Lõvi - referaat (0)

Lõvi
Referaat
2005
Lõvi
Lõvid on levinud Lõuna- ja Ida-Aafrika savannides. Väike osa lõvidest elab ka loode- Indias Giri metsa rahvuspargis. Lõvid elavad praididena. Praidis elab kuni 25 looma, kuid vahel ka rohkem. Isasloomi on praidis 2-4, aga emasloomi on rohkem.
Lõvi on suuruselt teine kaslane maailmas. Lõvi pole tegelikult nii suur, kui ta paistab. Tema kaela katab pikkade karvadega paks lakk . Laka värv on erinevatel isenditel erinevat värvi. Tavaliselt on see helekollasest helepruunini. Lakk kaitseb lõvisid teiste isaste küüniste eest. Karvkate on lõvil helekollane või helepruun. Õrnad tähnid lõvi nahal on jäänukid kutsikapõlvest. Silmad on tal karmid ja väljendusrikkad. Emaslooma keskmine kõrgus on 1 m. Pikkus on umbes 2 m (väljaarvatud saba). Nii isaslooma , kui ka emaslooma saba pikkus on 70-90 cm. Isaslooma kõrgus on 120 cm ja pikkus on 240 cm (väljaarvatud saba). Tema mass on umbes 180-240 kg. Lõvide eluiga on looduses umbes 15 aastat.
Isaslõvi möire on madal ja hirmuäratav. Tema möirgamine on kuulda 8 km kaugusele. Emaslõvid möirgavad ka, kuid nende möire on kõrgem ja nõrgem, kui isastel. Lõvid möirgavad sellepärast, et teatada teistele loomadele oma valdustest, hirmutada teisi loomi ja suhelda teiste praidi liikmetega.
Lõvid on röövtoidulised loomad. Nad söövad sebrasid , antiloope, metshobuseid, gnuusid ja gaselle. Jahti peavad peamiselt emaslõvid. Suure laka ja raske kehakaalu tõttu ei saa isasloomad jahti pidada. Ta hüppab hoogsalt, aga suurt kiirust nad ei saavuta. Emased kõigepealt noidlevad saaki. Sel ajal on neil kõrvad lidus ja saba langetatud. Siis nad ründavad saaki umbes 45 m kauguselt. Lühikest maad suudavad nad joosta 56 kilomeetrit tunnis. Saaki rünnates haarab emalõvi saagi kaelast kinni, et teda lämmatada. Kui saak on murtud, lähevad toidu kallale kõigepealt isased. Vahepeal võib juhtuda, et isasloomad söövad kogu saagi ära ja jagavad seda poegadega. Lõvid on võimelised sööma päevas veerandi oma kehakaalust.
Lõvid tegutsevad rohkem õhtuti ja öösiti, siis kui päike on loojunud. Päeval magavad nad varjulistes kohtades. Emasloomad saavad isegi madalate puude okste peal
magada. Isasloomad on puude okste peal magamiseks liiga rasked. Lõvid magavad ööpäevas umbes 20 tundi.
Paaritumis soovist annab märku emane. Ta nühib oma pead vastu isa keha. Siis nad paarituvad ja pärast seda võib isane emase käest hammustada saada. Kõigi nende mõne päevade jooksul paaritub emane mitme isasega. Lõvi tiinus kestab 4 kuud. Kevadel sünnivad pojad. Emalõvi toob ilmale 2-4 lõvikutsikat. Nad sünnitatakse varjulises ja veerohkemas kohas. Praidi emasloomad toovad kutsikad ilmale ühel ajal. Praidi emased hoolitsevad ka teiste lõvide kutsikate eest. Sündides on kutsikad kassi suurused. Nad on pruunikate laikudega. Umbes aasta pärast on kutsikad hundikoera suurused. Kuue kuuselt hakkab isalõvidel kasvama lakk. Kutsikaeas on lõvid väga mänguhimulised. Sel ajal, kui emalõvid poegi imetavad, pole neil aega jahil käia, siis käivad isasloomad jahil ja toovad õrna liha, mis sobib vanematele kutsikatele süüa.
Kui kutsikad on kahe aastased hakkab ema neid jahti pidama õpetama. Seda küttimiskunsti on lõvidel hädasti vaja. Suguküpseks saavad lõvid 5-6 aastaselt. Kui isaslõvi suureks saab, siis on praidis liiga palju lõvisid. Kui noorem lõvi saab vanast lõvist jagu, siis peab ta lahkuma . Kui noorem on aga vanast lõvist nõrgem, siis peab ta praidist ära minema. Emaslõvid on praidis kogu oma elu.
Kasutatud kirjandus:

Florence Packagin Lõvi 1999, lk 3-33

Sarah Walker Suured kassid 2002, lk 16-17 ja 30-31

Kass Dorling Kindersley Limited 1998, lk 28-29
Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/6/6b/250px-L6vi.jpg

http://www.wildanimalpark.co.uk/animals/africa/lion.jpg
3) http://www.localaccess.com/burger/kenya/walking%20lion.jpg
6