Modelleerimine 1 KT 1. Mis on mudel? Mõne reaalse elu sündmuse/nähtuse/objekti lihtsustatud kujutamine. Peidab detaile, keskendub olulisele, teeb kergemaks. Esitab vaate e. ühe võimaliku interpretatsiooni. Mudel esitab reaalse maailma vaate, e mingi valdkonna x interpretatsiooni. On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!!
12.02 Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja uurimistulemuste argumenteeritud esitamise abil. Õigusteadus kui „koguvusteadus”: 1. Õigusdogmaatika 2. Õiguse ajalugu 3. Õigussotsioloogia 4. Õiguse filosoofia- põhiküsimused: 1) kas õigus on olemise komponent ja eskisteerib kui tegelikkuse fenomen? 2) Kas saab üldse midagi teada või saab kinnitada, et olen midagi teada saanud? 3) tuleb võtta seisukoht inimese olemise mõttekusest. Õiguse mitmetasandiline tundmaõppimine: 1
Enim jäi mul meelde viimane laul, sest see meeldis kõige rohkem.Rohkem meeldis mulle tselist, sest klaverit elus niigi palju kuulnud, tõsi-küll, mitte sel tasemel, oleksin seda ka teistele soovitanud. Maailmas kõrgelt hinnatud läti päritoluga tsellist Josif Feigelson on nautinud oma soolokarjääri üle kolmkümne aasta. Teda peetakse oma aja üheks silmapaistvamaks tsellistiks. Ülistatud on tema suurepärast laulvat tooni, pingevaba tehnikat ja siirast loomulikku interpretatsiooni. Josif Feigelsoni repertuaaris on üle 50 tsellokontserdi, umbes samapalju sonaate ja jm tsellole loodut, samuti ka tema enda transkriptsioone tsellole. Peep Lassmann on väljapaistvamaid pianiste eesti muusikaloos. Lassmann tööle Tallinna konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, 1992. aastast Eesti Muusikaakadeemia rektor. Üle kümne aasta on ta tegutsenud ka RAMi kontsertmeistrina. Kavas oli:
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud
vuuke tasandav lubikrohvimääre. Ehitusjärgselt kattis pea mitme sajandi vältel seinapindu valge lubjavõõp, mis jättis puhtaks siledakstöödeldud raidkivikonstruktsioonid. Raekoja ehitamisel ei ole arhitektuurieeskuju imporditud ega kusagilt otse üle võetud. See kujunes kohaliku paekivi pikaaegse töötlemiskogemuse, ehitustraditsiooni ja kivimeistrite tööoskuste baasil. Mõningad välismõjutused on saanud Tallinnale ainuomase interpretatsiooni ja kujundanud arhitektuurivorme kohapeal täiesti omal viisil ning omanäoliseks. Tallinna Raekoda on seesugusena ainulaadne ja unikaalne ehitis kogu Põhja- Euroopas.
Rein Rannap Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatsiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6
Vermes’i artikkel on küll oluliselt vanem, kuid on tähtis, sest taaskäivitas 20. sajandil suuna, mis uurib kreekakeelse tõlke põhjendatust ja aramea keelest tulenevaid võimalikke kasutusi Inimese Pojale. Mis puudutab Beckstromi artiklit, siis valisin selle kahel põhjusel. Esiteks on tegemist värske artikliga, teiseks kannab Berckstormi tekst teist kõige mõjukamat vaatekohta, nimelt arusaama, et Inimese Poeg on kasutusel tiitlina ja lisab sellele omapoolse interpretatsiooni, mida Burkett oma raamatus tegelikult ei mainigi. Seega on Berckstorm ühelt poolt hea näide kontekstuaalsest lähenemisest Inimese Poja analüüsis ja teiselt poolt esindab ühte värskemat võimalikku tõlgendust. Burketti raamatu võtan kõige aluseks, sest ta esitab küllaltki tervikliku ja neutraalse ülevaate kogu Inimese Poja küsimuse ajaloost ja selle teema arengust ning olulisematest taustatekstidest. Et veel natuke tausta luua, toon siinkohal ära mõned näited
Filipiinid, Malaisia, Korea, Vietnam, samuti mõned ameerika indliaanikultuurid 3. Tooge välja põhilised erinevused tugeva kontekstiga kultuuri ja nõrga kontekstiga kultuuri vahel. Tugeva kontekstiga kultuur: Emotsioonidele, veenmisele suunatud; Kõne rahulik, pikk (Veenmiseks kulub rohkesti aega!); Informatsiooni andmine pole oluline, kuna seda kannab kontekst; Nauditakse rääkimist, nauditakse kuulamist; Otsused tehakse emotsioonidele tuginedes; Vaba interpretatsiooni võimalus. Nõrga kontekstiga kultuur: Ainus, mis huvi pakub, on informatsioon, kuna kontekstis on seda vähe; Soovitakse kiiresti palju infot; Otsused tehakse informatsiooni põhjal; Vead kõnes on andestamatud, sest hämavad informatsiooni; Interpretatsioon peab olema ühene 4. Missuguse kultuuritüübi põhireeglitega sobivad kokku järgnevad laused? ,,Ära keeruta! Asu asja juurde!" Nõrga kontekstiga kultuuriga 5
SAAVUTUSED o 1971 võitis Järvi I preemia Roomas Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil. o Aastal 1978 sai ta Eesti NSV rahvakunstnikuks. o Eesti Muusikaakadeemia audoktor ning talle on omistatud "sajandi eestlase" tiitel. o Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden (1990) . o 1996. aastal sai ta Riigivapi III klassi teenetemärgi. o 2012. aastal sai Eesti Muusikanõukogu poolt välja antud interpretatsiooni preemia. o Neeme Järvi kuulub ka 1999. aastal valitud 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka. ÜLDIST o Neeme Järvi on üks armastatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. o Järvi on 417 salvestusega kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. o Neeme Järvi on olnud üks aktiivsemaid Eesti muusika tutvustajaid maailmas. https:// www.youtube.com/watc h
infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zoroatrismi, loomismüüdist. Hinnells seevastu leiab, et Cumont' käsitlus on ebapiisavalt põhjendatud ja analüüsib selle interpretatsiooni nõrkusi ning pakub välja oma vaatekoha Rooma Mithrase ja Iraani usundi seostest. Oma referaadis tutvustan kõigepealt lühidalt Mithrase müsteeriumitega seotud küsimusi, seejärel esitan Cumont' teooria lühikokkuvõtte koos Hinnellsi kriitikaga ja Hinnellsi enda seisukohad pulli tapmise stseeni tõlgendamisest. Lõpetan referaadi oma mõtetega Mithrase reljeefi tõlgendamisest ja Hinnellsi argumentidest. Mithrase müsteeriumist ja pulli tapmise stseenist
Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aastal. Nüüdseks on kõik Tallinnast ära ning leidnud oma laulu, oma töö ja oma tee. Tamara Breideks edastab 1975.aastast oma kunstitõdesid noortele Jõhvi Kunstikoolis ja oma vaimuerksust väljendab maalides ning pidevalt näitusi tehes
arvates on Rumala Noorkuu interpretatsioon veidi väsitav ja ülepaisutatud. Põhiviisile lisatud liiga palju lisahääli. Õige Valik Karavan Lindistatud Karavani hiilgeaegadel. Minu üks lemmikuid kõikide Valgre töötluste hulgast. Aarne Saluveeri hea nägemus Raimond Valgre viisist. Vokaalselt peaaegu, et täiuslik. Sa ütled mulle Kiigelaulukuuik Teen järelduse, et Raimond Valgre lood nõuavad väga head laulutehikat. Ka selle interpretatsiooni puhul võib olla uhke eestlaste heliloomise ning selle ettekandmise oskuste üle. Tartu marss RAM-1, Venda Tammani trio Sellest Valgre viisist on saanud Tartu hümn. Tõenäoliselt teavad seda lugu peast enamik Tartlastest. Ei tasu kahelda Rahvusakadeemilise meeskoori esimese kvarteti lauluoskuses. Väga hea esitus. Kuigi on oma esitaja tõttu ka akadeemilisema kõlaga kui teised Valgre töötlused. Tiiu, Tiiu Jaak Johanson, Tõnu Raadik Väga mõnus lugu
Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja
· USA-s nimetati antud perioodi ekperimentaalmuusika ajastuks. JOHN CAGE (1912-1992) · USA helilooja, pianist, publitsist. Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid · LOOMING: o 1938 organiseerib esimese löökpilliorkestri ,,First construction". Seejärel ,,Second.." jne. o Ettevalmistatud klaver (prepared piano)- pilli kõlavõimaluste muutmine mitmesuguste esemetega. o Aleatoorika heliloomingu ja interpretatsiooni suund, kus määrav roll on juhuslikkusel o Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asupaik ja vältused määratakse juhuse läbi. Nt täringu veeretamisega või tindi pritsimisega noodipaberile o Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse see, kus interpreet teost alustab, mis tempogs mängib või mis partiisid esitab o Ebatratsioonilised instrumendid. Muusika tegemiseks sobib mistahes ese,
Preemia (2005). Sopran Aile Asszoonyi, kes kehastas Gabrieli naist Rosalindet, on lõpetanud laulueriala magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendamaas käis end Madalmaade Ooperistuudios ja Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia (2007) ning Eesti teatri aastaauhinna (2009). Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy näidendil põhinev libreto inspireeris Johann Straussi sedavõrd, et valmis tema parim muusikaline lavateos ,,Nahkhiir", mis on ka üks populaarsemaid operette maailmas. Operett oli kolmes vaatuses, kuid oli ainult üks vaheaeg. Opereti põhimotiiviks on erootiiste seikluste otsimine. Keegi tegelastest ei ole rahul enda eluga, sest erinevaid probleeme on nii palju ning soovivad olla keegi teine
Kui tähistame vaadeldava omistamise viisi näiteks tähisega ja kui x on hulga tähis, siis võime kirjutada, et (xx) ja võib-olla veel (xx), …, kusjuures sedalaadi kirjutiste jada peab olema lõplik (vt lõplikkuse printsiipi) ja selle lõpus peab olema kirjutis …x, mille tähenduseks on täpselt mingi üks hulk. See hulk on reeglina vastava kokkuleppe kohaselt ka tähise x tähenduseks olev hulk, mis ülal esitatud tingimuse (1) kohaselt on vaadeldava interpretatsiooni raames ainus hulk, mis tohib olla tähise x tähenduseks 2. Igale hulgateooria valemile omistatakse tähenduseks vaid üks tõeväärtus, kas 1 või 0 ehk vastavalt eespool esitatud kokkulepetele: õige või vale. Seega, kui W on valemi tähis ja on klassikalise interpretatsiooni tähis, siis W=1 või W=0. Hulgateooria valemite klassikaline interpreteerimine II. 3. Kui W on hulgateooria valem, siis (ØW) = 1 – W 4
Meil on kasutada ainult üksikuid autentseiks peetavaid fragmente. Kõige tuntum nendest kõlab järgmiselt: Kõigi asjade mõõt on inimene, olevate – et/kuidas need on, olematute – et/kuidas need ei ole (DK 80 B 1) Selle lausega olevat alanud Protagorase teos, mis hilisemate autorite tunnistuste järgi olevat kandnud pealkirja “Tõde” ja kujutanud endast programmilist vastulauset Parmenidese õpetusluuletuses arendatud arusaamale. Antud loengus eelistatud interpretatsiooni kohaselt tuleks aga sedagi Protagorase seisukohta mõista 5. sajandi kreeka elu mõistelise üldistusena, mis pretendeeris sellele, et sõnastada antud elukorraldust määrav printsiip. Niisugune interpretatsioon toetub siiski pigem taustateadmisele sofistide kui sotsiaalse nähtuse kohta, kui antud teesile endale. Kuna kontekst puudub, on siit väga raske välja lugeda, kuidas Protagoras oma väidet mõistab. Valikuvõimalus “et/kuidas” osutab
nn spinnijate ohvritena. `Spin-doctoring': ajakirjanikele info lekitamine või mittelekitamine nn `väravavahi' roll intervjuude andmine või nendest keeldumine intervjueeritavate treenimine ning nõuanded, mida öelda ja kuidas ajakirjanikele lugude `ette söötmine' pressiteadete ja kõnede kirjutamine ning teatud sõnade või interpretatsiooni rõhutamine foto-võimaluste korraldamine ja lavastamine ajakirjanike mõjutamine positiivse meediakajastuse tagamise eesmärgil Väidetavalt teevad spinnijad ise poliitilisi uudiseid Auditooriumi tähelepanu pälvimiseks ja selle hoidmiseks tuleb meediainstitutsioonidel aina enam pingutada. (Foto-võimaluse, sound-bite-põhine esinemine) Spinnijad oskavad seda olukorda suurepäraselt ära kasutada. 17
Laura tegelaskuju juures on huvitav kokkulanegmus teisenäitemängu läbi, mis on kirjutataud aastakümneid hiljem Ameerikas Denis Willjamisi poolt ,,Klaasis loomaaed". Tema lonkamine on süseeiselt täiesti põhjendamatu ning ei anna midagi juurde, kui kui lähtuda puhtalt kirjanduslikult siis võib seda pidada Laura tuhkatriinlikuks motiiviks, läbi mille ta ehk pressis vaatajatelt välja sümpaatiat. Pisuhännas on üks võtme tegelane, kelle tõlgendamisest just kui algab kogu lavalise interpretatsiooni ülesehitamine ja kellest moodustub ka ülejäänud tegelaste tuum. Sven Karja peab selleks Vestmanni, öeldes nii, et kui lavastaja oskab öelda kes on Vestmann siis saab ta ka öelda kes on Sander ja Piibeleht. Kasutatud kirjandus: *Sajandi sada sõnalavastust *Klassikaraadio kirjandus saade "Tekstiluup",räägivad: Jaak Rähesoo ja Sven Karja
mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin
peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine. Rahvapidu toetab kogukonna taasloomist ja korraldab kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on päris loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega
3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad
Kunstiteosed on enesele-viitavad, nad kommenteerivad iseennast. Mis eristab Duchamp' "Fontääni" tavalisest pissuaarist, on Danto meelest see, et Duchamp' kunstiteos on millegi kohta, "ta tõstatab kunsti enda sees küsimuse kunsti filosoofilisest loomusest" (Danto 1986: 16). Kunstiteosed on millegi kohta ja mõistmata, mille kohta nad on, ei ole nad meile tabatavad kunstiteostena. Oluline on märgata, et "mingi asi on kunstiteos alles läbi interpretatsiooni" (Danto 1986: 44). Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks. Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu, vaid ka "ohtlik", kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust (Danto 1986: XIV, 13). Sellise trivialiseerimise Missugused võivad olla need teosevälised huvid, mis panevad meid huvi tundma kunstiteose vastu, on Rowe näidanud artiklis "Kunsti definitsioon"
ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala). Kommunikatsiooniskeem: Erinevad kanalid. Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust, näide tervitusega) Signaal: Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism. Tuleb eristada füüsilist e tehnoloogilist signaali mõistet humanitaar- ja sotsiaalteadustes ülekaalus olevast puhtsemiootilisest kontseptsioonist. Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii
toimub eelarvamuste revideerimine. Sestap on loomulikus keeles kirjutatud mitte-formaalsete tekstide, näiteks kirjanduse, ajaloo tõlgendamisel hermeneutiline ring vältimatu. Hermeneutilise ringi põhimõte seisneb selles, et teost kui tervikut tuleb mõista tema üksikosadest lähtudes, teksti üksikosi aga teksti kui terviku kontekstist lähtudes. Pidades koos Heideggeriga mõistmise ringi mõistmise tingimuseks, on Gadamer vastu teksti interpretatsiooni sedalaadi teadlikustamisele, mis on juhitud ettekujutusest, nagu tuleks teaduse nimel vahendada lugejale eeldustevaba ja tema isikliku eelmõistmisega seostamata tekstitähendust. Gadamer pöördub hermeneutikas traditsioonilise arusaamise juurde mõistmise ringist kui osa ja terviku tsirkulaarsest sõltuvusest tekstitõlgitsuses. Ta rõhutab, et teksti mõistmine ei saa ka teaduses toimuda ilma selle eelmõistmise
tähendus on suhteline, sõltudes mingist raamistikust või vaatekohast (näiteks individuaalsest subjektist, kultuurist, ajastust, keelest, mõisteskeemist -eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud 7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus? Pole tähtis kui hoolikas kriitik oma interpretatsiooniga on, ta kannab alati neid piire hinnangusse üle … alati on võimalus, et iga interpretatsiooni saab teise, paremaga üles kaaluda, hinnang ei saa iial olla lõplik Instrumentaaldeterminism: Teooria, kus K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse (žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kunstiliikidesse jne). Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud - kategooriad ei ole formaalsed
Tulemus võib oleneda mõõtmiste järjekorrast. Kui kahe vaadeldava suuruse puhul on lõpptulemused erineva mõõtmiste järjekorra puhul erinevad, siis tekib määramatuse relatsioon. Koordinaadi ja impulsi puhul kirjeldas seda esimesena Werner Heisenberg 1927. Määramatuse relatsioonid kirjeldavad kvantitatiivselt lõppolekute erinemist vaasdeldavate suuruste järjekorra äravahetamisel. Aastal 1927 sõnastasid Bohr ja Heisenberg Kopenhaageni interpretatsiooni, mida nimetatakse ka kvantmehaanika ortodoksseks interpretatsiooniks. See tugines Borni ettepanekule võtta süsteemi olekut kirjeldava olekufunktsiooni ehk lainefunktsiooni väärtuse mooduli ruutu tõenäosustihedusena (Borni interpretatsioon). Kuigi vahepeal on ilmunud arvukalt muid kvantmehaanika interpretatsioone, pooldab seda tänini enamik füüsikuid. 4
efektiivsete strateegiatega (Ryan ja Cornell, 1989) · Vallerand et al Kanadas keskkooliõpilastel: omaksvõetud, sisemine motivatsioon oli koolist väljalangenutel madalam, autonoomia toetamine vanemate poolt oli seotud hilisema autonoomse motivatsiooni ja koolijäämisega Autonoomiat ja arengut toetavad vs takistavad keskkonnad · Kontrollivad ja informatiivsed keskkonnad (viivad erinevale arengule, läbi indiviidi interpretatsiooni) · Kontrollivad vanemad (tingimuslik armastus, psühholoogiline kontroll): lapsed ärevad, madal enesehinnang · Autonoomiat toetavate vanemate lastel parem eneseregulatsioon vähem segavat/probleemset käitumist edukamad kõrgem tajutud võimekus Autonoomiat toetavad õpetajad · Räägivad vähem, kuid kuulavad rohkem · Lasevad teha rohkem iseseisvat tööd · Ei ütle vastuseid ette · Suhtlemine: vähem direktiive
kumbki eraldi. Siiski lisas Psühhopaatia Kontrollnimekirja nimetatud tegur enesetapule kalduva 7 käitumise analüüsides intervjuu täiendavat paikapidavust nii, et mudelisse sisestamine polnud enam olulise kaaluga. Asjaolu, et isegi negatiivse emotsionaalsuse sisaldusega mudelis säilitas see enesetapule kalduva käitumisega iseseisva suhte, rõhutab seda interpretatsiooni. Nagu öeldud, siis kontrollnimekirja täiendav valiidsus antisotsiaalse isiksusehäire üle suitsiidikalduvuse prognoosimisel võiks kajastada asjaolu, et see komponent osutab täpsemalt psühhopatoloogia väljendavat tegurit, mida väidetakse prognoosivat suitsiidikalduvust iseloomuprobleemidest, nagu kärsitus ja depressioon, eraldiseisvalt. Need leiud pakuvad kliiniliseks praktikaks mitmeid vihjeid. Esmalt psühhopaatia hindamise kõrged
,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat ehk siis ajajärku, mida võiks umbkaudu määrata aastatega 400-1650 pKr. Selle perioodi muusikat on suuremal hulgal hakatud taas mängima alles 20. sajandil. Püüd varajase muusika ajaloolise interpretatsiooni poole levis laiemalt 20. sajandi kekel. Eestis tekkisid esimesed teadaolevad vanamuusikaansamblid 1960.aastatel, kõrkkoolide õppekavadesse jõudsid varajase muusika kursused peale Eesti taasiseseisvumist. Varajast muusikat esitatakse mitmetel üritustel, Eestis on nendeks Haapsalu vanamuusika festival. On ka vanamuusikaansambleid, kuhu kuuluvad muusikud, kelle repertuaari kuulub vanamuusika. Nendeks on: Hortus Musicus, Musica Antiqua Köln,
luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine. Rahvapidu toetab kogukonna taasloomist ja korraldab kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu".(5) Lisa 1
suhestuda. Tõenäoliselt ei interpreteerinud Manet’ kaasaegsed antud teost nii, nagu teevad seda tänased vaatlejad ja kriitikud ning võimalik, et saja aasta pärast kõnelevad ka praeguste kriitikute tekstid tulevaste lugejatega teisiti, kui meiega praegu. Olenemata kriitiku või vaatleja taustast on kunstiteose tõlgendamisel ilmselt oluline optimaalne tasakaal isikliku interpretatsiooni ja üldtuntud ajalooliste seisukohtade vahel. Kasutatud kirjandus Jennifer S. Pride The Poetics of Black: Manet's "Masked Ball at the Opera" and Baudelaire's Poetry and Art Criticism http://diginole.lib.fsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=5505&context=etd (kasutatud 17.11.2014) John Hutton The Clown at the Ball: Manet's Masked Ball of the Opera and the Collapse of Monarchism in the Early Third Republic http://www.trinity
t pärast sissejuhatust tuleb peatükk teema teoreetilise analüüsiga) ja teema arenduse. On teemasid, mille puhul on vajalik ka empiirilise (kogemustel, katsetel põhineva) uurimistöö läbiviimine (proovitunnid, katsed, prooviprotsess jms). Siis võiks olla põhiosa struktuur järgmine: teema teoreetiline analüüs ja arendus; empiirilise uurimistöö läbiviimise ja meetodite kirjeldust, saadud andmete analüüs ning tulemuste interpretatsiooni. Iga peatükk algab uuelt lehelt (alapeatükkide kohta see ei kehti).. Iga peatüki alguses võiks olla väike sissejuhatav, lugejat ettevalmistav osa selle peatüki temaatikale (3-... lauset). Peatüki lõpus võiks selle peatüki peamised järeldused üldistada ja kokku võtta. Kokkuvõte peab vastama sissejuhatuses püstitatud eesmärgile, toob (veel kord) üldistatult välja töö tulemused ja lahenduse probleemile. Pärast kokkuvõtet järgneb allikate nimestik ja kirjanduse nimestik
2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Setendite lõimise skaalad (lõimise klassid) , sorteerituse, ümardatuse ja keskmise terasuuruse mõiste ning geoloogilise interpretatsiooni võimalused. Purdsetete teresuuruse klassifikatsioon/lõimis. Terasuuruse klassifitseerimise printsiipe on mitmeid ning sõltuvalt eesmärkidest ning traditsioonidest kasutatakse praktikas erinevaid struktuurseid klassifikatsioone. Maailmapraktikas on levinuim Udden-Wentworth'i klassifikatsioon e. fii - skaala, mis põhineb osakeste terasuuruse klasside logaritmilisel jaotusel. [f = - log2(dmm)]. Eestis on varasematel aastatel kasutatud ka purdsetete kümnendsüsteemset klassifikatsiooni
korral. 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad
Mõnisada meetrit lääne poole on teinegi minoiline asustus Pyrgos .Fournou Korifi on u 80 m merepinnast kõrgemal. Erilist teed sinna ei lähe. Mäetipule on aed ümber tõmmatud. Avatud on see "muuseum" 24h. Või on see kinni 24h? Raske öelda. Värav oli igal juhul lahti, kogu muuseum on üsna rohtu kasvanud. Samas on tegu ühe oluliseima varaminoilise (varaminose IIA) asustusega, mis Kreetal seni leitud. Väljakaevamisi alustati 1967. a. Peter Warreni poolt. Warreni interpretatsiooni järgi elas siin ilma pealikuta 100-120 inimeseline hõim või klann. Teise tõlgenduse järgi (Branigan) kuulus see kompleks ühele ülikule, olles seega varaste paleede eelkäija. Koolmanda tõlgenduse järgi (Todd Whitelaw) elas siin viis-kuus peret Lõunasissepääsust koguarvuga 25-30 inimest. Whitelaw järeldab seda vasakul
imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses. Vaatluseks peab luba olema. Vaatluse liigid: Süstemaatiline/struktureeritud vaatlus Osalusvaatlus
Saadud andmed tuleb fikseerida vaatluspäevikus see sisaldab kõiki materjale, mida uurija välitöö käigus kogus. Päeviku tekst hiljem kodeeritakse ja seda analüüsitakse. Interpretatsioon inimesed tõlgendavad oma tegevusi, etnograaf uurib inimeste tegevusi nende elukeskkonnas ja nende tõlgendusi. Tihe kirjeldus Geertz! Pärast analüüsi ja enne andmete avaldamist tuleks anda subjektidele tagasisidet, arvestada ka nende arvamusega etnograafi interpretatsiooni kohta. Sotsioloogiline teadmine erineb aga tavaelu teadmisest, seetõttu on sellise tagasiside andmine raske ja võib olla vastuoluski subjektide arvamusega. Uurija seisukoht peab aga olema argumenteeritud ja veenev. Et uurida olemasolevaid kirjalikke ja visuaalseid tekste: - Kuidas on tekst kirjutatud? Stiili, zanri uurimine - Kes on autor? Mis on tema sotsiaalne jm (sugu, rass, etnos, amet jne) positsioon? - Kes on lugeja? Kelle on tekst suunatud?
vaevarikka ,,ettevalmistustööta" oleks Sebastian Bachi kui rahvusliku helilooja ülev looming olnud võimatu. Böhmilt, kelle loomingut Sebastian väga hindas, õppis ta palju. Tema loomingu aluseks oli saksa laulu- ja koraali-temaatika. Just Böhmi loomingus tutvus Bach esmakordselt koraalimotiivide meloodilise töötlusega, mis ületas protestantlike koraalide staatilisuse. Kahtlemata omandas Sebastian Bach Böhmilt ka instrumentaalse interpretatsiooni meisterlikkuse põhialused. Juba noorustaastaist peale tundis Bach suurt huvi saksa meistrite kunsti vastu. Ta käis mitmel korral Lüneburgist Hamburgis, et kuulata kuulsa Reinkeni (Böhmi õpetaja) mängu. Kogu oma loomingulise elu kestel õppis Bach kõikidelt möödunud aja suurtelt meistritelt ja ühtlasi kõikidelt väljapaistvatelt kaasaegsetelt. 1703. aastal lõpetas Sebastian Bach Lüneburgis koolis: ta oli siin läbi teinud vanemad
Nõrkuste kasvatustöö telg peegeldab käsitlustendentsi kollektiivi pedagoogilises teadvuses: üksnes tugev aineõpetus ei kindlusta kvaliteetset õppetegevuse väljundit, peab lisanduma ka kindlalt kavandatud kasvatustöö. Praegu interpreteerisin tulemusi arengukava kirjutamisvajaduse keskselt, kuid arengukava kirjutama hakates , eriti kavatustöö telje realiseerimise osas, on siin edaspidiseks veel väärtuslikku materjali, mis tuleks juba konkreetsesse konteksti asetada. Ei jõua kogu interpretatsiooni kirja panna. Vajalik oleks töörühmal kokku saada ja rahulikult osaleda ühes väärtuskõneluses. Selleks oleks vajalik rahulikku aega miinimum 2 tundi. Töörühma väärtuskõnelused oleksid väga tähtsad juba selle mainingu valgusel, mida väljendati kõige mõttetuma asja kohta SWOT analüüs. See näitab veelkord, kui lahus võivad seista tegelik olukord ja isiku arvamus sellest.
kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine. Rahvapidu toetab kogukonna taasloomist ja korraldab kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu".
Lykophroni järgi olnud Athena sümboliks palm enne oliivipuud, ent ta võis mõelda ka hoopis Aphroditet, kui kirjutas Φοινίκη, mis peaks tähendama ‘Phoeniciat’ ning viitama ida päritolu jumalannale. Athena asemel oleks võinud müntidel kujutada Aphroditet, Apollonit või Poseidonit, kes olid kõik Korintoses tähtsad jumalad. Aphrodite kultus oli linnas olemas enne, kui seal üldse münte vermima hakati. Kuid üldaktsepteeritava interpretatsiooni kohaselt valiti linna peajumalanna (Aphrodite) kaunistama ainult mõningaid vähese väärtusega münte. Samas võiks Poseidon, linna peajumal, tähtsuse poolest müntidel figureerida; pealegi oli ta Pegasose isa. Alles aastaid hiljem ilmub müntidele tema kolmhark. Veel pole avastatud ühtki head põhjust, miks korintlased oleks pidanud eelistama Athenat. Veel üks võimalus – Aphrodite Aphrodite oli Korintose tähtsaim jumalanna. Teda hüüti ka Uraniaks. Aphrodite kultus oli
auväärsuselt ja tähenduselt veel üle ideede, teispoolne, transtsendentne kogu ülejäänud olemuste valdkonna suhtes – epikeina tes ousias (509b). Platoni arutluste käigus kujuneb niisiis välja justkui kolmikjaotus: hüvelisuse idee, ideede valdkond ja nähtav maailm. Ta asendab Parmenideselt pärit ontoloogilise kaksikjaotuse kolmetasandilise ontoloogiaga. Mis tähendus on sellel, et hüvelisuse idee on käsitatud kõige kõrgema ideena, et algselt eetiline mõiste saab ontoloogilise interpretatsiooni? Võimalik seletus võiks olla selline: põhimõtteliselt, olemuslikult, on 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. see maailm, kus me elame, hüveline maailm. “Nähtav maailm” on valitsetud ideede poolt, ideed omakorda hüvelisuse idee poolt. Lõppkokkuvõttes valitseb kõige üle hüveline arche. Kuid see hüve valitsemine on n-ö vahendatud valitsemine. Ideed on
Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise
7. Seitsmekümnendad aastad Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti Raadio mitmevooruline lauluvõistlus ,,Tippmeloodia". Arne Oidi surm 1975 ja ansamblimuusika kasvav mõju vähendasid klassikalise lauluzanri osatähtsust. Dzässmuusika festivalide ärakeelamise ja orkestripalade vähese tellimise tõttu jäi ka instrumentaalmuusika tagasihoidlikuks. Uut põlvkonda huvitas kõige enam just rokkmuusika. Kasvas ka interpretatsiooni meisterlikkus selles zanris. Kujunema hakkas eesti muusika oma nägu. Oli ansambleid, mis jäid truuks ühele põhiliinile, oli selleks siis kantri, rock'n'roll, dzässrokk või mis iganes. Oli ka selliseid punte, mis üritasid ühendada enda muusikas erinevaid suundi. 1979ndal aastal pandi alus ka eesti ansamblimuusika esindusüritusele- Tartu muusikapäevadele. 7
(n. mänguauto, mat. valem või võrrandisüsteem, geograafiline kaart, filmi stsenaarium, tarkvara kood/prototüüp, mõttemall,..). Modelleerimine on ’reaalse’ maailma (mudeliga vahendatud) käsitlemise viis. Mudel kui ’reaalse’ maailma (fokusseeritud) käsitlemise vahend (keskendub olulisele, peidab ebaolulisi detaile, vähendab keerukust, sageli abstraheerib). Mudel esitab reaalse maailma (= objektsüsteemi, semantikavaldkonna) vaate (interpretatsiooni). o Väljendab (kellegi) teadmist selle maailma (mudeli kontekst) kohta Ühest ja samast reaalsusest eksisteerib N erinevat võimalikku vaadet/interpretatsiooni/mudelit. [Sama mudelit saab põhimõtteliselt rakendada erinevatele reaalsustele/kontekstidele (sama mudeli erinevad interpretatsioonid)] M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 MUDEL 1
Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev sellega, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selle koha pealt üsna raskesti interpreteeritav. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Seetõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui kaasaegsed seda on üles tähendanud. Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda teinud, paraku erinevad nende käsitlused Sokratese kohta üksteisest õige tuntavalt. Nii sõltub
· sõltumatus ehk kontsellatsioon Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise
Teksti esimeses peatükis antakse kompaktne, kuid piisav ülevaade hägusloogikasüsteemide aluseks olevast hägusast hulgateooriast, hägusloogikasüsteemide arhitektuurist ja erinevat tüüpi hägusloogikasüsteemidest. Peatüki teine pool käsitleb hägusloogikasüsteemide interpreteeritavusega seonduvaid probleeme (tegu ei ole süsteemi vaikimisi tagatud omadustega ja selleks et saaksime hägusloogikasüsteemide reeglite interpretatsiooni usaldada, on vajalik, et rahuldatud oleksid nn. läbipaistvuse tingimused). Lisaks vaadeldakse reeglite interpolatsiooni iseloomu ja selle sõltuvust süsteemi erinevatest parameetritest. Peatüki lõpetab lühiülevaade hägusate süsteemide konstrueerimispõhimõtetest. Sisukord 3 Sisukord 1. Hägusad süsteemid .................................................. 4 1.1 Hägus hulgateooria .................
Keskaegse esteetika spetsialist. Esteetilise probleem Thomas Aquinasel 1956 doktoriväitekiri, vaatles keskaja esteetikat kui kosmilise korra filosoofiat ja nägi seal lääne-Euroopa ratsionalismi algeid, hierarhiseerivat. Avatud teos 1962 (The Open Work 1989) Puuduv struktuur (1968) Traktaat üldsemiootikast 1975 (A Theory of Semiotics 1977) Semiootika ja keelefilosoofia 1984 Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja simulatsioon (1981) Interpretatsiooni piirid 1990 (Interpretation and Overinterpretation 1992) Täiusliku keele otsing 1995 Kant ja nokkloom 1997 Visuaalsemiootika ("Puuduv struktuur" ja "Kant ja nokkloom"). Ikooniline märk mitte ainult ei oma mingeid ühiseid omadusi oma objektiga, vaid on ka täiesti suvaline, konventsionaalne ja motiveerimatu. Jutt ei ole mitte objekti omaduste taasesitus, vaid vastuvõtu spetsiifikast, st mõttelisest representatsioonist. Me tunneme kujutise ära, kasutades äratundmise koodi
annaabi.ee 
