Läänemere elukooslus (0)

LÄÄNEMERE 
ELUKOOSLUS
KOOSTAJA : KIRKE  KAISA  KAUNIS
KLASS: 5.C
ÕPPEAASTA:  2017
SISUKORD
•  Nolgus
• Kirjeldus
• Levik, elupaik
• Toitumine
• Paljunemine
•  Merikotkas
• Kirjeldus
• Levik, elupaik
• Toitumine
• Paljunemine
•  Hallhüljes
• Kirjeldus
• Levik, elupaik
• Toitumine
• Paljunemine
NOLGUS
http://www.looduskalender.ee/node/9320 
KIRJELDUS
• Ebahariliku välimusega kala.
• Keha on  kohmakas  ja lühike.
• Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega.
•   Uimed  on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on  laiad  ja lehvikjad.
•  Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades 
lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat 
häält.
• 25-30 cm pikk.
• kaalub kuni 400 g.
LEVIK, ELUPAIK
• On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses.
• Asustab ka Atlani ookeani põhjaosa ning Põhja-Jäämerd.
• Eelistab sügavamaid piirkondi Riia ja Soome lahes ning saarte 
läänerannikul.
• Elutseb peamiselt kivisel põhjal, kus on ka veidi muda ja liiva. 
TOITUMINE
• On segatoiduline.
• Sööb koorikloomi, hulkharjasusse, ka vetikaid ning laevadelt heidetavaid jäätmeid.
• Mõnikord langevad talle ohvriks ahvenad, emakalad, räimed,  kilud  ja meripühvlid.
                                                                      https://
www.fiskefoto.dk/fangster/ulk-myoxocephalus-scorpius/47  
PALJUNEMINE
• Koeb novembrist veebruarini.
•  Emaskala  koeb kivide vahele kämbu marjateri ning sellega on asi tema 
jaoks lõppenud.
•  Isane  valvab  marja kogu arenemisaja vältel, mis võib kesta 5 nädalast 3 
kuuni.
• Nolgus hakkab  kudema  3-4 aasta vanuselt.
• Eluiga võib ulatuda kuni 10 aastani.
MERIKOTKAS
http://pilt.delfi.ee/tag/merikotkas/ 
KIRJELDUS
• Eesti suurim  röövlind .
• Tiibade  siruulatus  kuni 2,3 meetrit.
•  Kehakaal  kuni 6 kg.
LEVIK, ELUPAIK
• Eelistab veekogu lähedasi elupaikasid.
• Milleks on enamasti kuuse- segametsad  ja männikud.
• Sajandivahetusel arvati merikotkaid olevat ligi 30 paari.
http://blog.moment.ee/tag/merikotkas/page/3 
TOITUMINE
• Põhiliseks toiduks on veelinnud.
• Sööb kaldaleuhutud hülgeraipeid.
• Ründab pinnavetes ujuvaid suuri kalu.
PALJUNEMINE
• Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa.
•  Pesa hakkavad kohendama kesktalvel.
• 1–3 muna on  munetud  enamasti märtsi teisel poolel.
HALLHÜLJES
https://margalad.wikispaces.com/Hallh%C3%BCljes 
KIRJELDUS
• Täiskasvanud  isaslooma  pikkus on üle 2 m.
• Kaal kuni 300 kg.
•  Emasloomad  on väiksemad.
• On Läänemere suurim  imetaja .
LEVIK,ELUPAIK
• Siinne arvukus jääb 3000 ringi.
• On levinud kõikjal Eesti rannikuvetes.
• Hallhüljest võib kohata ka Atlandi ookeani põhjapoolses osas ning sellega 
ühenduses  olevates  meredes.
TOITUMINE
• Toitub peamiselt kaladest. 
•  Kalad  püüab kuni 70 m sügavuselt merest.
• Hülged ei söö iga päev.
• Sööb ka mereselgrootuid ja taimi.
http://www.looduspilt.ee/loodusope/ ?
page=liigitutvustused_liik&id=106 
PALJUNEMINE
• Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis.
•  Tavalisel  sünnib 1 poeg.
• Algul on pojad väga abitud ning ei oska isegi  ujuda .
• Poegivad maismaal.
ALLIKAD
•  http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/MYOSCO2.htm   (info nolgusest)
•  http://www.sea.ee/huvitavat/10832/    (info nolgusest)
•  http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2.htm   (info merikotkast)
•   http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/merikotkas    (info meriotkast)
•  http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.htm   (info hallhülgest)
•   http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=106   (info 
hallhüljest) 

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Nolgus
• kirjeldus
• Levik, elupaik
• Toitumine
• paljunemine
• Merikotkas
• kirjeldus
• Levik, elupaik
• Toitumine
• Paljunemine
• Hallhüljes
• kirjeldus
• Levik,elupaik
• Toitumine
• paljunemine
• Allikad