Praktikum 1. 1. Infootsing Eesti raamatukogude koondkataloogis ESTER http://tallinn.ester.ee/ 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester lihtotsing, märksõna hobid. Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Üliõpilastööd, aasta 2001, m
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://tallinn.ester.ee/) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, märksõna, ,,hobid", sellele ei leitud vastet, soovitas hoopis ,,harrastused", millele tuli 11 vastet. Liitotsing, märksõna ,,harrastused", keel ,,inglise", teaviku laad ,,raamat", asukoht ,,Rahvusraamatukogu". De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook : Seoul, Korea. Seoul: Hollym 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-ind
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend Moodle'sse. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Algselt otsisin märksõna kaudu ''hobid''. Leidsin selle abil seotud märksõna ''harrastused''. Kasutasin liitotsingut, kus määrasin märksõnaks harrastused, keeleks inglise keele, raamatukoguks Rahvusraamatukogu ning teaviku laadi
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://www.ester.ee ) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise strateegiat (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna (märksõnad), piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad vt Eesti märksõnastik - https://ems.elnet.ee/ )? Esita SIIA ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? KIRJELDA otsingu strateegiat. Teostades otsingut lihtsõnaga hobby, sain tulemuseks 7 raamatut. Kui kasutada otsingut mitmuses hobbies, tuleb ainult 1 vastus. Otsides operaatoriga OR, saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud hobidega midagi pistmist. Seega kasutan A
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. http://www.tlu.ee/files/arts/2663/Yliopdd1de09350ec87f563d24a5ef645117b.pdf 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin otsingukataloogis märksõna otsingu, kirjutan sinna sõna harrastused. Eksemplari asukohaks valin Eesti Rahvusraamatukogu, keele
ühiskonda. 3) Infoteadus nagu paljud teised valdkonnad on aktiivne osaline infoühiskonna arengus. Infoteadusel on tugev sotsiaalne dimensioon. UURIMISVALDKONNAD Mitmed uurijad on püüdnud kaardistada infoteaduse peamisi uurimisvaldkondi: Brian C. Vickery kohandas Belver Griffithi esitatud infoteaduse kaart ja esitas 4 infoteaduse põhivaldkonda: teaduslik kommunikatsioon, bibliomeetria, dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine ning üldkäsitlused. Nn ,,infoteaduse kaardile" paigutas ta nimetatud valdkonna olulosemad teadlased. Nicholas Belkin (1978) formuleeris 5 infoteaduse huvivaldkonda: 1) informatsioon kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis 2) seosed informatsiooni ja selle looja vahel 3) seosed informatsiooni ja selle kasutaja vahel 4) soovitud informatsiooni idee 5) informatsiooni ja infoedastuse efektiivsus.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
sajandi teise kümnendi keskel tantsumuusikana. Džässi siinmail juurdumisel ei olnud meie muusikutel otseseid eeskujusid ega õpetajaid, puudus ka tantsuorkestri kui sellise institutsioon. Sellele vaatamata tekkis meil arvukalt džässilikku tantsumuusikat mängivaid orkestreid. Töös kirjeldatakse džässi tekkimist ja arengut Eestis kuni 1945. aastani, hõlmates endas nii kogu eelnevalt teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut- senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma- näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat
Kõik kommentaarid