Lõvi (0)

 
 
 
 
LÕVI  
Panthera​ Leo 
 
Taksonoomia  
Riik:​ Loomad​ (​Animalia) 
Hõimkond :​ Keelikloomad​ (​Chordata) 
Klass:​  Imetajad ​ (​Mammalia) 
Selts:​ Kiskjalised​ (​Carnivora) 
Sugukond :​  Kaslased ​ (​Felidae) 
Perekond:​ Panter​ (​Panthera) 
Liik:​ Lõvi​ (​Panthera​ Leo) 
 
Välisehitus 
Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm  pikkune  saba, 
mis  lõppeb  tutiga.   Lõvid   on  umbes  meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal 
võib  ulatuda  kuni  250  kilogrammini.  Täiskasvanud   isaste   kaela,  õlgu  ja  rinda  katab  pikk 
karvkattest  tumedam   lakk .  Emased  lõvid  on  isastest  väiksemad. 
Lõvid  on  kaetud 
pruunikaskollase​ karvkattega.​ [vt​ Lisa​ 1] 
 
Siseehitus  
Lõvid  hingavad  kopsudega,  mis  koosnevad  miljonitest  kopsutrombukestest.  Lõvidel  on 
suletud   vereringe .  Nende  süda  on  neljaosaline.  Kuna  lõvid  on  loomtoidulised,  on  neil 
suhteliselt​ lühike​ soolestik,​ mis​ koosneb​ maost​ ning​ peen-​ ja​ jämesoolest. 
 
Elupaik 
Lõvid  asustasid  kunagi  kogu  Aafrikat  ning  Edela-  ja  Lõuna-Aasiat,  kuid  tänapäeval elavad 
nad  looduslikult  ainult  Kesk-  ja  Lõuna-Aafrikas.  [vt  Lisa  2]  Nad  elavad  peamiselt 
veekogudega savannides ja võsastikes, kus elab palju sõralisi. Lõvid on ainsad kaslased, kes 
elavad  karjades,  mida  kutsutakse  praidideks.  Praid  koosneb  umbes  kolmekümnest  liikmest, 
kuhu​ kuuluvad​ üks​ kuni​ kolm​ täiskasvanud​ isast,​ mitu​ emalõvi​ ja​ nende​  järglased .  
 
 
Toitumine 
Lõvid on loomtoidulised loomad. Enamasti on nende toiduks sõralised, nt antiloobid
 
 [vt Lisa
 
 
3]  gnuud,  gasellid  ja  sebrad,  kuid  saagiks võivad langeda ka noored elevandid, jõehobud ja 
ninasarvikud.  Enamasti  peavad  jahti  emased,  kuna  nad  on  väiksemad  ja  kiiremad.  Isased 
valavad​ sel​ ajal​ praidi​ maa-ala.  
 
Paljunemine​ ja​ areng 
Lõvid  paarituvad  looduslikult  aastaringselt.  Emaste  tiinusaeg  on  umbes  110  päeva,  mille 
lõppedes  sünnitavad  nad  praidist  eemal  1-4  kutsikat.  [vt  Lisa  4]  Tavaliselt  naaseb  emane 
kutsikatega  praidi  juurde  alles  siis,  kui  nad  on  kuue  kuni  kaheksa  nädala  vanused.  Karja 
emalõvid  kannavad   poegade   eest  ühiselt  hoolt.  Nälja  ajal  võib  juhtisane  kutsikatele  kallale 
tungida , kuid praidi
 
 emalõvid astuvad kutsikate
 
 eest välja. Juhtisased
 
 võivad tappa ka
   emasest 
sõltuvad  kutsikad,  et  neil   hakkaks   uuesti  innaaeg.  Lõvid  saavad  suguküpseks  5-6  aastaselt, 
ning  elavad  looduslikes  oludes  10-14  aastaseks,  vangistuses  kuni  20  aastaseks.  ​Looduses 
elavad   isalõvid  harva üle kümne aasta, sest  isaslooma  elupikkust vähendavad konkureerivad 
võitlused​ teiste​ isasloomadega​ ning​ inimeste​ poolt​  jahtimine .  
 
Tähtsus​ looduses 
Lõvid​ on​ ühed​ Aafrika​ sõraliste​ arvukuse​ kontrolli​ all​ hoidjatest.  
 
Kaitse 
Lõvid on väga suursugused loomad. Neid jahitakse nende karva pärast. Kuna lõvide arv
 
 aina 
kahaneb  on  nad  IUCNi  Punase  nimistu  ohustatud  liikide  hulgas.  Samuti rajatakse kaitsealu 
lõvide  looduslike  elupaikade  säilitamiseks.  Lõvisid  peetakse  ka  loomaaedades,  kus  neid  ka 
aretatakse.  
 
 
 
 
Huvitavaid​ fakte 
Lõvid​ on​ ainsad​ kaslased​ kes​ elavad​ karjades. 
Lõvikarjades​ ehk​ praidides​ peavad​ jahti​ emased,​ mitte​ isased. 
Praid võib sõltuvalt karja  suurusest  ja saakloomade arvukusest enda alla võtta kuni 100km​2
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
 
suuruse​ või​ suurema​ ala.  
Isalõvid​ veedavad​ enamiku​ ajast​ üksina,​ kuid​ emalõvid​ hoiavad​ kokku,​ et​ kaitsta​ järglasi. 
 
Kasutatud​ allikad 
1.
http://en.wikipedia.org/wiki/Lion  
2.
Tea​ Laste​ ja​ Noorte​  Entsüklopeedia ​ II​  köide .​ ​​Tallinn:​ Tea,​ 2007 
3.
Eesti​ Entsüklopeedia​ VI​ köide.​ ​​Tallinn:​ Valgus,​ 1992 
4.
Kollist,​ Ü.​ ​​ Bioloogia ​ 7.klassile.​ ​​Tallinn:​ Avita,​ 2011 
 
Lisad 
Lisa​ 1:​ Isalõvi​ ja​ emalõvi 
Lisa​ 2:​ Lõvide​ levik​ aafrikas 
Lisa​ 3:​ Antiloobid
Lisa​ 4:​ Lõvikutsikad