tulemuseks on mitteturvaline ebaseaduslik abort, nagu näitab nende maade kogemus, kus abort on olnud raskesti kättesaadav (Rumeenia). Abordivaba ühiskond jääb ilmselt pikkadeks aastateks pelgalt unistuseks mitmel põhjusel: ükski rasestumisvastane vahend ei ole sajaprotsendiliselt usaldusväärne, esinevad vägistamine, intsest, sundprostitutsioon, nõustamisteenistuste kättesaamatus, infopuudus ja lihtsalt asjaolude kokkusattumine. Humaanse legaalse turvalise abordi peaks tagama iga maa seadusandlus, milleni jõutakse avaliku diskussiooni teel. Abort on jätkuvasti ühiskonna probleem. Pea iga maa aborditeemalises seadusandluses esineb vasturääkivusi ja lünki. Tihti ei paku seadused ja ühiskondlik arvamus lahendust igapäevaselt ettetulevatele olukordadele ning ei arvesta tõsiasja, et VALIK ABORDI KASUKS ON NAISELE ALATI RASKE.
6. MIGRATSIOONI LIIGID · Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA
Vastupidi, rahva vastuseis käsumajanduslikule süsteemile suurenes. Avalikustamine ehk glasnost süvendas viha nõukogulikku võimu ning süvendas huvi läänemaailma vastu. Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas sotsialistliku riigi inimene nägi, kui palju paremini elavad inimesed kapitalistlikus ühiskonnas. Usk sotsialismi hääbus. Avalikustati varem mahavaikitud kuritegusid ja katastroofe NSVL ajaloos. Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta. Tähendab, et ohvrite arv oleks võinud olla märksa väiksem. Poliitilise elu liberaliseerimine kukkus välja demokratiseerimisena. Gorbatsov uskus naiivselt, et sotsialismil on tulevikku, ning arvas ka teisi nõnda uskuvat. Näiteks üheks tema poliitiliseks uuenduseks oli esindusorgan Rahvasaadikute Kongress loomine. Vaatamata
*madal palk *halvad elamistingimused *inimestevahelised lahkhelid *ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond *ebasoodne looduskeskkond *massimeeida Sihtpiirkonna tõmbetegurid: *suur töökohtade arv ja õppimsivõimaluste valik *kõrge palk *head elmistingimused *sugulased, sõbrad, tuttavad *meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond *soodne, tervislik looduskeskkond Rände barjäärid: *kaugus *infopuudus *rände maksuvus 2. Põhimõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastikukoostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. demograafiline üleminek- ehk demograafiline siire on rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus.
Rändepõhjused väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik- suur valik töökohtadele ja õppimisele väike palk- suur palk halvad elutingimused- head elutingimused inimestevahelised lahkhelid- sugulased sõbrad tuttavad ebameeldiv/üksluine sotsiaalne keskkond- meeldiv ja mitmeküldne sotsiaalne keskkond ebasoodne looduskeskkond - soodne ja tervislik looduskeskkond Barjäärid maksumus, kaugus, infopuudus, KEELE MITTEOSKAMINE. . Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad, rahvastikupoliitika vajalikkus, rahvastikupoliitika Eestis, arenenud riikides, arengumaades. 11. Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad, rahvastikupoliitika vajalikkus, rahvastikupoliitika Eestis, arenenud riikides, arengumaades. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Need on meetmed, mis mõjutavad sündimust,suremust ning sise- ja välisrännet
vajadustele ja informeerida tööandjaid põgenikest, see looks võimaluse pagulastel tulevikus ilma vastuvõtjariigi abita hakkama saada. Muret tekitab ka pagulaste hakkama saamine võõras kultuuriruumis ning kodanike suhtumine pagulastesse. Tihti ei tea riigi põliselanikud, kas tegemist on pagulase või immigrandiga ning enamasti suhtutakse võõrariigi kodanikesse immigrantidena ehk halvustavalt. Suuremaid takistusi rahvusvahelise kaitse saanud isikute ühiskonda lõimumisel on infopuudus. Puudub nende isikute oma õigustest ja kohustustest ning neile pakutavatest teenustest ja abist teavitamise süsteem. Tarvis oleks luua keskne infopunkt, mis abistaks kaitse saanud inimesi kõikvõimaliku teabega. Samuti tuleb parandada rahvusvahelise kaitse saajatega kokku puutuvate ametnike – nii kohaliku omavalitsuse ametnike kui ka riigiametnike – informeeritust kaitse saanud isikute õiguslikust staatusest ning neile pakutavatest teenustest.
· Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused · Inimestevahelised lahkhelid · Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond · Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Barjäärid · Kaugus · Infopuudus · Rände maksumus · Sõbrad, sugulased jäävad maha Sihtpiirkonna tõmbetegurid · Suur töökohtade valik · Õppimisvõimalused · Kõrge palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad · Sotsiaalne keskkond · Soodne ja tervislik looduskeskkond Rahvusvaheline ränne · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne muudab nii lähte- kui sihtriigi rahvaarvu. Kaasaegsed rändevood · Lääne-Euroopassse
Põhjuslikud: *Majanduslik. *Poliitilised. *Usulised. *Kultuurilised. *Loodusõnnetus. * Perekondlikud 8.MIGRATSIOONI TÕUKE JA TÕMBE FAKTORID, BARJÄÄRID Tõuketegurid Barjäärid Tõmbetegurid *Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste *Kaugus *Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik *Infopuudus valik *Madal palk *Rände maksumus *Kõrge palk *Halvad elamistingimused *head elamistingimused *Inimestevahelised lahkhelid *Sugulased, sõbrad, tuttavad
kui keegi suhtleb suhtleb sinusse austusega, ei saa sinagi alla jääda ja vastad samaga. Ja kuna mul on kõrged nõudmised töötajate osas, ei võtakski ma tööle neid, kes ei pea minust lugu või kes mulle ei sümpatiseeri, seega värban parimaid. Innovatsioonist, kuidas toetan töötajate arengut, leidsin, et mul on enamik kriteeriumid täidetud , mis tähendab seda, et olen suurepärane innovaator ja loominguline juht. Olen leidlik, kui on mingi kahtlus või infopuudus, oman piisavalt kontakte ja suudan leida kiirelt informatsiooni. Olen ka riskivalmis, kuid täitsa kõigega ma kindlasti kaasa ei lähe ja kõike ma mängu pole nõus panema. Tehnilist poolt ma valdan enm-vähem ning sellega tulen toime. Tehniline oskus on juhile väga vajalik, eriti väikestes ettevõtetes, esmatasandi juhtidele. Kuna õpin sekretäritööd, oleme läbinud arvutitunnid, koostanud ärikirju jms, saan sellega hästi hakkama.
*Lõuna-Ameerikast Põhja-Ameerikasse *Ida-Euroopast Lääne- ja Põhja-Euroopasse *Ida-Aasiast USA’sse *Kagu-Aasiast Austraaliasse *Lääne-Aafrikast Põhja-Ameerikasse Tõukepõhjused: Väike palk; väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik; halvad elamistingimused; looduskatastroofid; kohaliku keele oskamatus Tõmbepõhjused: Suur palk; võimalus õppida uut keelt; kool/töökoht; sugulased, sõbrad, tuttavad; paremad elamistingimused Barjäärid: Rände maksumus; kaugus; infopuudus; keeleoskamatus; perekond; tervis; viisapuudus Mõjud lähtepiirkonnale: + väheneb tööpuudus ; saab uusi kogemusi, mida saab kasutada ka kodumaal ; tutvustatakse uusi kultuure - väheneb tööealiste elanike arv ; haridusinvesteeringud lähevad kaotsi ; aktiivsed lahkuvad ; noorte arv väheneb ; vanemate osakaal suureneb Mõjud sihttpiirkonnale: + tööjõud mitmekesistub ; odavam tööjõud ; kasvab tarbimine ; suureneb sündimus
Eneseteostamine on tähtis asi inimese elus, aga seda on ka laps. Mulle on jäänud mulje, et ühiskond soosib abortide tegemist ja läbi selle karjääri tegemist. Seda näitab arstide hoiak, kui nende esimene küsimus on, kas laps jäetakse alles, kui naine pöördub rasedusega nende poole. Seda näitab ka rasestumisvastastevahendite väga kõrge maksumus ja kohutavalt halb seksuaalkasvatus koolides. Noored ei tea mitte midagi raseduse vältimisest ja abordi mõjust naisele. Infopuudus on Eesti ühiskonnas suur probleem. Aborte tehakse ka vägistamise tagajärel rasestunud naisel. Nende jaoks oleks see mõistlik ning arusaam, et seksuaalne vägivald on õudusunenägu. Paljudele tundub vägistamise tagajärel saadud laps julm ning tulevikus nende lapse jaoks oleks tõe teada saamine kohutav. Naine, kes jätab abordi eetilistel põhjustel tegemata, teeb seda võimaluse olemas olul. Ta
organisatsiooni eelnevat edu, kuna organisatsiooni tähelepanuvõime on väike ja organisatsioon kordab minevikus edu toonud tegevusi, samal ajal kui konkurendid tõstavad uute käitumisviiside ja mõttemallide omandamise kaudu oma konkurentsivõimet. Organisatsioonilised muudatused toimuvad protsessina, mis koosneb üksteisele järgnevatest tegevustest. Muudatuste läbiviimise protsessi on Eesti juhid iseloomustanud alljärgnevate märksõnadega: · kaootilisus · närviline õhkkond · infopuudus · teadmatus. * Arvatakse, et muudatusi on lihtsam läbi viia lühemat aega tegutsenud ettevõtetes, kui vanades tugevate traditsioonidega ettevõtetes * Muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes neid ellu peavad viima muudatusi ei toeta. * Inimesi liikumapanevaks jõuks on nende vajadused. Vajadustega seondub nii rahulolu kui ka rahulolematus. Vajaduste rahuldamise nimel ollakse valmis muutma oma käitumist või õppima midagi uut. Vajadust seob tegevusega hoiak
Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil, kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus, lehtede tülitsemine . Uued ametid ajakirjanikel: uudisreporter, fotoreporter, karikaturist-illustraator. Toimetuse liikmed ja püsivad kaastöötajad (reatasulised), haridus, ajakirj. Anonüümne. Laaman, Luts, Adson, Gori, Lõvi. Kuulutused-reklaam annavad suure osa sissetulekust, üksikmüük. Seltside-organisatsionide väljaandeid miljon. Lehtede omanikeks kontsernid: Positmees, TEKÜ, Vaba Maa. Vaba Maa omanik Veiler. Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju
· Sisekriisid 11.6 Tööõnnetused, tehnilised kriisid versus org sisesed kriisid Sisekriisi tekkimine 11.6 Organisatsioonikliima olukorrad: Hea töötajad on rahul Kriisileene töötajad nurisevad Väike kriis töötajad aktiveeruvad Suur kriis töötajad korraldavad väljaastumisi Katastroof töökollektiiv laguneb Peamine põhjus kriiside tekkimiseks - infopuudus Soovitused juhile 11.6 · vestelge võimalikult sageli oma töötajatega näost näkku, ka mitteametlikult ja oma kabinetist väljaspool tundke huvi oma töötajate isikliku elu vastu olge alati sõbralik ja aus suhtuge lugupidamisega kõikidesse töötajatesse leidke aega oma inimeste jaoks ja võtke nad alati vastu kabinetti väljakutsumise asemel harrastage juurde minekut
töötavad täiskasvanud, kes jagavad oma oskusi ja andeid teistega. Kooskonnad saavad kasu, kui erivajadustega inimesed annad mõtestatult ühiskonna heaolusse oma panuse (Danield, Stafford: 1999: 20). Kindlasti ei ole selline kaasamisrühmade loomine lihtne. Enne selliste rühmade loomist on oluline, et nii vanemad kui ka õpetajad saaksid arutleda murede ja probleemide üle seoses rühma loomisega ning et ei valitseks infopuudus, millest tingituna tavaliselt tekivadki mitmesugused probleemid. Väga suur, ilmselt kõige suurem roll sellise rühma loomise õnnetumisel on lasteasutuse juhtkonnal. Nad peavad teadvutama ning juba eelnevalt lahendama teatud probleemid, nagu õpetajatele lisakoolitusi vajadusel, samuti eeltöö selleks et õpetaja mõistaks et seoses erivajadustega lapse liitmine tavaklassiga tekitab õpetajale rohkem tööd. Kokkuvõtvalt on
haiglasse, püstitub probleemi tekkides praktiliselt kõikides perekondades. Dementsus ei ole tervishoiu prioriteet ja riigipoolsed pakutavad vahendid on ebapiisavad, et aidata raskustes olevatel inimestel igapäevaelus toime tulla. Spetsiaalselt dementsusega inimestega töötavaid asutusi ja teenuseid on liialt vähe ning ka need on halvasti kättesaadavad. Koostöö eri tegevusüksuste vahel ei ole tõhus ega piisavalt koordineeritud. Nii pereliikmete infopuudus kui pereliikmete spetsiaalse koolituse puudumine tekitab suhtlemisprobleeme ja põhjendamatuid ootusi ka ravile statsionaarses õendusabi osakonnas. Haigestunu heaolu eest vastutab ja igapäevase hooldusega tegeleb väga sageli pereliige ning haiguse süvenedes leiavad need hooldajad end sageli oma probleemidega üksi. Valitseb teadmatus, kuhu dementsuse probleemidega pöörduda ning hooldajate endi füüsiline ja psüühiline tervis halveneb hoolduskoormuse tõttu tunduvalt. Dementsusega
Ebaõnnestunud või ebaeduka läbirääkimise põhjuseid otsitakse ikka pealeläbirääkimiste lõppu. Kasulik on nendele mõelda ka juba enne alustamist. Tavaliselt võib ebaedu põhjustada Eeldus, et olen nõrgemal positsioonil Eeldus, et teine on nõrgemal positsioonil Keskendumine ainult ühele küsimusele Infopuudus Inimeste ja probleemide segamini ajamine Valikute liiga kiire piiramine enne otsustamist Teise poole huvide mitte mõistmine 7 Lähtumine subjektiivsetest kriteeriumitest Konflikti eskaleerimine (tuleta meelde suhtlemispsühholoogia osa)
(nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust eeldada, et nad käituvad ,,avalikes huvides" ehk maksimeerivad sotsiaalset heaolu. Kui ka poliitik ei tegutse oma kitsastes huvides ei garanteeri see veel, et ta teeks tarku (st ühiskonna heaolu tegelikult suurendavaid) otsuseid infopuudus. Sellega, kuidas poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline keskkond ja majandussüsteem üksteist mõjutavad, tegeleb POLIITÖKONOOMIKA- mis on interdistsiplinaarne õpetus (majandus, sotsioloogia, politoloogia) aitab mõista valitsuse ebaõnnestumise põhjuseid, nt miks ei õnnestu poliitikutel välja töötada keskkonnapoliitikaid, mis suudaks mõistlike kuludega lahendada turutõrke (nt negatiivse välismõju) probleemi.
8 III Nõudluse ja pakkumise dünaamika Alati ei saa turu tegevust iseloomustada ja uurida võrdlev-staatilise mudeli ( võrdlemist kaht staatilist tasakaalupunkti). Mõnikord vajatakse turu toime uurimiseks dünaamilist mudelit, nn. Ämblikuvõrgumudelit. Ämblikuvõrguteooria abil saab kirjeldada protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudus, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamuse probleemi. Teooria lähtub väga piiravatest eeldustest: nimelt eeldatakse, et tootjate tegevus pole kordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus, kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel. Võrdleva-staatilise mudeli kohaselt toote hind tõuseb, kui toote nõudlus kasvab ja vastavalt suureneb ka pakutava toote kogus
kaks mõistet. päritolumaa – on riik, kus firma tekkis ja tugevnes enne rahvusvaheliseks saamist. Asukohamaa – on riik, kus firma on rajanud ettevõtteid, osakondi kontoreid. 10. Pilet Ränded ja selle põhjused? Rännatakse põhjusel, et palk on väike, halvad elamistingimused, väike töökohtade ja õppimiskohtade arv, ebasoodne looduspiirkond (looduskaitsekatastroofid), ebameeldiv üksluine sotsiaalne keskkond. Takistuseks rändamisel: kaugus, infopuudus, rände maksumus. Maailma usundid: Kristlik religioon (kujunes 2k aastat tagasi, kõige levinum usk), Judaism (üks vanimaid religioone), Islam (osades riikides õigussüsteemi aluseks), Hinduism (neid on üle 700 miljoni, enamik elab Indias), Buddism (hinduismist arenenud), Konfutsianism (Ida-Aasia moraaliõpetus). Nimeta ja tähista kaardil agrokliimavöötmed. Polaarkliima, lähispolaarkliima, parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde,
Eksitav on müüt, et abortide keelustamine vähendab abortide arvu, sest tulemuseks on mitteturvaline ebaseaduslik abort, nagu näitab nende maade kogemus, kus abort on olnud raskesti kättesaadav (Rumeenia). Abordivaba ühiskond jääb ilmselt pikkadeks aastateks pelgalt unistuseks mitmel põhjusel: ükski rasestumisvastane vahend ei ole sajaprotsendiliselt usaldusväärne, esinevad vägistamine, intsest, sundprostitutsioon, nõustamisteenistuste kättesaamatus, infopuudus ja lihtsalt asjaolude kokkusattumine. Humaanse legaalse turvalise abordi peaks tagama iga maa seadusandlus, milleni jõutakse avaliku diskussiooni teel. Abort on jätkuvasti ühiskonna probleem. Pea iga maa aborditeemalises seadusandluses esineb vasturääkivusi ja lünki. Tihti ei paku seadused ja ühiskondlik arvamus lahendust igapäevaselt ettetulevatele olukordadele ning ei arvesta tõsiasja, et VALIK ABORDI KASUKS ON NAISELE ALATI RASKE. Toome siinkohal ära mõned
on ressursid? Sõltub: · ajaperioodist m0 m 1 · ressursi X tootmise iseloomust suurenemine 64 Turu uurimise dünaamiline mudel 3 SAMAAEGSET TURUHÄIRET: 1) INFOPUUDUS, 2) RESSURSSIDE JÄIKUS, 3) ÜHE AJAPERIOODI TEISEGA SEOSTATUS. EELDUSED: TOOTJAD EI KOORDINEERI OMA TEGEVUST, TOOTJAD EI ÕPI OMA VIGADEST. 65 ALATI TEKIB VIIVITUS, KUI TOOTMISOTSUSE TEGEMINE JA TOOTE TURULE TOOMINE EI LANGE AJALISELT KOKKU: 1) KULLA KAEVANDAMINE JA TOOTMINE VÕTAB AEGA, 2) ET TOOTMIST SUURENDADA, PEAVAD TOOTJAD OLEMA VEENDUNUD, ET KULLA KÕRGEM HIND
223-224) 2.2 Ärevus Ärevus on emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Selle mõiste võttis kasutusele Sigmund Freud 1926. a. Ärevuse tekitajaina võivad toimida väga mitmesugused asjaolud oodatud sündmuste edasilükkamine tekib rahutus ja kartus, et oodatav sündmus ei toimugi või oodatud isik ei tule. Ärevust põhjustab olukorra määramatus, enese kontrolli alt väljumine, võimalikud ebameeldivused, infopuudus, võimalik oht jne. Kõige selle tagajärjel lähevad inimesed närviliseks, muutuvad rahutuks, pingestatuks. Ärevus on märgatav välisel vaatluselgi. Seda saab tuvastada näiteks nelja lihtsa ,,parameetri" alusel: a) Närvilisus nt küünte närimine, sage suitsetamine b) Pinge ei ole võimeline puhkama, töötab pingega, käed värisevad, uni rahutu c) Kalduvus kohmetusele punastamine, kogelemine, higistamine d) Kurvameelsus muretsemine, alatine kahtlemine jne.
tulemused: maailma tasandil riikidevaheliste lepingute sõlmimine, rahvusvahelised programmid. - Antakse soovitusi, kuidas igaüks saaks probleemi lahendamisel kaasa lüüa nt prügikoristus, kergliikluse eelistamine vms jne. 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel. - Inimene on majanduslikult ja ratsionaalselt kaalutlev olend, kes otsustab kulusid ja tulusid kaaludes. - Infopuudus/harimatus segab õigete käitumisvalikute tegemist. - Enam infot ja täpsemad faktiteadmised ja arusaamine protsessidest aitaks kaasa keskkonnasõbralikule käitumisele. - Ka info külluses teevad inimesed keskkonnavaenulikke otsuseid. - Vaja oleks pigem riiklikku sekkumist keskkonnataristuparandamisel, keskkonnakasutuse õiglasemat maksustamist jne. - Teavituskampaaniate fookuse küsimus: pole mõtet keskenduda
• Sekundaarsed sootunnused => Tüdrukud •Rindade kasv •Vaagna laienemine •Karvad suguelundite ja kaenlaprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas (rasu, higi) Poisid •Õlgade laienemine •Karvad suguelundite, kaenla- ja näoprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas •Intensiivsemad muutused Murdeealinefüüsiliste muutuste võimalik mõju • Sotsiaalsed suhted, staatus • Enesehinnang on seotud rahuloluga oma kehaga • Ülitundlikkus • Infopuudus + kiired muutused • Ettevalmistamatus (?) • Seksuaalkasvatuse tase koolides? • Hirmud – kas kõik on normaalne? • Normide orjad, võrdlemine teistega • Ebareaalsed stereotüüpsed ideaalid • Dismorfofoobia sündroom • Aktseleratsioon – erinev mõju P ja T • Tasakaalustamata kasvamine - motoorikamuutus, koordinatsiooniprobleemid • Kiire väsimine, terviseprobleemid • Vastuolu – täiskasvanu või laps?
Lojaalsuse puudumine võib esineda tähtajaliste lepingutega töötajate hulgas ning kiire kaadri voolavusega organisatsioonis 2. Pidev juhtkonna surve "olla edukas" ebareaalne eelarve täitmine 3. Uskumus, et reeglid minu jaoks ei kehti ma olen parem kui teised 7 4. Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik infopuudus 5. Ressursside vähesus "otsetee" kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti III põhjus: rahulolevad kliendid Kui tavapärast äritegevust iseloomustab orientatsioon kliendile, tootele, juhtimisele ja kasumile, oluline on saavutada kliendi rahulolu ja eetikaga tegeletakse reaktiivselt, üldjuhul siis, kui midagi on läinud valesti,
Kui: ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel, lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad, tagajärjed on huvilistele väga olulised. Valed otsused. Lojaalsuse puudumine -võib esineda tähtajaliste töötajate hulgas ning kiire kaadri voolavusega. Juhtkonna surve ,,olla edukas" -ebareaalne eelarve täitmine. Uskumus, et reeglid minu jaoks ei kehti ma olen parem kui teised. Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik infopuudus. Ressursside vähesus ,,otsetee" kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti. Kontrolli süsteem. Tegelik töösooritus. Töötulemuste ja tegevuste võrdlemine standardiga. Tegevused plaani muutmiseks. Selgitatakse välja kõrvalekalded ja muutmise vajadused. 33. Individuaalne ja organisatsiooniline otsustamine. Individuaalne otsustamine. 1. Majandusmehed, mis on kasulik ja praktiline. 2. Esteedid, ilu ja toreduse saavutamine. 3.
