Uue ärkamisaja otsuste ja tegude mõjujõud 1991. aasta august (0)

Uue ärkamisaja otsuste ja tegude mõjujõud 1991. aasta augusti sündmustele
Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis suurt vastukaja. Eesti NSV juhtkond oli veendunud, et uutmine vaibub, kuid nii ei läinud. 1980. teise poole sündmused sarnanevad 19. sajandi teise poole ärkamisajaga ning seetõttu kutsutakse seda aega uueks ärkamisajaks.
Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. aastal. 1989. aastal hakati moodustama Eesti Kodanike Komiteesid. Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, toimus Balti kett. Mina arvan, et see oli eriline päev kogu maailma ajaloos, kuna säärast rahumeelset ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest.
Sel ajal kui eestlased ja teised rahvad NSV Liidu võimu alt pääsemiseks kindlaid samme astusid , püüti impeeriumit ikkagi kiivalt lagunemast hoida. Üleliidulisel tasandil ähvardati Eestit majandusblokiga ja Interrinne korraldas miitinguid, püüti sundida Eestit liidulepingut vastu võtma, ka sõjalise jõuga. Ent Nõukogude Liit oli kriisis , mis kulmineerus 1991.aastal riigipöördekatsega, eesmärgiks ikka liidu püsimajäämine. Eesti aga eiras seda ning kuulutas 20.augustil 1991 välja iseseisvuse. Eestlaste targalt ja läbimõeldult käitumine sai võitu NSV Liidu üle.
Sündmused arenesid loogiliselt. Eestlased tegid õigetel hetkedel NSV Liidu nõrkusi nähes otsustavaid samme, jäädes seejuures rahumeelseks. Nõukogude Liit ei suutnud aga sündmuste sellist käiku ette näha ning hakkas tegutsema liiga hilja . Nende juhtumiste koostoimel sai teoks Eesti taasiseseisvumine .
KAVA:
Gorbatšovi võimuletulek. Uus ärkamisaeg.
Eesti liikumine iseseisvuse suunas. Balti kett.
Vene impeeriumi lagunemine .
Taasiseseisvumine .