Ajaloo kontrolltöö ptk 45-47 (0)

Kontrolltöö ptk 45-47
1. Fosforiidikampaania , põhjus, tagajärg.
Moskva tahtis alustada salaja fosforiidi kaevandamist Põhja-Eestis, ning rahvas oli selle vastu, see oli esimene kord, millal rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool . Esimene võit NSV-liidu üle.
2. Hirvepargi demostratsioon .
Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus , osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon . Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi „sõjaväkke” ehk siis nad saadeti jalust ära.
3. Loomingulised liidud.
1987 EMS – Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine.
ERSP – Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek.
1988. aprill – Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu.
4. Rahvarinne ja selle tähtsus.
Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar . Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid , kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatšovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise.
5. Laulev revolutsioon , mida nõuti.
1988. aasta aprillis toodi Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.
16. November 1988 – laulva revolutsiooni üks tipphetkesid – Karl Vaino maha võetud ja asemele Vaino Väljas, kes kuulutas Eesti seadused kõrgemaks Moskva omadest.
1988 sügis – Eestimaa laul. Suurim rahvakogunemine Eestis, osales u 300000 inimest. Nõuti Eesti vabastamist Nõukogude liidu koosseisust.
6. ERSP – kirjelda
ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, juhiks teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Oli esimene Eesti poliitiline erakond, mis loodi 1988. aasta augustis.
7. Interliikumine
Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19. juulil 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. Nad ründasid ka Toompead, aga nende katse ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991.
8. Suveräänsusdeklaratsioon
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes.
Mõisted:
1. IME – majandusprogramm , mille eesmärgiks oli eraldada Eesti majandus NSV liidu majandusest ja võtta suund turumajandusele.
2. Kolm poliitilist suunda Eestis – Interrinne , kelle eesmärgiks oli võidelda Eesti iseseisvumise vastu. Rahvuslik suund + rahvarinne – mõõdukas suund, kes ei nõudnud alguses Eesti eraldumist NSV – liidust vaid suuremaid vabadusi, hiljem aga hakkasid iseseisvust taotlema . Äge suund – tahtsid iseseisvuda kohe ja pidadaläbirääkimisi teiste rahvuslike jõududega.
3. Üleminekuperiood iseseisvusele - pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida.
4. 1991 jaanuari kriis Leedus – Erimiilitsa salk ründas teletorni kaitsjaid, et lõpetada iseseisvumise pöördumisega saated, hukkus 14 inimest.
5. Iseseisvus referendum – 1992 aastal toimus ja selle käigus kiideti heaks põhiseadus .
6. Omariikluse taastamine – Tehti rahareform=kroon. Vabakaubandusleping Euroopa Liiduga, välisinvesteeringud ja raha Eestisse.