Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keel ja keeled (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal tekkis inimkeel?
  • Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond?
  • Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu?
  • Kuidas jagunevad maailma keeled planeedil?
  • Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled?
  • Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik?
  • Miks on Uurali keelte ja rahvaste algkodu otsitud Uurali piirkonnast?

Lõik failist

Kordamisküsimused
Keel ja keeled õp lk 6–65
1. Defineeri mõisted
a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel
b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel
c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel
d) arbitraarne – meelevaldne
e) konventsionaalne – kokkuleppeline
f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses
g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega
suguluses olevat
h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel,
selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks
i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad
kasutavad omavahelises suhtluses
j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele
avaldanud pöördumatut mõju
k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad
kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena
l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena
m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest
n) budinos – soome- ugri keelte baasil loodud tehiskeel
2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad:
a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte
samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on
häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased
b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma
laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult
c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas
maailma eri paigus uuteks keelteks arenema
d) tüpoloogiline liigitamine – lähtutakse sõnade grammatilistest
omadustest
e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse
ühise päritolu alusel
f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika
taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu
g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest
algkeelest, vaid on aja jooksul tiheda kontakti tõttu sarnaseks
muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle
erinevaks muutunud
h) lingvistilise paleontoloogia meetod – meetod keelkonna algkodu tuvastamiseks, mis põhineb taime- ja loomaliike tähistavate sõnade
võrdlusel sugulaskeeltes
3. Nimeta vähemalt 4 keele funktsiooni.
Info edastamine , emotsioonide väljendamine, mõtlemisvahend, suhete

Keel ja keeled #1 Keel ja keeled #2 Keel ja keeled #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elokumel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Keel ja keeled

Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel.

Eesti keel
thumbnail
4
pdf

KEELEAJALOO KT

KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled

Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: ­ keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine ­ keel kui suhete hoidja ­ keel kui mõtlemisvahend ­ identiteedi kandja ­ emotsioonide väljendamine ­ DNA kood ­ maagia ­ kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal ­ sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil.

Keeleteadus
thumbnail
2
odt

Maailma keeled

1. Keele ülesanded Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid. Keel on kommunikatsioonivahend, mõtlemisvahend ehk kõige polüfunktsionaalsem suhtlemisvahend, mida teatakse. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitaarne ja konventsionaalne. Enamik inimkeele sõnu on sümbolid. 3. Maailma keelte arv

Eesti keele allkeeled
thumbnail
4
docx

Eesti keele arvestuse kordamine

Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja ­ suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend ­ vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend ­ peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja ­ keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja ­ kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja ­ saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid ­ aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid ­ aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümbolid ­ aluseks on kokkulepe: kass, koer, tuba Sõna kui keelemärgi omadused 1) Keel on muutlik ­ lühendatakse sõnu (pastapliiats ­ pastakas)

Eesti keel
thumbnail
14
docx

KEEL KUI SÜSTEEM

Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus.

Keeleteadus
thumbnail
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed

Eesti keele ajalugu
thumbnail
6
docx

Keel ja ühiskond

Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest,

Ühiskond




Kommentaarid (1)

418162 profiilipilt
418162: hea
18:09 07-11-2022



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun