Suguhaigused ja nendest hoidumine (0)

HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper . Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused . Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest ?
HIV (AIDS)
HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud . Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad .
AIDS-i olemasolu selgus 1981. aastal, mil teatati ebaselge päritoluga immuunpuudulikkuse levikust Los Angelese homoseksuaalsete meeste hulgas. Mõne aja pärast ilmus teateid selle kohta, et HIV- nakkus oli nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Euroopas olemas palju varem. Esimene kindlalt teadaolev HIV-i põhjustatud surmajuht oli tingitud süvenevast immuunpuudulikkusest ja see esines ühel inglise meremehel 1959 . aastal. (Kutsar, 1994)
HIV-i peamised ülekandeteed on järgmised:
1. Kaitsevahenditeta ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega.
2. Viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke - ja lõikehaavad – kõik toimingud , mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega.
3. Rasedus – nakatunud naiselt lootele /vastsündinule (raseduse ajal, sünnituse käigus ja/või rinnaga toitmisel)
4. Nakatunud vere ülekanne või nakatunud organi siirdamine . (Harro, Rüütel, 2004)
Gonorröa ehk tripper
Keha limaskestade piirkondades kasvav a bakteri Neisseria gonorrhoea põhjustatud suguhaigus. Nendeks piirkondadeks naistel on suguteed, emakas ja munajuhad ning mõlemal sugupoolel ureetra, kurk , silmad ja pärakupiirkond.
Iga suguliselt aktiivne isik võib selle haigusega kokku puutuda. See levib kontaktist nakatunud inimese peenise, tupe, suu või pärakuga, olenemata sellest, kas ejakulatsioon toimub või mitte. Juba põetud haigus ei anna nakatumise vastu immuunsust.
Kui mingid haigusnähud tekivad, avalduvad need 2 kuni 30 päeva jooksul pärast nakatumist. Meestel väljendub see valulikus urineerimises ja kollakas -valge eritise väljumises peenisest. Mõnel juhul võivad ka munandid paistetada. Naistel esineb valulik urineerimine, tupevoolus või veritsemine tsüklite vahel. Rektaalnakkus põhjustab valu soolestikus, päraku sügelust, eritist või veritsemist. Kurgunakkuse nähud on tagasihoidlikud, põhjustades vaid kurgu valulikkust. Ligi 80 protsendil naistest ja 15 protsendil meestest mingeid haigusnähte ei ilmne. (Powell, 2005)
Gonorröa diagnoosimiseks on peale kliiniliste haigustunnuste vajalik haigustekitajate olemasolu (mikroskoopilisel või bakterioskoopilisel uurimisel ).
Gonorröa laboratoorsel diagnoosimisel on eriline tähtsus, sest haigus võib suhteliselt sageli kulgeda torpiidselt, väga väheste kliiniliste nähtudega ning diagnoosimine osutub võimalikuks ainult hoolika laboratoorse analüüsi abil. ( Vahter , 1994)
Levides verre või liigestesse võib gonorröa osutuda eluohtlikuks. Ravimata gonorröa põhjustab tõsiseid tüsistusi. Naistel võib esineda vaagnapõletik, mis võib kahjustada munajuhasid, põhjustada kroonilist vaagnavalu ja tekitada sisemisi mädakoldeid, mida on keeruline ravida. Meestel võib gonorröa põhjustada väga valulikku munandimanuste põletikku (munandites), mille tagajärjeks võib olla sigimatus.
Inimene nakatab teisi seni, kuni ta ei ole saanud ravi. Ravitakse cephalosporin- või quinlone-tüüpi antibiootikumidega. Ravi muutub aga aina keerukamaks, sest suureneb ravimresistentsete tüvede hulk. (Powell, 2005)
Herpes Simplex viirus (HSV)
Tavaline ohatis ehk lihtohatis (herpes simplex) on sage ja retsidiveeruma kalduv naha ning limaskestade haigestumine . Algab reeglina juba lapseeas , pahatihti retsidiveerub kuni kõrge vanaduseni. Inkubatsiooniperiood 1-6 päeva. Algab sageli stomatitis aphthosana või aftiidi või vulvovaginiidina, millele kaasub regionaarne lümfisõlmede turse ja kõrge palavik . Retsidiivid on harilikult pehmema kuluga. (Vahter, 1994)
Genitaalherpes on Herpes Simplex Viiruse 1 ja üldisemalt viiruse 2 poolt tekitatud suguhaigus. See on üks kiiremini levivaid nakkushaigusi maailmas.
