Eesti ajalugu (0)

Mõisted :
perestroika -NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus ,erasektori arendamine).
Glasnost -avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine
augustipuntš-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Putš tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti.
SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali).
Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipuntš vastu välja ja segadus likviteeriti.
EMS-Eesti muinsuskaitse selts on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine.
ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates . Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine.
IME- Isemajandav Eesti oli 26. septembril 1987 ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase , Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus .
Fosforiidikampaania-1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes).
Balti kett-23. augustil1989 toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale – 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja.
Eesti Kongress -oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990.
interrinne-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
rahvarinne -Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis.
Kodaniku kommiteede liikumine-24. veebruar 1989
Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi.
Isikud
Mihail Gorbatšov- 1985. a sail uueks NLKP peasekretäriks, temast pidi saama uus parteiliider, kes NSV Liidu kriisist välja viib ja silitab sotsialistliku ühiskonda, tema uuenduskava oli perestroika.
Boriss Jeltsin -vene Föderatsiooni president , tema eesrvedamisel ja tollase presidendi Gorbatšovi teadmata moodustati SRÜ, mis viis NSV Liidu lagunemiseni.
W. Havel -Tšehhi president , kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt intergreerunud Euroopasse.
L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht.
N. Ceausescu-
Vaino Väljas-(uus parteijuht 1988 a) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat .
Aronld Rüütel-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu Presdiidiumi esimeheks.
E. Savisaar -1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaare.
3.NSVL lagunemine – majanduses- glasnost, ranged tsensuurireeglid pehmenesid, massiteabevahendite mõju kasvas, ühiskond muutus sallivamaks, kontaktide tihenemine muu maailmaga , poliitiline elu liberaliseerus. Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma
tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis , see kõik viis kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatšov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi
volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatšovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu
eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida vanameelsed üritasid takistada (augustiputš). 1991 sõlmiti SRÜ, millega NSVL oli lõplikult lagunenud.
4.Idabloki lagunemine- põhjused- NSVL mõju taandumine Ida-Euroopas, Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemine, I-Euroopa sotsialismimudeli ammendumine, poliitliste olude leevenemisel ja ideoloogilise surve vähenemisel ei suutnud kom.režiimid enam rahuldada ühiskonna vajadusi, majanduse allakäik. Probleemid- Berliini müüri lagunemine- Saksa DV vanameelne juhtkond ei läinud kaasa I-Euroopa uuenemisp
uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat režiimi kindlustada, lõpuks Ida-Saksamaal 89.ulatuslik massiliikumine. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas Ungari-Austria piiri avamine , see lihtsustas idasakslaste pagemist läände. 89.astus Honecker tagasi ning rahvamassid lõhkusid Berliini müüri. 90-l ühendati Saksamaa. Kommunistliku režiimi taandumine Rumeenias - diktaator Nicolae Ceausescu oli kujun
kujundanud Rumeeniast kõige karmima režiimiga sotsialismileeri riigi, 89 nõudis ta teistelt liikmesriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas jt riikides, kuid dets.vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti süüdi ja hukati
Eesti taasiseseisvumine:

1886 Fosforiidikampaania

23. august 1939 Hirvepargi meeleavaldused

12. dets 1987 Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine

juuni 1988 V. Väljase nim uueks EKP juhiks

11. sept 1988 Eestimaa laul

16. nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon

23. aug 1989 Balti kett

veebruau 1990 Eesti Kongressi valimised

20. aug 1991 Ülenõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest

17. sept 1991 Eesti ÜRO liikmeks