1400 1200 Lihtne intress 1000 Kumulatiivne intress 800 Väärtus 600 400 200 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 Aastad © Robert Kitt Intressimaksete sagedus - basic · Probleem: sama intressimäära number tähendab erinevatel maksesagedustel erinevat saadavat raha · Eelnevas näites eeldati, et intressimaksed toimuvad üks kord aastas. Võimalikud on ka pool-aastased, kvartaalsed, igakuised jne maksed · Intressimäärade võrdlemiseks tuleb nad viia samale kumuleerimissagedusele või liitmisbaasile · Põhiprintsiip: ekvivalentse intressimäära leidmiseks tuleb võrdustada intressisummad
poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal, kusjuures ettevõte nõustus intressimaksete edasilükkamise korral suurendama tasumata intressimaksete suurust 5% võrra aastas. Lisaks lepiti kokku et kupongintress 12% jääb samaks ning kolmandal ja järgnevatel aastatel toimuvad intressimaksed nii nagu varemgi. Kuna ettevõtte riskitase on nüüd oluliselt tõusnud, ootavad investorid 18% efektiivset tulu aastas oma investeeringust ettevõtte võlakirjadesse. Oletades et kõik eeltoodud muutused toimuvad ühe päeva jooksul, kui suur on Teie kaotus oma
Eeldused - laenu kestus 30 years - intressimäär 5.50% - laenusumma 100,000 eur Kasulikud valemid = pmt() -567.79 Laenumakse (kuine) =cumipmt() -21,392.21 intressimaksete kogusumma kahe perioodi vahel start_per 1 end_per cumprinc() -5,861.66 laenu põhiosa maksete kogusumma kahe perioodi v start_per 1 end_per =ipmt() -388.43 intressimakse mingi konkreetse perioodi jaoks (st k per 109 = cumipmt() -104,404.04 Näide: intressimaksed kokku kogu laenuperioodi joo
alusvaral, finantsvõimendus). Kindlustada riski vastu (optsioonid) või kanda risk teisele poolele (futuurid, forwardid, swapid). Vahetusleping (swap) - Leping vahetada `kassavooge/Rahavooge' teatud tähtaegade tagant. Kassavood võivad olla fikseeritud või arvestuslikud. Valuutaswap - Ühes valuutas oleva laenu põhiosa ja intressimaksete vahetamine teises valuutas olevate laenu põhiosa ja intressimaksete vastu. Optsioon: leping tulevikus müüa/osta ese kokkulepitud tähtpäevadel ja hinnaga ja koguses, kuid ühel lepingupoolel on õigus osta (call option) või müüa (put option), teisel poolel kohustus tehingus osaleda, kui õigust kasutatakse.
kommertsvõlakirjad üldjuhul suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti ka likviidsus ehk kaubeldavus. Kui arenenud riikides on kommertsvõlakirjadega kauplemine väga aktiivne, siis Eestis on see vägagi madal ning kohalikkude võlakirjade järelturg on õhuke. 4.1.3. Intressimaksete iseloom Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong- ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid
liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb tagatise nõude puudumisest - liisingtehingu tagatiseks on liisitav seade. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 18.laenude liigid:vahendajad,faktooring,arvelduslaen ehk arvelduskrediit,käibekapitali
tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Kuidas Euribor muutub, kas see kasvab või kahaneb, on raske ennustada. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, tavaliselt 6 kuuks. Levinuimad graafikutüübid Fikseeritud põhiosaga graafik: laenutähtaja alguses on kuumaksed suuremate intressimaksete tõttu suuremad, tähtaja lõpu poole aga intressimaksed kahanevad, mistõttu väheneb ka kuumakse suurus. Annuiteetgraafik: laenumakse on kogu laenutähtaja jooksul ühesuurune, olenedes intressimäära muutumisest. Ujuva intressimääraga, kuid fikseeritud kuumaksega annuiteetgraafiku puhul pikeneb või lüheneb laenutähtaeg seda mööda, kuidas muutub Euribor 6 Näide Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid:
Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel vaja pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga (hüpoteegid) või väärtpaberitega (obligatsioon). Hüpoteekvõlakirjade omanikel on suurem kindlustunne, kui kindlustamata võlakirjade omanikel ka võlakirjad, mis on tagatud teiste võlakirjadega on suhteliselt kindlad. Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. [1; 171, 172] Kupongvõlakirjade puhul maksab emitent võlakirja omanikule mingi kindla aja tagant kokkulepitud intressi ehk kupongi. Nimetus kupongvõlakiru tulebki sellest, et vanasti koosnes võlakiri kahest osast esimese osas olid võlakirja tingimused ja teises osas kaks kupongi. Tavaliselt makstakse intressi või kupongi kaks korda aastas
kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning
Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris
19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid; o Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul; o Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena; · Tuletisväärtpaberid: o Optsioon õigus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga; o Futuur kohustus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga; 20
Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning
probleeme investorite usaldusega Tagatisega - tagatiseks panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel (nt kinnisvaraga seotud võlakirjad e hüpoteekvõlakirjad) Liigitus põhiosa maksmise alusel: Täies ulatuses kustutustähtajal Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel Liigitus tulu teenimise järgi: Kupongvõlakiri - omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri - võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 8 45. Võlakirjade tulususe ja intressimäära seosed Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. 46
brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes. 1) Nt olid sel aastal suuremad kulud kaupadele teenustele, mis käibe brutorentaablust vähendavad, samal ajal võidi teenida suuri finantstulusid või olid väiksemad ärikulud,
Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Kuiv teraviljakasvatus-kus pool maad peab jääma kesasse, igal aastal pakub veidi rohkem kui toimetulekutoetuse. Umbes 40% tööjõust on hõivatud põllumajanduses, mis andis 13%-lt SKPst 2001. Suured talud on koondunud peamiselt Konya, Adana, ja Izmir piirkondadesse. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (1999–2002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF(Rahvusvaheline valuutafond)-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu
brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes. 1) Nt olid sel aastal suuremad kulud kaupadele teenustele, mis käibe brutorentaablust vähendavad, samal ajal võidi teenida suuri finantstulusid või olid väiksemad ärikulud,
Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine. Nominaalne intressimäär ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse nominaalse intressimäära korral, ilma intressimaksete sagedust märkimata, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Finantsvõimendus tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski. Liising, kapitalirent vara soetamine tasumistähtajaga üle ühe aasta. Kapitali hinda määravad tegurid: 1. Üldised majanduslikud tingimused. Määravad kapitali nõudluse ja pakkumise ning ka oodatava inflatsioonitaseme
ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Võlakirjade liigitus ja · Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste olemus. intressimaksete kujul. · Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Forwardtehingu olemus. Forward-tehingu puhul ostetakse /müüakse kindel kogus ühte valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. KINDEL KOHUSTUS
Tagatiseta – kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega Tagatisega – tagatiseks on panditud vara, mis kindlustab investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel LIIGITUS LAENU PÕHIOSA MAKSMISE ALUSEL Täies ulatuses kustutustähtajal Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel LIIGITUS INTRESSIDE MAKSMISE JÄRGI Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tuju võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 48. Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal Kupongintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatud protsendina nimiväärtuses, laenuvõtja tasub perioodiliselt intressimakseid Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse, lisaks
kuna saadav tulu sõltub aktsiaturu tõusudest jja mõõnadest. 2. Võlakiri tagab konkreetse sissetuleku võlakirja kehtivuse ajal. Reeglina müüakse võlakirju kindla lunastamistähtajaga. Levinumad on kupong- ja diskontovõlakirjad. 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz KUPONGVÕLAKIRI Kupongvõlakirjade hinna leidmiseks tuleb teada: 1. Nimiväärtust 2. Intressimaksete suurust või lepingulist intressimäära 3. Maksete sagedust 4. Võlakirja j kustutustähtaega g 5. Nõutavat tulumäära (teiste võlakirjade keskmine intress) DISKONTOVÕLAKIRI Diskontovõlakirjade hinna leidmiseks tuleb teada: 1. Nimiväärtust 2. Nõutav tulumäär 3. Tagasiostu kuupäev NB! Võlakirjade hinna leidmisel on teoreetiliseks aluseks raha nüüdis- ja tulevikuväärtuse kontseptsioon.
U Unikaalne müügiargument – Ettevõtte poolt esile toodud põhjendus, mille poolest on tema toode või teenus konkurentide pakkumistest erinev ja parem. V Viitannuiteet – Aastamaksed, mis sooritatakse pärast annuiteediperioodi lõpust teatud viitaja möödumist. Vähemusosalus – Äriühingu aktsiate või osade omamine 10-50% aktsiakapitalist. Võlakiri – Võlakohustust tõendav väärtpaber (sama mis obligatsioon). Fikseeritud tulususega väärtpaber, mille tagasiostu tähtaeg ja intressimaksete suurus on lepingus määratud. Võlakohustus – Kirjalik tõend selle kohta, et võlgnetakse kellelegi teatud summa ja kohustutakse see teatud ajaks laenuandjale tagasi maksma. Võõrkapital – Ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta.
LAENUKAPITAL Olulisemad liigid: Pangalaen Liising Võlakirjad Laenukapital on üldjuhul tähtajaline, st. kokkulepitud hetkel tuleb see tagastada. Intressmäär fikseeritud (fixed rate) või ujuv (floating rate). Teisel juhul seotakse intressimäär mingi baasintressiga, näiteks Euribor või panga baasintressimääraga. Laenu tegelik intressimäär sõltub lepingulisest intressimäärast, intressimaksete sagedusest ja intressimaksete arvutamise alustest ning muudest tingimustest (näit. lepingutasu, tavaliselt 0,5-1,5% summast). Andres Laar 2008 2007 INTRESSIMAKSE SUURUSE ARVUTAMINE Tegelik / tegelik - tegelik päevade arv kahe intressimakse vahelisel perioodil ja tegelik päevade arv aastas. Tegelik/ 360 tegelik päevade arv kahe intressimakse
diskreetne eelarve poliitika (nõuab sekkumist; maksude alandamine l5p39). Ehk fiskaalpoliitika võib olla automaatne ja diskreetne e situatsioonikohane. Riigivõlg: Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumise tagajärjel. Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid. Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu. Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni. Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks. Riigivõlg võib kasvada: sõjad, majanduse langused, maksude alandamine. Suure võlaga ei kaasne riigi pankrot sest (l5p48): võla taasfinantseerimisvõimalus, maksude tõstmine, suurendada raha pakkumist läbi kommertspankade reservmäära muutmise., valuutainvertisoon, riigi ettevõtete mahamüümine, rahvusvaheline finantsabi ja välislaenud.
Kapitalituru käive iseloomustab üldist firmade ja valitsuse kapitalinõudlust ning investeerimiskapitali pakkumist vastavate institutsioonide poolt. Aktiivne ja hästitoimiv kapitaliturg loobki eeldused investeerimiskapitali aktiivseks liikumiseks. See tegevus on omane lokaalsele tegevusele. Fikseeritud tulususega väärtpaberid Neid väärtpabereid iseloomustab see, et nende tagasiostu tähtaeg on täpselt fikseeritud. Lepinguliselt on määratud intressimaksete suurus ja kord. Seega teab investor, et mingil kindlal päeval tema investeering aegub ning ta saab oma raha koos intressidega tagasi. Dividende makstakse aktsiatel, muudel juhtudel maksame intresse. Seda tüüpi enamlevinud väärtpaberiks on võlakirjad, mida tavaliselt emiteerivad tuntud ning suuremad asutused. Pangad nt emiteerivad võlakirju ja riigi- ja omavalituse ka nemad väljastavad võlakirju. Võlakirjad võivad tänapäeval küllaltki riskantsed olla.
Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakiri on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). Võlakirjad liigitakse kupongvõlakiri (omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul) ja diskontovõlakiri (võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena). 28.Forwardtehingu olemus. See tehing on täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 29.Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse. See on
palju erineva iseloomu ning omadustega võlakirju. Millised on sobivamad investoreile ning millised raha laenajale sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest. Olulisemate valikukriteeriumite hulgas on investori jaoks kindlasti risk ning aeg, laenaja jaoks aga eelkõige laenatava kapitali tegelikult kujunev hind ning muidugi erinevad tasumise viisid. Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: 1. kestus; 2. emitent; 3. intressimaksete iseloom; 4. tagatis. Laen on finantsvahend, mida saab taotleda laenuandjalt (nt pangast) suuremate ostude finantseerimiseks. Näitekseluasemelaen oma kodu (korteri või maja) soetamiseks, tarbimislaen tarbekaupade (olemelektroonika, reisimine) ostmiseks või kiirlaen ootamatute kulutuste katmiseks. Igasugune laen on finantskohustus, mis tuleb laenuandjale tagastada koos intressidega. Laenulepingu mõiste
Emiteerija järgi: Valitsuse võlakirjad – 3 kuud kuni 30 aastat Munitsipaalvõlakirjad – kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud Ettevõtte võlakirjad – ettevõtte poolt emiteeritud. Kommertspaber (270 päeva). Intresside maksmise järgi: Diskonto võlakirjad – võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena Kupongvõlakirjad – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Seosed: Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi. Võlakirja omanikul on õigus võlakirja müüa ükskõik millal ja mis hinna eest, mida pakutakse. Turuintress arvutatakse välja kupongi jagamisel turuhinnaga. 62. Börsiindeksi olemus. Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud
potentsiaali uurimine ning prognoosimine, eesmärgiga leida turul alahinnatud või ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid. • Tehniline – aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud muutuste põhjal. 46. Võlakirjade liigitus ja olemus Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale tagasi ning tasuda kokkulepitud intresse kokkulepitud tähtajal. • Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. • Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 47. Võlakirja riski ja tulu seosed Nagu üldiselt väärtpaberitega, kaubeldakse ka võlakirjadega järelturul. Võlakirjade väärtuse järelturul kujundavad võlakirja hind ning tema tulusus. Võlakirja hind liigub alati vastupidises suunas tema tulususega. Võlakirja hinna ja intressimäära muutuse vahel on kindel seos. Kui
Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Võlakiri väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma 13 kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 62. Börsiindeksi olemus Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. 63. Arbitraazi mõiste
Kus m – perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: ΔP/P ≈ -Dmod · Δi Kus ΔP/P -võlakirja hinna muutus (% des); Δi – intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 21. valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: • arbitraažitehingud
Modifitseeritud kestus Dmod: Dmod = D/(1+ i/m) Kus m perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: P/P -Dmod · i Kus P/P -võlakirja hinna muutus (% des); i intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 29. Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 30. Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria
majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF(Rahvusvaheline valuutafond)-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine
aktsionäride koosolekul ja tulu dividendidest; *eelisaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivaraga tagatud. 27
· Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Lihtaaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul
Esmased – kasutamine ei mõjuta ettevõtte igapäevast tegevust. 1. Raha ja raha ekvivalendid. 2. Lühiajalised allikad – nõuded ostjate vastu, arvelduskrediit, lühiajalised investeeringud. 3. Rahavoogude juhtimine – tõhusus, korraldus, tsentraliseeritus. 5. Nimetage vähemalt kaks teisest likviidsuse allikat? Teisesed – kasutamine võib mõjutada ettevõtte finantsseisundit. 1. Laenulepingute muutmine tagasimaksete või intressimaksete koorma vähendamiseks. 2. Varade mahamüümine. 3. Pankrotikaitse taotlemine ning ettevõtte restruktureerimine. 6. Nimetage vähemalt üks likviidsuse „pidur“ ja „tõmbaja“? Likviidsuse „pidurid“ – laekumised venivad ning kasvab surve rahalistele vahenditele. 1. Ostjate tasumata arved – mida pikemalt tasumata, seda väiksema tõenäosusega laekuvad. 2. Vananenud varud – nendest vabanemine on oluline kulude alandamiseks. 3
ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. 27. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. (Näide: kolme aastane võlakiri nimiväärtusega 100 eurot kupongimääraga 5% tähendab, igal aastal makstakse võlakirja omanikule intressi 5% ehk 5.-, võlakiri ostetakse lunastamistähtajal (kolme aasta pärast) tagasi nimiväärtusega (100.-) Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. (Näide: Nimiväärtus 100.-, tagasiostmise aeg (kustutamisaeg) 3 aasta pärast, intress 5%. Ostuhinna (PV) saamiseks diskonteeritakse 100
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 58 Välisvõla piirid ja pidev defitsiit Riigi võimet võtta laenu rahvusvaheliselt ning laenu võtmise tingimused määrab ära nii poliitilistel kui ka majanduslikel teguritel põhinev krediidireiting. Olulist rolli mängib poliitiline stabiilsus ning sellised majanduslikud näitajad nagu: · Rahvusvahelise likviidsuse ja impordi suhe · Intressimaksete suhe eksporti · Ekspordi ja sisemaise koguprodukti suhe · Välisvõla (D) ja sisemaise kogutoodangu (Y) suhe Viimane näitaja selles nimekirjas iseloomustab võlakoormat: D b= Y Seega võib öelda, et isegi juhul kui võlakoorem ei saa enam suureneda, võib maksebilansi defitsiit siiski jätkuda. Kui välisvõla muutus on võrdne koguprodukti muutuse ja võlakoormat iseloomustava kordaja korrutisega, s.t
32 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 5. AKTSIATE JA VÕLAKIRJADE VÄÄRTUS Investeeringu väärtust hinnatakse üldjuhul tulevikus investeeringult oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse järgi, diskonteerituna investeerija nõutava tulunormi järgi. Võlakirjade puhul on tegemist intressimaksete ajaldatud väärtusega kogu laenuperioodi jooksul ning sellele lisandub võlasumma nominaalne ajaldatud väärtus võla tagastamise tähtajal. Probleemi keerukus seisneb tulevikuootuste õiges prognoosis ja prognoositavas riskis, mis väljendub nõutavas tulunormis. Investeerija nõutav tulunorm on minimaalne tulunorm, mis on vajalik, et meelitada investeerijat väärtpaberit ostma. Nõutav tulunorm koosneb:
intressimäärasid ei saa otse võrrelda. Kuigi tavaliselt esitataksegi aastane intressimäär ja näidatakse, kui tihedalt aastas intressi arvutatakse, ei loe sellest välja, milline on aastane ekvivalentne intressimäär. Aastase ekvivalentse intressimäära arvutusvalem on järgmine: m i (2.4) EAR = 1 + nom - 1 , m kus m intressimaksete arv aastas. Näide Deposiidi aastane nominaalne intressimäär on 10%. Leida selle aastane ekvivalentne intressimäär, kui intressiarvestus toimub kord kvartalis. 4 0,1 EAR = 1 + - 1 = 10,38%. 4 Ühtlasi järeldub, et mida tihedamini sama intressimääraga intressi aastas makstakse, seda suurem on aastane ekvivalentne intressimäär. Kui aastane ekvivalentne intressimäär on teada, saab leida ka nominaalse intressimäära. Valem on järgmine:
Diskreetne ehk situatsioonikohanefiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine. RIIGIVÕLG Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumisetagajärjel Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks Riigivõlg erineb eraettevõtete võlast. Ettevõtted satuvad liigse võlakoorma tõttu pankrotti Riigid pankrotti minna ei saa Sellest tulenevalt on 1970 1980 aastatel arenenud riikide võlatase tõusnud Moodustades 60 70 % SKP st
annaabi.ee 