Seda annab edasi nakatunud inimene sugulise vahekorra ajal, olenemata sellest, kas tal herpese haavandeid on. Seetõttu võib herpest edasi anda ilma, et teaksite, et te seda kannate.
Selle tagajärjel tekivad suguelunditele ja nende ümbrusesse vesivillid, mille lõhkemisel tekkivad haavandid paranevad umbes kuu aja jooksul.
Nakkus püsib närvirakkudes kogu elu. Seega võib esineda mitmeid haavandiperioode, mis iga korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005)
Inimese papilloomviirus (HPV)
Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid.
Papilloomviirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk või limaskestad omavahel kokku puutuvad. Üksteise puudutamine on igapäevaelus väga tavaline, seetõttu nakatuvad inimesed papilloomviirustega väga kergesti.
Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Vähestel inimestel võib teatud soodustavate tingimuste olemasolul aga viirus inimese rakkudega selliselt ühineda, et et need rakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk.
Naistel ja meestel esineb papilloomviirust võrdselt sageli. Viirus ei ole meeste tervisele samavõrd ohtlik kui naistele, kuid mees võib olla viiruse edasikandja. (Eesti Seksuaaltervise Liit)
Suguelundite seenhaigused
Kandidoosi ehk pärmseentõve (candidosis) tekitajateks on sagedamini Candida -tüüpi pärmseened. Inimene võib nakatuda kas juurvilja või mõne saastunud eseme kaudu. Haiguse teket soodustavad naha vastupanuvõime nõrgenemine mitmesugustel põhjustel, näiteks liigne higistamine. Candida-tüüpi pärmseente tegevust aktiviseerib antibiootikumide pikaajaline kasutamine. (Vahter, 1994)
Pärmseente poolt tekitatud vaginiidi ehk tupepõletiku teket soodustavad antibiootikumide kasutamine, rasedus, rasedusvastaste tablettide kasutamine, suhkurtõbi, immuunpuudulikkus ning kemikaalide üleliigne kasutamine intiimhügieenis. Meestel põhjustavad pärmseened peenise pea põletikku ehk balantiiti, mis avaldub põletava valu ning sügelusega, eesnahk võib olla punetav . (Terviseportaal)
Kubemetäid
Inimese nahal võivad parasiteerida pea-, riide - ja kubemetäi. Kubemetäid (Pediculi pubis ) on väga väikesed, isaslooma läbimõõt 1 mm, emasloomal 1,5 mm. Kõige sagedamini elutsevad nad genitaalidel ja häbeme piirkonnas, harvem muudes kohtades. Täihammustusest tekivad nahale sinakat värvi laigukesed . Haige kaebab nahasügelust. Sagedamini nakatutakse täitõppe ühes voodis magamisel.
Täitõbe tuleb ette vaid neil juhtudel, kui ei peeta kinni isikliku hügieeni nõuetest. (Vahter, 1994)
Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest?
Võimalused sugulisel teel levivatest haigustest hoidumiseks:
1. Seksist hoidumine või seksi edasilükkamine ehk abstinents
2. Monogaamsus
3. Kondoomi kasutamine
4. Partneri jälgimine
5. Kontrollis käimine
(AIDS-i ennetuskeskus)
Kasutatud kirjandus
AIDS-i ennetuskeskus http://www.aids.ee/main_est.php?id=52
Eesti Seksuaaltervise Liidu voldik PAPILLOOM – papist loom või kuri viirus?
Harro, M., Rüütel, K. 2004 HIV- nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu
Kutsar, K. 1994 ajakirja Eesti arst väljaanne AIDS: mis, miks ja kuidas? Tallinn
Powell, M. 2006 101 haigust, mida te saada ei taha. Sinisukk
Terviseportaal http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=101
Vahter, H 1994 Naha- ja suguhaigused. Valgus, Tallinn