Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SALLIE McFAGUE teesid (0)

1 Hindamata
Punktid

SALLIE McFAGUE
1.) „Isikuline vägi” (personal power )- „ Isikulist väga defineeriks mina enda teooria kohaselt suunatud väeks või jõuks. Mateeriat ja energiaπ koos doseerimisel saavutad see suunatud vägi kõiksuse kõik materiaalsed vormid ja objektid. See tähendab, et kui mingi objekti algaineteni jõuda leiaks me lihtsalt mateeria , mis on energiaπ poolt laetud võnkumas ja tekitades ruumi vastava objekti. Kogu see keerukas protsess on kontrollitud ja käima pandud selle suunatud väe poolt, mis kõiksuse kõiki protsesse ja voole juhib ning kontrollib.
Sellist eksistentsi nagu meil leidub Maal ei leidu meie andmetel mitte kuskil mujal universumis saab teha järelduse, et suunatud vägi eksisteerib antud hetkel ainult Maal. Maale loodud väga keerukad harmoonilised protsessid on suunatud väe poolt loodud. Ma usun, et osad nendes protsessidest ja süsteemidest on hakanud iseennast nö. taastootma ja vabanenud suunatud väekontrollist kuna süsteem ise on nii paigas et suudab iseennast kontrollida ja suunata. Suunatud vägi on loonud ka endale päikese soojendava kauguse kuna ka see taevakeha on nii haruldaselt õigel kaugusel, et see ei saa olla juhus. Muidugi oleks omaette teooria ka see, et suunatud vägi ise on pannud paika vee külmumise temperatuurid ja sellest olenevalt reguleeris ta algselt ka kogu eluslooduse arengut. Selle teooria kohaselt on ka kõik muud maiilma ruumis olevad planeedid väe poolt loodud, aga meile tunduvad nad esmapilgud ning tänapäevani üsnagi kasutud.
2.) Piibel - Piiblit saaks võrrelda Šveitsi armee noaga. Kuna mõlema kasutus valdkond on äärmiselt lai, mõlemad on igale inimesele kättesaadavad, ning mõlemad leiavad maailmas omanäoliste tõlgenduste näol jäljendamist. Siinkohal on asja moraal , et piibel nagu eelmainitud nugagi oli on ja jääb selliseks inimkonna sümbolistlikuks teatme teoseks, kuigi sisuliselt me ei saa sealt mitte midagi tänapäeva mõistuslikuks eluks vajalikku informatsiooni. Viimane mõtteavaldus on muidugi minu väga isiklik arvamus piibli kohta, aga tekst, mis jätab inimkonnal ajaloost juba teada olevalt niivõrd palju tõlgendamisruumi ei saa olla kainemõistusliku inimese ainus teejuht ja õpetaja maailmas.
Järgmisena ma võrdleks piiblit ja Hitlerit. Hitlerit kutsuti ka füüreriks ( saksa keeles juht, juhtima ). Ka piibel juhiks meid samamoodi kui juhtis suur juht ja õpetaja Adolf Hitler Saksamaa täieliku allakäiguni. Selline pimesi uskumine ja kaasajooksmine ning enda eest ära mõtlemine viibki enamasti taolise allakäiguni kuna juht ( piibel, füürer) ei ole lõpuni eksimatud. Peaks vist ootama päeva, mil keegi leiab piiblist sellise tõlgenduse, mis viiks inimkonna totaalse allakäigu ning anastamiseni.
3.) Ükski inimkeel ei suuda tegelikult Jumalat adekvaatselt kirjeldada - Kui me ei loeks maalikunsti inimkeeleks oleneb näinud, milline jumal on. Ta on kõiksuse kõik, ta ei ole hoomatav eraldatuna, vaid ühtse tervikuna . Maalidest saame välja lugeda nii tumedamaid kui heledamaid pooli ja samas ka kujutavat ning abstraktset kunsti.
Sama paralleeli võiks tõmmata muusikaga, väga erinev väga köitev ükskõik millises suunas. Aegumatu läbi aegade. Uue mudeli otsinguil peakski keskenduma suunatud väe avaldumist maailmas selle hoomatavad kehastuses. Kuna Suunatud vägi on kõikjal, aga sellisel kujul mida me ei pea eriliseks ega hooma, selle tegelikku tähtsust ja suurust. Ma arvan, et sügavamate otsingute tulemusena võib seda „ jumalikkust” hoomata kõiges. Praeguse samalaadse võrdluse probleemiks tõuseb võrdlusmomendi puudumine, mingi erineva süsteemiga, kus eksisteeriksid samad asjad mis meil. Kuna me saame nii muusikat kui kunsti võrrelda kui erinevaid „ jumalikkuse „ avaldumise vorme suudame me hoomata ka seda väljundit. Muu maailma võrdluse puudumisel me, aga ei suuda neid märke näha.
4.) Ökoloogiline vastutus- Ma võin olla küll naiivne, kuid arvan, et maailmas olevate usklike arv on vähenenud ja kiirelt vähenemas. Usklike all ma mõtlen inimesi, kes pimesi usuvad jumalat ja sama pimesi järgivad jumalat. Kui on tõsi, et maailmas valgustamata inimeste osakaal on vähenemas suureneb võrdelisena, aga eneseteadlike inimeste hulk. Nende viimaste suurenemise tõttu jääb tõenäoliselt ära ka suurem looduse mahajätmine mõistuspärase käitumise poolt. Inimeste hulk samas, kes peavad ennast küll mingi kiriku juurde kuuluvaks, aga ei ole mingid paduusklikud on ka palju rohkem kui neid, kes piibli igat sõna tõesena võtavad. Kuigi usklikud ka samas mõistavad, et ökoloogilisest vastustusest lahti ütlemisena teeksid nad pattu , mis võiks need meeldivad usuhullud korrale kutsuda.
SALLIE McFAGUE teesid #1 SALLIE McFAGUE teesid #2 SALLIE McFAGUE teesid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tartz8 Õppematerjali autor
SALLIE McFAGUE teesid ning nende defineering oma äranägemise järgi

Sarnased õppematerjalid

Religioon õhtumaises kultuuris
25
doc

Religioon õhtumaises kultuuris

1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e

Religiooniõpetus
Filosoofia arvestus 11-klass
13
doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus ­ olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism ­ maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism ­ Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoo

Filosoofia
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei

Filosoofia
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul

Religioon õhtumaises kultuuris
Filosoofia SH
60
doc

Filosoofia SH

küsimisega. * Protagoras 480-410 eKr ­ ,,Inimene on mõõduks kõikidele asjadele ­ eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura'ks). -) Ta ütles ka: ,,Nõrk allub võõrale seadustele, aga tugev ei allu seadustele." * Gorgias 485-380 eKr ­ ta kirjutas teoses ,,Olematust" ja põhi väide seal oli: ,,Mitte midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi. -) 3. Igavene see ei saa olla, sest siis oleks see lõputu, aga lõputust ei saa ette kujutada. -) 4. Isegi kui oleks olemas olemine, siis ta oleks haaramatu. -) 5. Kui see olekski kuidagi haaratav, poleks see arusaadav. * Sofistika on mõnes mõttes ka tänane nähtus ning kogul sellel koolkonnal oli kolm positiivset mõju:

Filosoofia
Maailma usundid
32
doc

Maailma usundid

Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjaliku

20. sajandi euroopa ajalugu
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse
13
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga

Sissejuhatus filosoofiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun