Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI
  • Tegutses aastatel 1988-1995.
  • Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks.
  • Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus.
  • Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine.
  • Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim.
  • Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega .
  • Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias.
  • Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga.
  • ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega.
  • Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993)

2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993)
3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995)
Partei logo
Lagle Parek
Ants Erm
Tunne-Väldo Kelam
INTERRINNE
  • Tegutses aastatel 1988-1991.
  • Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine.
  • Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane.
  • Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan .
  • Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee.
  • Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust.
  • 1990. aasta mais kasvas Interliikumise kohtumine Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks. Selle peale kutsus toonane EV peaminister Edgar Savisaar Toompeale Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: „ Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“
  • Interliikumise tegevuse keelustas EV valitsus 25.augustil 1991.

Jevgeni Kogan
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI #1 EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI #2 EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maiken Mägi Õppematerjali autor
Konspekt tutvustab kahte esimest Eesti erakonda - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse parteid ja Interrinnet. Tegemist on kahe täiesti vastastikuste põhimõtetega erakonnaga.

Sarnased õppematerjalid

Eesti taasiseseisvumine-Loominguliste liitude ühispleenum-Interrinne-Gorbatšov jne
7
doc

Eesti taasiseseisvumine: Loominguliste liitude ühispleenum, Interrinne, Gorbatšov jne

(T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome. Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel. Etteandjad ja nende ettekanded olid kooskõlastatud EKP Keskkomitees. Kritiseeriti nõukogude süsteemi tervikuna ja Riiklikku Julgeolekukomiteed protestiaktsioonide mahasurumisel

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö ptk 45-47
2
odt

Ajaloo kontrolltöö ptk 45-47

oli esimene kord, millal rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool. Esimene võit NSV-liidu üle. 2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS ­ Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP ­ Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill ­ Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks

Ajalugu
Eesti taasiseseisvumine ja sündmused
40
pdf

Eesti taasiseseisvumine ja sündmused

välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus • Uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • Tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud 1987.a. 1987 Fosforiidikampaania Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 1987 Fosforiidikmpaania Tartu üliõpilased demonstratsioonil, 1. mai 1987 23.08.1987 miiting Hirvepargis

12. klassi ajalugu
Eesti taasiseseisvumine ja südmused
40
pdf

Eesti taasiseseisvumine ja südmused

välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus • Uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • Tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud 1987.a. 1987 Fosforiidikampaania Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 1987 Fosforiidikmpaania Tartu üliõpilased demonstratsioonil, 1. mai 1987 23.08.1987 miiting Hirvepargis

12. klassi ajalugu
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine
6
docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja

Ajalugu
Ajalugu KT 2-enesekontroll
2
docx

Ajalugu KT 2, enesekontroll

Ajalugu kt2 Mõisted: Kuidas nimetatakse endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest 1991. aasta detsembris moodustatud uut ühendust?- Sõltumatute Riikide Ühendus Nimeta koht Nõukogude Liidus, kus toimus 1986. aastal õnnetus aatomielektrijaamas.- Tšernobõl Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985. aastal algatatud sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise poliitikat?- perestroika

12. klassi ajalugu
Ajaloo kontrolltöö õpik-§ 28-28a-29-29a-31
3
docx

Ajaloo kontrolltöö õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31

Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika ­ Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost ­ avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK ­ 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs ­ 19.­21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ ­ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping ­ leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon ­ 1987­1988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid

Ajalugu
Eesti iseseisvuse taastamine
3
doc

Eesti iseseisvuse taastamine

väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun