Keele teke ja inimeste ränded (0)

I osa. KEEL ja KEELED
KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED
“Keel ja ühiskond” X klassile 3. ptk
Mare Hal op
KiNG
9.09.2013
30.10.2012
Keelte ajalugu
Kõneldud keel on hetkeline – sünniga tekib, surmaga kaob
Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust
teke enam kui 100 000 a tagasi
al 1887
u 5000 a tagasi
•
Seega, mingit  keelelist materjali keele arengu  varase perioodi kohta ei ole. 
•
Teadus on suutnud  kaudsete  meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse 
maailma.
Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni  8000  
a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme.
Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida 
suurem häälikuline sarnasus, seda lähem sugulus .
          Võrreldakse väga suurt hulka sõnu. 
keel    kieli       nyelv
(e.k) (soome) (ungari)   
   
Keele tekkimine
•
Võrdlev-ajalooline meetod ei võimalda ajas rohkem kui 8000 
aastat  tagasi vaadata
•
Arheoloogia  ja geneetika avastused võimaldavad uurida seda, 
millal keel võis tekkida (järeldused  leidude  vanuse, inimese 
anatoomilise iseärasuse järgi –  geenid , mis on seotud 
keelevõimega) kuni 50 000 a vanad leiud
Inimkeele  tekkimisest 2 võistlevat hüpoteesi:
●
polügenees
●
monogenees 
Hüpoteesid
•
 polügeneesi teooria
Homo erectuse ja inimese eellased li kusid üle maakera laiali rohkem 
kui miljoni aasta eest. Keeled tekkisid hiljem eri  paigus  üksteisest 
sõltumatult
(põhineb arheoloogilistele leidudele, mis näitavad  tehnoloogia  ja 
kunsti hüppelist arengut 40 000 -  50000  a tagasi. Arvatakse ni  sai 
toimuda tänu keele tekkimisele.
•
monogeneesi teooria
Inimkeele tekkimine kui ainukordne sündmus toimus ühes tänapäeva 
inimeste asurkonnas Aafrikas. Keel pidi tekkima enne, kui inimesed 
hakkasid teisi maailmajagusid asustama.
Geeniuuringud näitavad inimeste elupaikade laienemist Aafrika eri 
osadesse 120 000-150 000 a tagasi. 
Järelikult peab tänapäevane inimkeel olema vanem kui 150 000 a.  
Rahvaste ja keelte levik
Geenijärjendite võrdlus võimaldab: 
•
välja selgitada, kui lähedalt või kaugelt eri paikade inimesed omavahel 
geneetiliselt seotud on
•
milliste rännakute järel nad oma praegusesse  asukohta on jõudnud
Nüüdisinimese levik algas Aafrika asustamisega 120 000 – 150 000 a tagasi 
(kuna eri rahvaste geenierinevused väga suured, siis pidid populatsioonid 
üksteisest kõige varem eralduma.
Aafrikast välja liiguti u 75 000 a tagasi.
Erinevad teooriad rahvaste rändamisest
Maailma 
asustamine  
inimese poolt
•
kagu suunas 
(India, Kagu-
Aasia , 
Austraalia , 
Okeaania)
•
põhja suunas 
(Euroopa, 
Siber )
•
Indiaanlased 
Beringi  
maakitsusest 
Aafrika
120000 – 150000
Ameerikasse
Aafrikast välja
55000 – 75 000
•
arktilised alad
Aasia
40000 – 70000
Austraalia
40000 – 60000
Euroopa
35000 – 50000
aastat tagasi
Ameerika
15000 – 35000
Arktilised alad
8000 - 10000
Euroopa asustamine
Tänapäeva inimese eellased kromanjoonlased  saabusid Euroopasse kahe 
suure lainena
u 40 000 a tagasi ja seejärel
25 000 – 20 000 a tagasi
Algul elasid  neandertallased  ja kromanjoonlased kõrvuti, kuid u 28 000 a tagasi 
surid esimesed välja (võisid seguneda kromanjoonlastega – geeniuuringud 
näitavad)
Ka Euroopa soome- ugri rahvad  (ka saamid) kuuluvad emaliini pidi neisse kahte 
harusse.
Euroopa rahvaste ja keelte arengut on mõjutanud enim viimane jääaeg (üle 100 
000 a – 13 000 a tagasi)
Vaheldusid külmemad ja soojemad perioodid; kõige külmem 21 000 – 16 000 a 
eKr, mil varjuti Euroopa lõunapoolsemaisse refuugiumidesse( varjupaikadesse)  
- eriti  Ibeeria ps põhjas ja praeguses Ukrainas.
Jääaeg taandus ka lainetena, mistõttu inimesedki liikusid põhja-lõuna suunal 
edasi-tagasi mitu korda, enne kui Euroopa lõplikult asustasid.
Inimpopulatsioonide geneetiline 
sarnasus
Austraalia
Vaikse ookeani saared
India ja Kagu-Aasia
Kaug-Ida
Euroopa
Siberi arktilised alad
Lähis-Ida ja Kaukaasia
Ameerika
Aafrika
Ülesanne 2 lk 32
Sugulasrahvaste jagunemine
võrdluseks 
ülesande 
lahendamise järel
Google´i pilt
Läänemere-äärsete piirkondade 
asustamine
Arheoloogilised ja geneetilised andmed  viitavad :
Rahvaid saabunud nii Lääne- ja Kesk-Euroopast kui lõunast ja idast.
Tõenäoliselt saabus Eestisse nii Ibeeria kui  Ukraina refuugiumist
Geneetilist materjali ka  Siberist : Põhja-Jäämere ja tundra ja 
metsapiirkondade kütisalgad jäid  kohalike naiste juurde paikseks.
Olid head  kalastus - ja küttimisalad. Põllumajandus muutus peamiseks 
elatusallikaks.
Siberi kütigeen  Euroopa pool väga harva (Poolas, edasi mitte).
Läänemere kirdepiirkonnas vene mõjud
Keskajal saksa mõjud, hiljem rootsi, vene. Poliitilised muutused tegid Balti 
rahvaste  geenivara kirjuks.
  
Geenid ja keel
Geneetiliselt eurooplaste  kujunemislugu selge.
Vaidlus: kas geenivariante saab siduda keelkonnaga?
Arvamused
Euroopas 2 tsooni:
Kesk- ja Ida-Euroopast Uuraliteni soomeugrilaste eellaste asustusala – 
Ukraina refuugiumist,
•
Atlandi-äärne Euroopa ja Vahemere maad kuni Kaukasuseni baski-
kaukaasia keelte ala – Ibeeria refuugiumist
 +  indoeuroopa  keeled olevat saabunud Euroopasse alles põlluharimise 
levimisega.
Siberi geenivariandi  kandjad  olevat olnud soome-ugri keelte kõnelejad.
Et keeled võivad välja surra või  teistega asenduda, mille puhul on pigem 
tegu keelevahetusega, s. t, et keeled ja geenid ei käi alati koos.

Document Outline

• Slide 1
• Keelte ajalugu
• Keele tekkimine
• Hüpoteesid
• Rahvaste ja keelte levik
• Slide 6
• Euroopa asustamine
• Inimpopulatsioonide geneetiline sarnasus
• Sugulasrahvaste jagunemine
• Läänemere-äärsete piirkondade asustamine
• Geenid ja keel