Hiina villkäppkrabi (0)

Hiina villkäppkrabi
Eriocheir sinensis
Esitluse koostas Karmen  Markov
 Kuuluvus
Ri k 
Loomad Animalia 
Hõimkond
Lülijalgsed Arthropoda 
Klass
Kõrgemad vähid Malacostraca 
Selts
Kümnejalgsed Decapoda 
Infraselts
Krabilised ehk 
lühihännalised Brachyura
Sugukond
Varundiae
Perekond
Vil käppkrabi Eriocheir 
Li k
Hi na vil käppkrabi Eriocheir sinensis 
Välimus
 Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast.
Tagakeha on  redutseerunud , kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla.
Laiovaalne  pearindmik , pikad ja tugevad rindmikujalad.
Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks.
Keha pikkus kuni 6 cm.
Kehasegmente ja tagakeha katab ümar  seljakilp . 
Isaste jalgu , eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik .
Krabi värvus varieerub kollasest pruunini, harva tuleb ette purpurseid või 
punaseid isendeid.
 
  
 
  
Siseehitus
 Keha katab koorik.
Tal on lüliline keha, lülilised kehajätked ja kiti nainest 
välisskelett.
Avatud  vereringe .  Veri   varustab  kõiki  kehaosi  hapnikuga. Süda 
asub alati hingamiselundite - lõpuste - läheduses. Veri ringleb 
südame kokkutõmbumiste abil.
Hingab lõpustega. Lõpuste ehitus erineb kala lõpustest, kuid 
ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja 
süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade 
alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud.
Siseehitus
Esineb vaid 2 tänku (suuremat närvirakkude kogumit). Üks peas, teine 
rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud. Peatängus 
asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad ( keskaju ) ja 
tagatundlate tängud (tagaaju).
Väga lühikesed tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele 
elunditena. 
Neil on liitsilmad, mis koosnevad osasilmadest. Nad näevad objekti kuju, kuid 
mosaiikselt.
Eristavad vaid lähedal  asuvaid esemeid, seetõttu kasutavad nad vees oma 
toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja 
keemilisi signaale.
Siseehitus
Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu 
osaliselt. Mao seintes võivad  asuda  kitiinainest hambakesed, mis jätkavad toidu 
peenestamist. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Toit seeditakse 
lühikeses sooles.
Jääkained eraldatakse uriiniga, mida eritavad tagatundlate läheduses avanevad 
antennaalnäärmed.
Lahksugulised. Seemnerakud valmivad isaslooma seemnesarjades ja 
munarakud valmivad emaslooma munasarjades. Isastel on tihti mõned jalad 
muutunud haardeelunditeks emase kinnihoidmiseks paaritumise ajal või 
sugutusjalgadeks. 
Siseehitus
 
Sigimis­ ja paljunemis käitumine
Emased kestuvad vahetult enne paaritumist. Seejärel kinnitab isane oma 
eesmiste tagakehajalgade abil emase suguavade lähedusse seemnesabad. 
Isased paarituvad mitme emasega. 
Emased kümnejalalised kinnitavad veel koorumata munad oma tagakeha alla, 
kuhu need jäävad umbes üheks kuuks.
200 000 - 900 000 muna
Sigimis­ ja paljunemis käitumine
Munast  koorununa pole  vastsed veel täiskasvanute sarnased ja peavad 
arenema selleks keerulise moonde teel. Vastsed kestuvad tavaliselt palju kordi, 
enne kui on  omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. 
Vastsed ei ela veekogu põhjas vaid hõljuvad või ujuvad  pinnakihtides
Tohutu hulk  vastseid  satub röövloomade saagiks.
Vastsed suudavad areneda üksnes mere- ja riimvees.
Toit ja vaenlane
Vaenlasteks on mitmed 
  
kalad , peajalgsed ja ka 
teised kümnejalalised.
Röövloomad - söövad 
teisi loomi, mõned ka 
oma liigikaaslasi.
Toiduks on taimed, 
selgrootud, kalad. 
Domineeriva toiduosa 
moodustavad  karbid  ja teod.
Levik ja kaitse
Läänemere võõrliik.
Hiina villkäppkrabi looduslik levila on Aasia,  peaasjalikult Hiina piirkond. Umbes 
1912. aastal toodi hiina villkäppkrabivastsed laevade ballastvees juhuslikult 
sisse Elbe  jõgikonda. Looma on leitud ka Eesti rannikumerest eksikülalisena. 
Praegu on ta arvukas paljudes Saksamaa, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa, 
Taani ja Rootsi jõgedes ja nende suudmealadel. 
Läänemeres liigi arvukus püsib madal, sest vastsete arenguks on vaja suurema 
soolsusega vett. Esialgu tema levikut ei piirata. 
Ei ole kaitse all.
Levik Euroopas
 
Elupaik
Villkäppkrabi elab 
  
maksimaalselt 10 meetri 
sügavusel.
Talub suuri temperatuuri-, 
soolsuse ja 
hapnikukõikumisi, elab ka 
tugevalt reostunud 
veekogudes. 
Kasutamine inimese poolt ja tähtsus 
looduses
Vil käppkrabi on söödav.
  
Teda kasutatakse ka 
kalasöödana. 
Ta võib  urge rajades 
purustada tamme, samuti 
lõhub ta kalapüüniseid 
ning kahjustab  neisse  
kinni jäänud kalu. 
Võib ilmselt välja tõrjuda 
kohalikke li ke 
Läänemeres.
Lisa
Hiina villkäppkrabi ja teised vähilised lähevad keetmisel punaseks. 
Seda põhjustavad nende koorikus leiduvad  pigmendid , mis on puhtal kujul 
punase värvusega. Organismis on need ühinenud valkudega ning 
moodustavad sinakaid ja pruunikaid pigmente. Kõrgel temperatuuril (keetmisel) 
need pigmendid lagunevad osadeks ja vabaneb ka punane astaksantiin.
 Emane hina vilkäppkrabi
Isane hi na vil käppkrabi
Küsimused
Kuidas ringleb hiina villkäpprabis veri?
Mis on hiina villkäppkrabi looduslik levila ja kuidas sattus Euroopa vetesse?
Mida kasutavad hiina villkäppkrabid vees oma toidu leidmiseks? Põhjenda.
Mille poolest on hiina villkäppkrabi huvitav? Põhjenda enda arvamust.
Millist vett ta elamiseks vajab? Põhjenda.
Kasutatud kirjandus
 Mhait Martin Pool (2012). Troopilised  veeloomad  [www] http://kuninga.parnu.ee/uurimistood/2012/Mhait%20Martin%20Pool.pdf, 23.11.12 .
M. Kangur , J. Kotta, T. Kukk, T. Kull, V. Lilleleht, J.Luig, H. Ojaveer , T. Paaver, M. Vetemaa (2005) Invasiivsed võõrliigid Eestis[www] http://www.envir.ee/89801, 23.11.12
Lülijalgsed(2012) [www] http://www.zbi.ee/satikad/, 23.11.12
DAISE (2012) [www] http://www.europe-aliens.org/speciesFactsheet.do?speciesId=50176#, 23.11.12
Portland State University (2012) [www] http://www.clr.pdx.edu/abrpi/naso/Eriocheir.php, 23.11.12
Vikipeedia (2012) [www]  http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_villk%C3%A4ppkrabi, 23.11.12
M. Martin (2008)  Bioloogia  8.klassile II osa Tallinn: Avita
Joonis 1 [www] https://www.ufz.de/export/data/1/2 7708_Eriocheir_sinensis_UFZ_Uta_Dreyer.jpg, 23.11.12 
Joonis 2 [www] http://www.clr.pdx.edu/abrpi/naso/Eriocheir.php, 23.11.12
Joonis 3 [www]  http://reefkeeping.com/issues/2003-12/rs/index.php 26.11.12
Joonis 4 [www] http://el.erdc.usace.army.mil/ansrp/ANSIS/html/eriocheir_sinensis_chinese_mitten_crab.htm, 23.11.12 
Joonis 5 [www] http://www.wagner.edu/faculty/horst.onken/sites/wagner.edu.faculty.horst.onken/files/images/Eriocheir.jpg, 23.11.12
Joonis 6 [www] http://marineinvaders.lifedesks.org/node/114, 23.11.12
Joonis 7 [www] http://community.travelchinaguide.com/show_photo.asp?p=90819190154731.jpg, 23.11.12
Joonis 8 [www] http://www.flickr.com/photos/lostname_tw/2921452494/in/photostream/, 23.11.12
Joonis 9 [www] http://www.flickr.com/photos/lostname_tw/2920606925/in/photostream/, 23.11.12

Document Outline

• Slide 1
•  Kuuluvus
• Välimus
•  
•  
• Siseehitus
• Siseehitus
• Siseehitus
• Siseehitus
• Sigimis- ja paljunemis käitumine
• Sigimis- ja paljunemis käitumine
• Toit ja vaenlane
• Levik ja kaitse
• Levik Euroopas
• Elupaik
• Kasutamine inimese poolt ja tähtsus looduses
• Lisa
•  
• Küsimused
• Kasutatud kirjandus