Metsloomad (0)

Metsloomad
Raido  Selge
Metsloomad
Metsloom  on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele 
koduloomadele.
Metsloomad ei ole  aretatud  ja neil pole tõuge,  ehkki  nad võivad vahel  ristuda  koduloomadega (näiteks 
hunt ja koer).
Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda 
tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasi did ( lutikad , 
täid , koid jne). Metsloomi  on palju nt karu,  rebane , hunt,  jänes , põger jne.
Karu
Karu ehk  pruunkaru  on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomali k.
Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on 
karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja 
putukad.
Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte 
värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest.
Rebane
Rebane ehk  punarebane   on koerlaste  sugukonda  rebase   perekonda kuuluv  kiskja .
Rebane on väikese  koera  suurune ja pika  koheva  sabaga.  Joostes  hoiab ta saba  horisontaalselt . Tema 
selja  karvad  on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. 
Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu.  Urud  on põhiliselt 
kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab  mägra  urge. Rebasel on väga heakuulmine ja 
haistmine ning ta näeb  pimedas  hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud 
farmides kasvatatavhõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajavi de. Eesti rahvaluules 
peetakse rebast kavalaks.
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv  imetaja .
Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas.
Põder on pikkade  jalgadega  ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 
kg.  Karvastik  on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, 
okastest ja  koorest . Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma 
nimetatakse põdrapul iks.  Emaslooma  nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on 
põdravasikas  ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas.
Jänes
Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Eestis elutsevad 32 jäneste li gist hall- ja  valgejänes . Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad 
puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks 
toiduks. Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, 
valgejänes ja ameerika jänes valgeks. Jänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini 
arenenud haistmine ja  kuulmine . Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. 
Heade varjetingimuste korral nad ei  põgene , vaid  peituvad .
Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult 
imetamas.  Emasloom  imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub.
Mõni jäneseli k on tähtis  karusnaha  poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad li gid on jahiloomad. Nad 
võivad levitada inimeselegiohtlikke haigusi, näiteks tulareemiat, samuti kanda  puuke , kellelt omakorda 
haigusi saada võib.
Jänes

Document Outline

• Slide 1
• Metsloomad
• Karu
• Rebane
• Põder
• Jänes
• Jänes