti üldõpetuse põhimõte, mille järgi kooli algastmes tuli elu-, loodus- ja kultuurinähtusi tundma õppida mitte üksikute ainete kaupa, vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ideaalseks, õppeaineid ühendavaks õppetegevuseks algkooli algastmes peeti kodulugu.
taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E. Öpik ja Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit ( tähtsaimateks sportlasteks Alfred Neuland tõstmises 1920. a. Antwerpenis, Kristjan Palusalu maadluses 1936.a Berliinis) , laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli. (Joonisel kujutatud olümpiasportlasi Alfred Neuland-it ning Kristjan Palusalu) Eesti välispoliitika Kui 1920
peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. 1. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: a) kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op
Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas. Kõik see viis rahvakultuuri hääbumiseni. Isetegevus piirdus oluliselt vaid rahvatantsu ja koorilauluga. Kiriku koht ühiskonnas ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid. Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed
magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas. Kõik see viis rahvakultuuri hääbumiseni. Isetegevus piirdus oluliselt vaid rahvatantsu ja koorilauluga. Kiriku koht ühiskonnas ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid. Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid
Inimesed, olge inimlikud! Ela, et elada! Mõistus ja loodus käivad tema jaoks käsikäes. Kogu kasvatuskunsti aluseks on loodus. Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult-mitte midagi teha! Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimuma mitte teineteise järel või kõrval, vaid teineteise sees ja teineteise läbi. Esimene metoodiline käsk on vaatlus. Teine on isetegevus ja kolmas terviklikus. Kasvatussüsteeme on Rousseau arvates 7. Nendeks olid intellektuaalne haridus, tahtekasvatus, seksuaalpedagoogika, tundekasvatus, esteetiline kasvatus, usuline kasvatus ja naise kasvatus. Varane lapseiga Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks
Õpilase individuaalsed omadused võivad niisuguses individuaalses töös väljenduda ainult individuaalses t ö ö s a m m u s (töötempos): …‖ (cf: 21). ―Isiksuse oluliseks tunnuseks aga on s i s e m i n e iseseisvus otsustustes ja tahtetegevuses. Ainult sisemisel iseseisvusel kujuneb töö vabaks, individuaalseks tegevuseks, tõeliseks isetegevuseks.‖(cf:21). ―Kokkuvõttes võiksime isetegevust mõista järgmiselt: isetegevus on iseseisev individuaalsete võimete ja huvideg a kohandatud töö. ‖ (cf: 21). Probleemõppe iseloomulikuks jooneks on tööjuhendid. Joh. Käis nimetab tööjuhiseid individuaalse tööviisi iseloomustavaimaks jooneks (Käis, 92:86). Nende ülesandeks on: ―1) näidata õpilasle ainepärane töösiht, õpilase arengule vastavas ulatuses, ―2) võimaldada tööülesannete valikut, 3) aidata õpilast töövahendite leidmisel, iseseisva töö korraldamisel ja sooritamisel
siis peab igal neist olema ka võimalus ennast sellele vastavalt väljendada. Kui Johannes Käis suutis omal ajal lühikeste arutlustega õpetuse individualiseerimise vajadused ära põhjendada, siis meil ei ole vaja muud, kui võtta aluseks või järgida tema tööviise edasi. Õpetus täidab oma ülesannet ainult nii palju, kui palju ta võimaldab õpilastele isetegevust. Õpilane saab koolist vaimse omandusena ellu kaasa ainult seda, mida ta ise on läbi töötanud, läbi elanud. Isetegevus on see jõud, mis äratab õpilastes sügavamat huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest. (Käis 1991). 21 KOKKUVÕTE Maria Montessori oli suur inimene. Olles esimene naisüliõpilane Rooma ülikoolis võib teda esimeseks pidada ka kogu tema didaktilse tegevuse juures. Keeruliselt alanud õpingud kõrgkoolis, kuid selged sihid ja
nende tingimustega määratletud. Õpilase individuaalsed omadused võivad niisuguses individuaalses töös väljenduda ainult individuaalses t ö ö s a m m u s (töötempos): ... (cf: 21). Isiksuse oluliseks tunnuseks aga on s i s e m i n e iseseisvus otsustustes ja tahtetegevuses. Ainult sisemisel iseseisvusel kujuneb töö vabaks, individuaalseks tegevuseks, tõeliseks isetegevuseks.(cf:21). Kokkuvõttes võiksime isetegevust mõista järgmiselt: isetegevus on iseseisev individuaalsete võimete ja huvideg a kohandatud töö. (cf: 21). Probleemõppe iseloomulikuks jooneks on tööjuhendid. Joh. Käis nimetab tööjuhiseid individuaalse tööviisi iseloomustavaimaks jooneks (Käis, 92:86). Nende ülesandeks on: 1) näidata õpilasle ainepärane töösiht, õpilase arengule vastavas ulatuses, 2) võimaldada tööülesannete valikut, 3) aidata õpilast töövahendite leidmisel, iseseisva töö korraldamisel ja sooritamisel. Tööjuhendid
ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus plvkond. 7. 1950ndatel krgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete vimaluste arendamine, raamatute osathtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas td Eesti Televisioon, 70nendatel vrviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi vljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti thtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu lnes. 13. Rahvakultuuri hbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli htluskooli ssteem. 15. petajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti. 16. 60nendate optimistliku olustiku lpetas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - Eeldused : 1. Kriis Nukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985
annaabi.ee 
