10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
preciousone
Õppematerjali autor
4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi nt sebrad ja antiloobid. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – tiiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon). 2 3 1. LÕVI VÄLIMUS Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?.........
Savannis on külluses taimset toitu, mistõttu siin elab plaju suuri rohusööjaid loomi. Need on antiloobid, sebrad ning kaelkirjakud, kes tänu oma pikale kaelale ulatavad sööma ka puude lehti. Savannis elavad ka elevad ka elevandid, pühvlid ja ninasarvikud, keda inimene on tunduvalt hävitanud. Jõgede ja järvede ääres võib kohata jõehobusid. Rohusööjad loomad on omakorda toiduks kiskjatele. Nende seas on kõige tugevam ja ohtlikum lõvi, kes sageli tungib kallale ja koduloomadele, siis veel gepard, saakal, hüaan. Jõgedes elavad krokodillid. Neist suurimate, niiluse korkodillide pikkus ulatub 5-6 meetrini. Aafrika savannides elutseb palju mitmesuguseid linde, sealhulgas imeväike ja ilus nestelind ning maakera kõige suuremlind jaanalind. Röövlindudest on omapärasema välimusega pikajalgne kurgkotkas ehk sekretärlind. Ta peab jahti väikestele närilistele ja roomajatele, eriti madudele
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid