KAELKIRJAKUD (0)

SISSEJUHATUS
Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael . Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama.
Eestis – Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias.
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg.
Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad . Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.
Nahk on kollakas , pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele).
Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sarved on esialgu vastu laupa surutud, püsti tõusevad need ühe nädala jooksul.
Hoolimata suurest kasvust on kaelkirjakul sarnaselt inimesele 7 kaelalüli.
Lähenevat vaenlast on kõrge kasvu ja terava nägemise tõttu kaelkirjakul lihtne märgata.

Toitumine

Kaelkirjak sööb põhiliselt puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi, aga on võimeline kohanema ka teistsuguse taimtoiduga. Oma kõrguse tõttu saab kaelkirjak süüa kõrgemalasuvaid puude osi, mille osas puudub konkurents .
Paljude puude, nende hulgas akaatsiate oksad on tervenisti söömiseks liiga okkalised. Selle tõttu tuleb süüa lehti ühekaupa või selliseid võrseid, mis okaste vahel kasvavad.
Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu , kus seda vajadusel segatakse süljega, et lihtsam neelata oleks.
Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak harva, sest selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama . Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada, tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv.

Paljunemine

Suguküpsuse saavutavad emasloomad 4–5, isasloomad 4–aastaselt.
Tiinus kestab umbes 15 kuud (453–464 päeva). Sünnituseks läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad ka teised emasloomad. Kaelkirjakul sünnib korraga üks poeg kõrgusega kuni 1,8 meetrit ja kaaluga kuni 80 kg. Kasvades veedab poeg kogu aja ema seltsis , võõrutatamine toimub aasta ja kolme kuu vanuselt.

Eluviis

Kaelkirjak on seltsiv ja rahuarmastav loom, kes elab 7–70 pealistes karjades. Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea.
Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi.
Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist.
Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga.

Kaelkirjak ja inimene

Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on ka kaelkirjakute kasutamine Vana- Rooma gladiaatorite võitlustel. Esimene kaasajal Euroopasse toodud kaelkirjak oli 1827. aastal Prantsusmaa kuningale kingitud Zarafa. Tänapäeval on kaelkirjak loomaaedades laialt levinud ja hästi paljunev liik.
Ameerika Ühendriikide loomaaias suri maailma vanim kaelkirjak, kes oli 24 aastane.
 
Morefu nimeline kaelkirjaku elupäevad lõpetati erinevate haiguste tõttu, mis ei allunud enam ravile .
Kaelkirjak oli 5,5 meetrit kõrge ning kaalus ligi tonn, kirjutab Yle.
Vabaduses elavad kaelkirjakud tavaliselt 13 aastat, kuid loomaaedades isegi kuni 25 aastat.

Alamliigid

Vahet tehakse üheksal üksteisele väga sarnasel alamliigil . Alamliigid erinevad üksteisest kasvu, karvastiku mustri ja levila poolest.
Alamliigid on:

• Võrk-(somaali) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis reticulata)
  
• Angola kaelkirjak (Giraffa camelopardalis angolensis)
  
• Kordofani kaelkirjak (Giraffa camelopardalis antiquorum)
  
• Masai-kaelkirjak(Giraffa camelopardalis tippelskirchi)
  
• Nuubia kaelkirjak (Giraffa camelopardalis camelopardalis)
  
• Rothschildi ( uganda ) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi)
  
• Lõuna-Aafrika kaelkirjak(Giraffa camelopardalis giraffa)
  
• Rodeesia (Thornycrofti) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis thornicrofti)
  
• Lääne-Aafrika ( nigeeria ) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis peralta)
  

Leviala

Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõunas. Kõige sagedamini võib neid kohata puude ja põõsastega (eriti akaatsiatega) kaetud savannides .
Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on välja surnud