Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sõdade nimetused ja algused,lõpud (0)

1 Hindamata
Punktid
Sõdade nimetused ja algused lõpud #1 Sõdade nimetused ja algused lõpud #2 Sõdade nimetused ja algused lõpud #3 Sõdade nimetused ja algused lõpud #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marek. Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega) Orduriik (1561 andis end Poola-Leedu võimu alla) kolme a) Rootsi võim Põhja- Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmargi vaherahu, kuninga võim Eestis (Eestimaa kogu Mandri-Eesti Rootsile (Lõuna-Eestist kubermang, jagunes moodustati Liivimaa kubermang, jagunes 16. saj, lõpp, neljaks maakonnaks) maakondadeks), 17. saj. Rootsi-Taani sõjad 1643-45, Brömsebro rahuga keskpaik b) Poola võim Lõuna- Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile

Ajalugu
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

PILET 1 Eesti esiajalugu ­ jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sän

Ajalugu
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko

10.klassi ajalugu
thumbnail
4
docx

Ajaloo eksami materjal

EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS ­ UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 ­ 1721 ­ PÕHJASÕDA 1343 ­ JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 ­ MADISEPÄEVA LAHING 1210 ­ ÜMERALAHING 1525 ­ ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 ­ PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 ­ PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA ­ KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ­ ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 ­ TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH ­ MAADLEJA JAAN TÕNISSON ­ AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER ­ EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON ­ MÕISAMAADE RII

Ajalugu
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

Toimus rahva vägivaldne ristimine ja raskeim orjaaeg. Hävitati Eesti rahva varandus, vabadus, võeti ära tema maa ja aeti välja kodust. Rootsi valitsus meie maal 17. sajandi alguses toimus 1600. aastal Liivimaa pärast alanud Poola-Rootsi sõda. Võitjaks jäi Rootsi, kes oli aastaks 1625 alistanud kogu Mandri-Eesti. Rootsi vallutused seadustas Altmargi vaherahu (1629). Kui võim lõpuks üle maa rootslaste kätte jäi, olid sõjad ja taudid aastakümneid maad rüüstanud ja elanikkonda hävitanud ligi 2/3 võrra. Hinnatakse, et eestlaste arv oli langenud umbes sajale tuhandele. See oli üks rängematest madalpunktidest eestlaste ajaloos (teine järgnes umbes sada aastat hiljem, peale Põhjasõda). Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli

Eesti ajalugu
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

Kuigi Eesti ala oli 1227. aastaks üldjoontes vallutatud ja peagi ka ära jagatud, jätkusid ristisõjad veel lõuna ja ida pool. Konfliktid Vene vürstiriikidega põhjustasid sageli ka sõdu, mis ulatusid Eesti alale. 1240­1241 teostas Liivi ordu oma teadaolevalt edukaima pealetungi ida suunas, vallutades ajutiselt Vadjamaa lääneosa ning Pihkva. Kuid pärast 1242. aasta Jäälahingut teostus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni 15. sajandi teise pooleni märgatavat ülekaalu. Olulist stabiliseerumist märkis sealjuures 14. sajandi keskpaik, mil nii Liivimaa idapiirile kui ka Vene vürstiriikide läänepiiridele rajati rida uusi piirilinnuseid. Lõuna pool pidas Liivi ordu tihti liidus Saksa orduga võitlust paganliku Leeduga, leedulaste retked ulatusid eriti 13. sajandil, mil ka Liivimaa

Ajalugu
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane​ terror​​- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.

Ajalugu



Lisainfo

1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920
2. Tartu ülikool avati-1632
3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda
4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869
5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal.
6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid
7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun