Alkoholid Koostajad: Katrina Mets ja Hanna Ringo Ilmselt vanim "inimteadvuse avardaja" Esimesed teated veini ja õlle valmistamisest 3000 e Kr. Egiptuses ja Asüürias 700800 veini kui lauajoogi igapäevane kasutamine 15. sajandil oli alkohol Aqua Vitae nime all kasutusel kui arstirohi Tööstusliku viinatootmise ajalugu Eestimaal ulatub aastasse 1875, mil Friedrich Rappuhn pani aluse piiritusetööstusele Kahju, et ma ise pole varem sündinud. Slaid oleks seljuhul hoopis teistsugune ! :D Destilleeritud Destilleerimata
intelligentsustase pärilik. Majanduselu peab olema nende meelest vaba, riik peab sekkuma võimalikult vähe, et oleks konkurents turul. Usus pöörduvad nad puritanismi, kristluse või siis Antiik-Kreeka poole. Sokratest või Kristust näevad nad inimkonna päästjatena. Välispoliitika peab olema kujundatud lähtuvalt sõjalisele üleolekule ja jõu ideoloogiale. Mõlemal poolel on omad head ning halvad küljed. Uusvasakpoolsetega nõustun ma väitega inimteadvuse manipuleerimisega ühiskonnas, kus on irratsionaalsus ja repressioon. Samuti nõustun ma uusparempoolste väitega, et inimeste intellektuaalsed võimed on erinevad ning need on päritavad, kuigi ma ei nõustu nende väitega, et mõtlemise tasandil tuleks tagasipöörduda vanaaegsete normide poole. Mõlemal poolel oli suur roll tolle aja ühiskonnas ning nende ideed ja väljaastumised on olulised ka tänapäeva ühiskonnas.
Inimteadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks ning eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist, kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat mõju ajukoorele. Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, mis on võimalik abstraktsete informatsiooni kodeerivate süsteemide abil ja vahendusel. Inimteadvuse teiseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ning ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist, tagajärgi ja vastavalt sellele valima eesmärgi saavutamise vahendid (Bachmann, Maruste 2011: 38). Hollandi psühholoog F. Buytendijk viis läbi katse, kus looma ette asetati rida purke. Ühe alla neist paigutati peibutis. Loom nägi, et peibutis oli esimese purgi all. Teisel katsel näidati loomale sama rida
eesmärki. Ole talle teejuhiks." See nõuanne on mind väga palju aidanud. Kokkuvõte Need ,,uued" lapsed, kes kehastuvad praegu Maa peale, omavad märksa kõrgemat teadvustasandit kui lapsed varasematel aegadel. See ei tähenda, et kõik indigod saavad täiskasvanuna preestriteks või vaimuhiiglasteks. See tähendab lihtsalt seda, et nad sünnivad teadvusega, mis erineb tavapärasest. Vastavalt metafüüsilistele allikatele on need lapsed tõestuseks inimteadvuse evolutsioonile ja selle avardumisele, jättes seljataha eelmiste põlvede ,,vanad energiad". Need lapsed on tõelised rahusobitajad, uue maailma rajajad, targad vanad hinged ning ülim lootus paremale tulevikule meie planeedil. Nad tahavad tuua rahu ka omaenda koju, vanematevahelistesse suhetesse. Nad hoolivad sellest rohkem, kui võiks lastelt oodata, ning aeg-ajalt sähvib neist välja tarkusesädemeid, mis muudavad meid keeletuks. Nende
kogemust nendes. Tema vaatluse all on inimlikult arukas kogemus. Aru ja tunnetus hõlmab vaid ja ainult meelele ilmnevat fenomenaalset maailma ning ei saa isegi mitte põhimõtteliselt küündida asjadeni iseendas. Tema taustaks on ’’kahe maailma’’ õpetus. Tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingumused- Igasugune aistimistegevus eeldab ruumilisuse ja ajalisuse põhimõisteid. Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu. Taju ei ole olemas nendeta. Igasugune taju peab suhtestama inimteadvuse põhiliste toimimisviisidega. Taju eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo- (inimlik kogemus) Viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista. Aru kategooriad- 12 tki. Kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju
väljaspool ning saavutab vabaduse. Tõelise kõlbluse nõuded esitas Kant kategoorilise imperatiivina, ta tunnistas kõlblasteks ainult need teod, mid ajendab austus kõlblusseaduse vastu. Inimeses tuleb Kanti arvates alati näha eesmärki, mitte vahendit. Kanti filosoofiasüsteemi kolmas osa kästitleb esteetilst suhtumist ja reflekteerivat otsustusvõimet, mis väljendab looduse otstarbekust. Kant põhjendas esimesena, kuid müstifitseeritud vormis, inimteadvuse aktiivset loomust ning püstitas tunnetusteooria ning eetika probleeme, mis on oluliselt mõjutanud filosoofilise mõtte arengut. Kanti filosoofias ilmnev materialismi ja idealismi kompromiss kajastas saksa kodanluse nõrkust ja vastuolulisust ning võimaldas erinevail filosoofilistel koolkondadel kasuatada Kanti vaateid oma huvides./1, 299/ Laialdase kuulsuseni jõudis Kant alles XVIII saj. viimastel kümnenditel, siis laienes ka tema kirjavahetus. 1797
Sotsiaalse reguleerimise funktsioon (otstarve) ja seetõttu oluline omadus on rahuldada mingit konkreetset vajadust – tekitada vajadust rahuldav efekt. (Rosentau, 2004, lk 292) Õiguse puhul on oluline, et käsitletuna lahus materiaalsetest teostistest, on see (st õigus) vahend inimese vajaduste rahuldamiseks, “mille ainus materiaalne väljendusvorm on kiri või kood, millega vahendit fikseeritakse, säilitatakse ja edastatakse, kuid mis toimivad üksnes läbi inimteadvuse, st eksisteerivad üksnes abstraktsioonidena”. (Rosentau 2004, lk 293) Õiguse vahendid on tehislikud vahendid. Keegi on need loonud mingite (loomulike) vajaduste survel neile vajadustele kavatsuslikult vahendlikult reageerides ning see vahendi otstarve on vahendisse sisse kirjutatud, sisse ehitatud. (Rosentau 2004, lk 293). Eelkirjeldatud õiguse entiteetide tehislik funktsioon avaldub eriti selgelt tänapäevases äriõiguses, konkurentsiõiguses, autoriõiguses jms
on alati õigus." Kolmanda Reichi propagandajuht tahtis valitseda kõikide inimeste tunnete, soovide ja mõtete üle. Rahvale tehtud ajuloputusest sai mehe propagandas rahva ühtsust tähistav vandenõu. Tema relvadeks inimeste meeleolu mõjutavates sõnasõdades olid valdavalt lihtsad ja kergesti meeldejäävad lööklaused. Ta oli piisavalt kaval taipamaks, et mitte avalik vale, vaid poolik tõde on inimteadvuse apaatsele unele suigutaja. http://www.abiks.pri.ee Mida lähemale saabus väljateenitud lõpp, seda enam tuli rahva mõjutamiseks varjatud valet kasutada. Vastupidamisloosungite kadudes asendas Goebbels need lubadustega armee valduses olevatest "inimrelvadest" ning ässitas lapssõdurid kindlasse surma, otsustades ka iseenese laste elu ja surma üle
reaktsioonilise filosoofia vastu, mis püüdis teaduslikku uurimist religiooni raamidega piirata, seda religiooni huvidele allutada. ( Fedossejev et al. 1972: 31) Oma väitekirjas rõhutas Marx, et kõik jumala olemasolu tõestused on tühi tautoloogia. Tõelise teaduse, religioonist vabanemisele kaasaaitava teaduse ülesanne ei piirdu usudogmade kummutamisega, vaid ta peab seletama ka reigiooni olemust tekkimist ja levimist. Marx tegi järelduse, et usk jumalatesse peegeldab inimteadvuse arenemise esimest astet, mõtlemise primitiivset taset, mis ei suuda ümbritsevate nähtuste maailma veel mõista või seda seletada ja mis omistab sellele maailma üleloomulikke, irratsionaalseid omadusi. Väitekirja kaitsmine Berliini ülikoolis oli sel aja üsna keeruline ja seotud märkimisväärsete materiaalsete kulutustega. Seetõttu otsustas Marx oma väitekirja saata hoopis Jena ülikoolile. 15. aprilli. 1841 sai ta filosoofiadoktori diplomi. ( Sealsamas: 31)
Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. Inimene on vaid rattake süseemis, ta ei tunne mingit alternatiivaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sellele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine.
eesmärkide, õnnega. Charles Sanders Peirce * Charles Sanders Peirce (1839-1914) matemaatika ja füüsiku taustaga raske iseloomuga geenius, kelle suuri plaane nurjasid tülid kolleegidega ning pidevad naiste- ja rahahädad.* * 1877/78 kirjutas Peirce kaks artiklit, mis andsid tõuke pragmatismi arenguks: -) "The Fixation of Belief" - ta kõneles sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tekivad kahtluse (doubt) ja veendumuse (belief) vahelises pinges. Inimesel on olemuslik vajadus veendumuse (usu) järele s.t. mõtete ja harjumuste kindla kogumi järele. Kahtlus röövib inimeselt eesmärgi, ta on desorienteeritud. *) Kahtlusi on võimalik mitmeti ületada: :) Põgeneda isolatsiooni, sulgeda end ärritavale probleemile. :) Apelleerida kõrgemale autoriteedile mõnele parteile või kirikule.
Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon. Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni 14. Psühholoogia metodoloogiad. a. Eksperiment b. Vaatlus 4 c. Vestlus d. Küsitlus/anketeerimine e. Test 15. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Integraalse psühholoogia eesmärgiks on austada ja hõlmata inimteadvuse igat põhjendatud aspekti. ?????????? 16. Teaduse tunnused. a. science is a way to learn the TRUTH b. science is DETERMINISTIC c. science is MECHANISTIC d. science uses METHODS e. !! science only deals with what we can see or measure EMPIRICISM f. the best way to learn the truth is to EXPERIMENT g. science is OBJECTIVE 17. Teaduslik uurimus. a. Teha vaatlusi b. Luua teooria, seadusi c
"The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos- Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng- Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel aga võib leida kaugeleulatuvaid analooge lihtsamate biosüsteemide juures. Ka semiootiline protsess ise on teatavas mõttes ühtlasi modelleerimise protsess. Bioloogilistes äratundmisprotsessides võib seega näha ikooniliste mudelite olemasolu, mis on eelkäijad sümbolilistele mudelitele. Kultuurisemiootika käib käsikäes sotsioloogiaga. Kultuuritraditsioon on jagatud ja sotsiaalselt
Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Jutustuse arengus igatseti ühelt poolt tagasi minevikku, teisalt oli paratamatu vajadus edasi minna. 1940.–50ndatel kirjutati nostalgilisi ja kannatusromaane. Pikka proosat nimetati romaaniks. 1940.–50ndatel ilmusid sõja- ja põgenemisromaanid, mille puhul oli tegu teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukadu inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelaevalt või –laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut kulgemist. 1952 Arved Viirlaid “Ristideta hauad” räägib suletud, nõukogude okupatsiooni paines Eestist, kus ring tõmbub koomale algul end vabalt tundnud tegelaste ümber. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi, vaid indiviidi päästmisele, mis muutub üha lootusetumaks
Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Narratiivi areng: ühelt poolt igatseti tagasi minevikku, samas aga vajadus edasi minna, paratamatus. 40-50. Nostalgiline ja kannatusromaan. Pikk proosa romaanid. 40.-50. Sõja- ja põgenemisromaanid, mille ÜL polnud seotud kunstiga, omal ajal tegemist teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukaost inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelauevalt või laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut kulgemist. Arved Viirlaid "Ristideta hauad" 1952 tegemist suletud, nõukogude okupatsiooni paines eestiga, kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese
EETIKA JA KUTSE-EETIKA 3. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID 4. INSENERIEETIKA TEKKEST JA ERIPÄRAST. 5 I. EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) : Ludwig Wittgenstein (austerlane, 1889-1951): keelefilosoof 1. EETILINE TEADMINE sügavalt subjektiivne. Eetika kuulub inimeseks olemise juurde. Eetika inimteadvuse pürgimus. 2. Eetika ristiisa ARISTOTELES (384-332 eKr): eetika tuumaks: filosoofilised arutelud: Inimene arutledes elu, väärtuste üle loob iseennast. ÜKSIKJUHTUMIST ALUSTADES JÕUTAKSE ÜLDISTUSENI. 3. EETIKA PROBLEEMISTIK: Elulised dilemmad: emb-kumb?! 4. MÕISTETE MORAAL ja EETIKA GENEES Tähenduslik muutus: EETIKA VANA-KREEKA päritolu ethos: asupaik, Hiljem: mingi püsinähtuse olemus: inimkarakter; kindel käitumistava EMPEDOKLES (490-430 eKr): ürgelementide eetosest e
„tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki; d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis, kujutluses, hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see
Samas suunasid sofistid esimesena filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele, muutsid mõtlemise enda mõtlemise aineks, allutasid eetilised väärtushinnangud. Suur panus ka kõnekunsti, keeleteaduse ja grammatika arengusse. MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 20. PILET AMEERIKA PRAGMATISM (PEIRCE, W.JAMES, J.DEWEY) H. MARCUSE UUSMARKSISM Pragmatismi põhiidee: õige, eetiline on see, mis töötab ja annab tulemust, kasu. Pierce räägib sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tulenevad kahtluse ja veendumuse vahelisest pingest. Inimesel on loomulik vajadus veendumuse e usu järele. Tal on vaja kindlustunnet. Inimesel on mõtete ja harjumuste kogu ning kahtlus tekib siis, kui me puutume kokku uute kogemustega, millegi sellisega, mis on meie senisele süsteemile uus, võõras. Kuna inimesel on vajadus veendumuse järele, proovib ta kahtlust ületada. Ta hakkab liikuma veendumuse fikseerimise suunas
loomade õppimismooduseks on proovide ja vigade meetod. Inimese psüühika Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika. Inimese psüühika esimeseks oluliseks tunnuseks on võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid. Ajust on võime mõelda eemal olevalt kui selle asja kohta on olemas märk n sõna. Inimene on võimeline ka tajule. Inim teadvuse teiseks oluliseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ja ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist. Inimteadvuse kolmandaks oluliseks tunnuseks on ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasi andmine. Inim psüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine on seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarenemine; 2) sellega seotud keelelise suhtlemise tekkimine. Töös ka keelelise suhtlemises täiustus psüühika. Inimpsüühika oluliseks tunnusjooneks on selle
hoidmine pidi lasuma mootorratturitest Põrguinglite grupil, ent kus puhkes vägivallatsemine ja neli inimest hukkus. Hipide ebatavaline välimus ja käitumine tekitas vanemates põlvkondades pahameelt ja hirmu. Põrandaaalune narkootikumide tarbimine tõi noored politsei huviorbiiti. LSD tarvitamisest põhjustatud enesetapud ja heroiini kasutamisest saadud raskekujuline sõltuvus purustasid lootuse, et prühhedeelsed rohud võivad inimteadvuse vabastada. See kõik viis kunagi nii lootusrikkalt alanud liikumise hääbumisele. Ent kuigi liikumise seatud sihid jäid saavutamata, põhjustas see siiski lääne ühiskonnas mitmeid olulisi muutusi. Siit sai alguse üldsuse tugevdatud huvi ökoloogia vastu, ühiskondlike ja soorollide vabam käsitlus ning suurem vaimne avatus ja tolerantsus. Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks
hoidmine pidi lasuma mootorratturitest Põrguinglite grupil, ent kus puhkes vägivallatsemine ja neli inimest hukkus. Hipide ebatavaline välimus ja käitumine tekitas vanemates põlvkondades pahameelt ja hirmu. Põrandaaalune narkootikumide tarbimine tõi noored politsei huviorbiiti. LSD tarvitamisest põhjustatud enesetapud ja heroiini kasutamisest saadud raskekujuline sõltuvus purustasid lootuse, et prühhedeelsed rohud võivad inimteadvuse vabastada. See kõik viis kunagi nii lootusrikkalt alanud liikumise hääbumisele. Ent kuigi liikumise seatud sihid jäid saavutamata, põhjustas see siiski lääne ühiskonnas mitmeid olulisi muutusi. Siit sai alguse üldsuse tugevdatud huvi ökoloogia vastu, ühiskondlike ja soorollide vabam käsitlus ning suurem vaimne avatus ja tolerantsus. Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks
hoidmine pidi lasuma mootorratturitest Põrguinglite grupil, ent kus puhkes vägivallatsemine ja neli inimest hukkus. Hipide ebatavaline välimus ja käitumine tekitas vanemates põlvkondades pahameelt ja hirmu. Põrandaaalune narkootikumide tarbimine tõi noored politsei huviorbiiti. LSD tarvitamisest põhjustatud enesetapud ja heroiini kasutamisest saadud raskekujuline sõltuvus purustasid lootuse, et prühhedeelsed rohud võivad inimteadvuse vabastada. See kõik viis kunagi nii lootusrikkalt alanud liikumise hääbumisele. Ent kuigi liikumise seatud sihid jäid saavutamata, põhjustas see siiski lääne ühiskonnas mitmeid olulisi muutusi. Siit sai alguse üldsuse tugevdatud huvi ökoloogia vastu, ühiskondlike ja soorollide vabam käsitlus ning suurem vaimne avatus ja tolerantsus. Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks
hoidmine pidi lasuma mootorratturitest Põrguinglite grupil, ent kus puhkes vägivallatsemine ja neli inimest hukkus. Hipide ebatavaline välimus ja käitumine tekitas vanemates põlvkondades pahameelt ja hirmu. Põrandaaalune narkootikumide tarbimine tõi noored politsei huviorbiiti. LSD tarvitamisest põhjustatud enesetapud ja heroiini kasutamisest saadud raskekujuline sõltuvus purustasid lootuse, et prühhedeelsed rohud võivad inimteadvuse vabastada. See kõik viis kunagi nii lootusrikkalt alanud liikumise hääbumisele. Ent kuigi liikumise seatud sihid jäid saavutamata, põhjustas see siiski lääne ühiskonnas mitmeid olulisi muutusi. Siit sai alguse üldsuse tugevdatud huvi ökoloogia vastu, ühiskondlike ja soorollide vabam käsitlus ning suurem vaimne avatus ja tolerantsus. Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks
b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus on teadvuse üks vorm iseendast teadlik olemine ja enesest aru saamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkuse enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatlustes ja analüüsis, -kujutlustes, -hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes minapildis. Enesetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks.
Kui Kristus näeb inimese olemust kannatustes ja nendest pääsemises, siis Sokratese jaoks on inimene eelkõige mõistuslik (ratsionaalne) olend. Sokratese jaoks on filosoofia tervikuna õpetus sellest, kuidas elada. Elu all mõistetakse eneseteadvust, tarkus kui täielik teadmine tunnistatakse põhiliseks kõlbeliseks vooruseks. Sokrates võtab kasutusele vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas. Inimteadvuse vormina nähakse ratsionaalset, mõistuspärast tegevust. Sokrates tunnistatab kõige olemasoleva eesmärgina inimese kasu. Kõik maailmas, isegi jumalad, tegutsevad inimese heaks. Nt päike liigub Maast parasjagu sellises kauguses, et inimesel ei tarvitseks kannatada liigset soojust ega külma.Kristlus tekkis filosoofilise ja religioosse õpetusena inimesest; õpetuse põhimotiivideks on patt, pääsemine ja lunastus. Paljud kristlikud seisukohad paistavad silma oma sügavalt
Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned: taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada
kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks C. Lévi-Strauss: Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. Struktuuri iseloomustab: Terviklikkus (tervik on enam kui osade summa) Dünaamilisus (struktuur ei ole staatiline, muutuv, struktureeriv) Eneseregulatsioon (süsteemi dünaamika ei saa viia süsteemist väljapoole, muutuste käigus
"Kultuuriajalugu uurib inimmineviku sisemust ja kirjeldab, kuidas inimesed elasid, mida nad soovisid, mida mõtlesid, tajusid ja milleks nad võimelised olid. Soovitu ja eeldatu on seega sama tähtsad kui toimunu, kujutlus sama tähtis kui tegevus." ,,Itaalia renessansikultuur" (1860) Seisukohad: Renessanss moodustab tervikliku vaimuliikumise, tegemist on omaette ajastuga, mis vastandub selgelt keskajale.Renessanss ei ole pelgalt antiigi pärandi taassünd, vaid palju sügavam ja laiem muutus inimteadvuse arengus uue vaimulaadi sünd.Renessanss märgib "moodsa inimese sündi". Individuaalsus on renessansi peamine tunnus.Tinglikult on Burckhardt "renessansi leiutaja" ta andis esimesena sellele ajajärgule selge sisu. Esteeliline ajalookäsitluss Nagu Itaalia riigid enamuses olid oma seesmiselt ehituselt kunstiteosed, st. teadlikud, refleksioonist sõltuvad, täpselt ette arvestatud ja nähtavale alusele toetuvad rajatised, nii pidi ka nende vahekord üksteisega ja
kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks C. Lévi-Strauss: Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. Struktuuri iseloomustab: Terviklikkus (tervik on enam kui osade summa) Dünaamilisus (struktuur ei ole staatiline, muutuv, struktureeriv) Eneseregulatsioon (süsteemi dünaamika ei saa viia süsteemist väljapoole, muutuste käigus
olla“ Herbert Marcuse: 1960.aastate lõpul mõjutas Marcuse kehtiva ühiskonna kriitika kontrakultuuri liikumist ja üliõpilasrahutusi USA-s, mistõttu on teda kutsutud uusvasakpoolsuse isaks. Marcuse järgi on stiihiline ja spontaanne noorsooliikumine nüüdisajal kaalukaim revolutsiooniline jõud. Marcuse omandas uute vasakpoolsete ringkondades populaarsuse nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitikaga. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. “Väärvajaduste” abil on see ühiskond Marcuse arvates integreerinud endasse ka töölisklassi. Sotsiaalse revolutsiooni vallandamises pole peaosa mitte töölisklassil, vaid vasakpoolsel intelligentsil ja deklasseerunud kihtidel. Neis tingimustes saavad sotsiaalsete ümberkujunduste liikumapanevaks jõuks radikaalsed intelligendid, üliõpilaskond ning autsaiderid:
Morgan väitis, et inimkond on alustanud primitiivsematest vormidest ning mida enam on kogunenud teadmisi, seda keerulisemaks on ühiskond muutunud. Selle käsitluse põhiselt arvatakse, et erinevad ühiskonnad erinevates paikades esindavad progressiskaala erinevaid arenguastmeid. Morgan leidis, et inimkonna progress sõltub elatusallikate mitmekesisusest (perekonnakorraldus, eraomandi konseptsioon, valitsus). Morgan leidis, et sugulus peaks olema keskne inimteadvuse uurimine. Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes. Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel 2) Barbaarne/matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi
MARKSISTLIK KIRJANDUSTEOORIA 52.Põhialused Marksism: Põhineb Karl Marxi ja Freidrich Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Väidavad, et inimkonna, selle ühiskondlike formuleeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab omakorda ühiskonna klassistruktuuri. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poltiitiliste tegevuste liikumapanevaks jõuks. Inimteadvuse määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Marksism ja kirjandusteadus: Kirjandusteos ei eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Teos tugevndab lugejas ideoloogia mõju, mida ta esindab. Teos kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima. Ideoloogia nii sisus kui vormis on realistliku väljenduslaadi eelistamine 53.Mida uurib kirjanduses marksistlik kirjandusuurija (küsimused, vt.viimane slaid)
(kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". 11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid;
(kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“. 9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid;
Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele, puudub terviku adumine. Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral.Sabloonne, rangelt organiseeritud käitumisviis. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm. Mida kõrgemal evolutsioonilise arengu astmel on olend, seda rohkem on arenened tema õppimisvõime, s.o. võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Inimteadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks on võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõju keskkonna suhtes suhtelise iseseisvuse. Inimteadvuse teiseks oluliseks tunnuseks on eesmärgilisus. Kolmandaks on ühiskondlik- ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on
,kondoom, steriliseerimine), naiste olukorra parandamine (hariduse võimalus), laste suremuse vähendamine (arengumaades), abiellumisea tõstmine.) LOODUSVARADE KASUTAMINE JA NENDE AMMENDUMINE Rooma Klubi asutati 1968.a., analüüsib maailma arengusuundi ja tuleviku stsenaariume 1972.a. "Kasvu piirid" kogu maad hõlmav arengumudel 1974.a. nn. rahvastiku orgaaniline kasv, mille puhul arvestatakse iga riigi arengutaset ja inimteadvuse muutusi. 1977.a. "Inimkvaliteedid" nn. Uue humanismi kontseptsioon globaalne kriis, kuna inimkond on sattunud nõiaringi, mida mööda liikudes võib jõuda kas kollapsi voi degenereerumiseni või minna üle uuele kõrgemale arenguastmele. Uus arenguaste saab alguse muudatustest kehtivas mõtlemisviisis. 1987.a. aruandes hoiatatakse kliimakatastroofide eest. Kasvupiirid Ökoloogiliste protsesside mudelid eeskätt oluline hoiatav-ennetav osa.
"The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel aga võib leida kaugeleulatuvaid analooge lihtsamate biosüsteemide juures. Ka semiootiline protsess ise on teatavas mõttes ühtlasi modelleerimise protsess. Bioloogilistes äratundmisprotsessides võib seega näha ikooniliste mudelite olemasolu, mis on eelkäijad sümbolilistele mudelitele. Thomas A. Sebeok (1920 - 2001) Kommunikatsioon
niisuguseks ühiskonnaks oleks kommunistlik ühiskond, kui tootlikud jõud saavad luua piiramatus koguses materiaalseid väärtusi ja see jagatakse kõigi vahel vastavalt igaühe vajadusele. Karl Marx ja tema kaaslane Engels arvasid, et pole mõtet rääkida arengust, kui majanduslik tase on nõrk 3. PSÜHHOLOOGILINE SUUND PSÜÜHIKA ROLL INIMKÄITUMISES Tekkis 19 saj. Inimkäitumist ja kõikide sotsiaalsete nähtuste arengut püüti seletada inimpsüühikaga, inimteadvuse kaudu. GABRIEL TARDE (1843-1904), talle kuulub teooria kollektiivse psühholoogia kohta, mida on nimetatud ka intermentaalne sotsioloogia e ajudevaheline psühholoogia. Sel ajal tekkis sotsiaalpsühholoogiline koolkond. leidis, et uurides ühiskonnateadusi, ei saa mööda minna psühholoogiast. Sotsioloogia on kollektiivne psühholoogia, ajudevaheline sotsioloogia. Ühiskonnateadused ja nende uurimine on võimalik sellepärast, et ühe inimese teadvuses sisalduvad elemendid,
Sotsiaalse reguleerimise funktsioon (otstarve) ja seetõttu oluline omadus on rahuldada mingit konkreetset vajadust tekitada vajadust rahuldav efekt. (Rosentau, 2004, lk 292) Õiguse puhul on oluline, et käsitletuna lahus materiaalsetest teostistest, on see (st õigus) vahend inimese vajaduste rahuldamiseks, "mille ainus materiaalne väljendusvorm on kiri või kood, millega vahendit fikseeritakse, säilitatakse ja edastatakse, kuid mis toimivad üksnes läbi inimteadvuse, st eksisteerivad üksnes abstraktsioonidena". (Rosentau 2004, lk 293) Õiguse vahendid on tehislikud vahendid. Keegi on need loonud mingite (loomulike) vajaduste survel neile vajadustele kavatsuslikult vahendlikult reageerides ning see vahendi otstarve on vahendisse sisse kirjutatud, sisse ehitatud. (Rosentau 2004, lk 293). Eelkirjeldatud õiguse entiteetide tehislik funktsioon avaldub eriti selgelt tänapäevases äriõiguses, konkurentsiõiguses, autoriõiguses jms
annaabi.ee 