59. Wit &Meyeri mudel muudatustele vastuseisu põhjustest esita joonis ja kirjelda lühidalt olemust. 60. Indiviidist tulenevad muudatustele vastupanu põhjused ja inimtüübid, suurimad vastased muudatustele. Ameerika teadlane Senge (1997) väidab, et inimesed samaaegselt otsivad ja kardavad muutusi. Inimesi häirib, et keegi teine püüab neid muuta. Tõrjutakse sotsiaalselt külge, mitte tehnoloogilisi muudatusi. PÕHJUSED: 1) Isiklikud huvid: hirm tuleviku ees 2) Infopuudus ja info ühekülgne tõlgendamine 3) Soovimatus muuta oma väljakujunenud arvamusi. VASTUPANU OSUTAVAD INIMTÜÜBID: 1) Tuginevad otsuste tegemisel tugevalt oma isiklikele kogemustele 2) Arvavad, et põhitingimused ei muutu kunagi 3) On seisukohal, et alati on ainult üks parim lahendus ja keelduvad teisi variante arutamast 4) Kardavad riskida. Neile inimestele on iseloomulik liigne muretsemine ja enesekindluse puudumine. KELLEL ON KÕIGE ROHKEM KAOTADA: Need on suurimad vastased.
Tõuketegurid: väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik, väike palk, halvad elamistingimused, inimestevahelised lahkhelid, ebameeldiv sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond/looduskatastroofid. Tõmbetegurid: suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik, suur palk, head elamistingimused, sugulased/sõbrad/tuttavad, meeldiv sotsiaalne keskkond, tervislik looduskeskkond. Rändebarjäärideks võivad olla rände maksumus, kaugus, infopuudus jt. Pagulane isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Lähteriik (nt Türgi) Sihtriik (nt Saksamaa) Positiivne mõju 1) väheneb tööpuudus 1) mitmekesistub tööjõuturg
suured eelised, mis võimaldavad saada töötajate üle suuremat võimu. Paljudes firmades varjatakse tahtlikult infot, et omada suuremat võimu. Liidri seisukohalt on aga see vale. Liider peab jagama võimu, mitte seda enda kätte koguma (Türk 2001). Info peab ettevõttes olema kättesaadav kõigile. Kuid info jagamisega peab olema ettevaatlik, pole mõtet töötajaid tarbetu infoga üle külvata, vaid anda neile infot, mida läheb neil vaja oma töö tegemiseks. Juhi töö on aidata infopuudus kõrvaldada ning varustada töötajaid õige ja vajaliku infoga. J. A. Belasco kirjutas oma teoses "Piisoni lend", et aidates õigetel inimestel saada õiget infot, teevad nad õigeid asju. Mõjuvõimu rakendamine annab erinevaid tulemusi. Inimeste mõjutamise tulemuseks võib olla: nõustumine, samastumine ja internaliseerimine. Nõustumine tähendab juhi korralduse täitmist isikliku kasu saamiseks või negatiivse tagajärje vältimiseks.
Kulukatvad hinnad erineva hinnaelastsuse korral: 36.Konkurents turu pärast. Oksjonipidaja (riik) saab enampakkumisel monopoolse kasumi endale ja võib selle tarbijatele edastada; Probleemiks ex post oportunism; Ajaline piirang distsiplineerib; Pöördumatud investeeringud annavad eelise vanadele tegijatele. 38. Infoprobleemid. Risk ja määramatus.Teadmatuse liigid. Infoprobleemid: teadmatus ja määramatus. Teadmatus on põhimõtteliselt kõrvaldatav infopuudus. Määramatuse puhul on aga tegu tuleviku põhimõttelise prognoosimatusega. Teadmatuse liigid: kvaliteedi-, kasu- ja hinnateadmatus. Kui kvaliteediteadmatusega kaasneb kvaliteediinfo ebasümmeetrilisus, tekivad negatiivse valiku ja/või moraalse riski olukorrad. Sel juhul võib turg kindlate(kõrgemate) kvaliteediastmete jaoks kokku variseda. Kasuteadmatus võib väljenduda mingite kaupade ala-või ülenõudluses. Hinnateadmatus seisneb turuosaliste infopuuduses
Ootus -haige inimene peab proovima terveks saada. Haigust nähakse kui ajutist kõrvalekallet, mida võimaluse korral ei tohi pikendada. Haige inimene peaks terveks saamiseks otsima arstiabi ja tegema koostööd tervishoiuga. Haige muutunud roll Tervel täistakasvanul on mitmeid rolle, osad neist seotud vastutusega– perekond, töö, sõbrad, hobid jne – harjumuspärane eluviis Haigena muutused- haige roll või patsiendi roll. Uued situatsioonid – võõras keskkond haiglas, infopuudus, teadmatus, tegevuspiirangud Valu on kaitsemehhanism, hoiatus, organismi reageering. Kultuurilised arusaamad ja hoiakud mõjutavad valu tunnetust, olenevalt kuidas neid on kasvatatud valu tunnetama ja sellele reageerima. Erinev haiguskäitumine Erinevused vanuse ja soo lõikes.Sümptome tunnetavad ja kirjeldavad eri isikud, samuti sama isik erinevates olukordades, erisuguselt. Naiste puhul on enam haiguskäitumist. Haiguskäitumine on seotud rahvuse,
Alistair McAlpine on tõdenud oma raamatus "Uus Machiavelli", et suurimate ettevõtete saatus on nende kõige madalamate töötajate kätes. Kohelge neid nagu partnereid ja teie ettevõttel läheb hästi. Mitte ainult hea, vaid ka keskmine töötaja vajab erapooletut ja lugupidavat kohtlemist. Partnerlus on seotud maailmavaatega, et inimesed on loomult head ja tahavad areneda ning jõuda eneseteostuseni. Firmades nimetati konfliktide põhjuseks enim kehva suhtlemist ja infopuudust suhtlemine ja infopuudus ... 33% halb töökorraldus ja meeskonnatöö ... 17% kindlaks määramata struktuur, reeglid, kohustused, ebaselged rollid ... 15% isiksustevaheline ebakõla, erimeelsused generatsioonide vahel ... 12% välja ütlemata ja jagamata eesmärgid, erinevad eesmärgid ... 10,50% ebakompetentne juht ... 10% tegevuste koordineerimatus, koostöö puudumine ... 7,50% täitmata lubadused ... 6,50% halb mikrokliima, mitteusaldamine ... 5,50% kehv toode või teenus ... 0,36% muud põhjused ... 12%
* tootmisvahend on plaaniliselt reservis * tööjõupuudus * tegemist turust tingitud tellimuste puudumisega * materjalipuudus * töövahendite puudus * energiapuudus * infopuudus (puuduvad tööjuhised) tööjuhised) MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENDID EI OLE RAKENDATUD · TÖÖJÕU MITTEPLAANILINE PUUDUMINE * haigused * tööajast mittekinnipidamine · TOOTMISVAHENDIST ENDAST TINGITUD HÄIRED * remont ja hooldus * rekonstrueerimine * energiakatkestus Keskmised näitajad ei näita tegelikult mitte midagi. MATERJALID
Plaan on ülesanne tegutsemiseks. Prognoos on planeerimise meetod. Hinnatakse, millised sündmused tõenäoliselt toimuvad. Planeerimise kui protsessi etapid: 1)info kogumine: *olukorrast turustus- ja varustusturul; 52 *finantseerimisvõimalustest; *tehnilistest-tehnoloogilistest võimalustest; *konkreetsetest tootmisvõimalustest; *üldisest majanduslikust olukorrast jne. Planeerimise põhiprobleemiks on infopuudus. 2)alternatiivplaanide-stsenaariumide väljatöötamine; 3)alternatiivide otsustav valik. Plaanisüsteemi kuuluvad: 1)kontseptsioon, milles formuleeritakse perioodi põhiülesanded: tegevusala, ressursid. töötajad, tehniline areng, osanikud, ettevõtte ümbrus. 2)strateegiline plaan(pikaajaline plaan) annab strateegiad kindlate toode-turg kombinatsioonide jaoks kuidas luua võimalus edu saavutamiseks. Analüüsitakse
Sündmus tegevus või nähtus, mis eristub argirutiinist või teistest sündmustest. Toob endaga kaasa muutusi. Intriig kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi nimel. Pinge põnevus, mis äratab lugeja/vaataja huvi teose vastu ning motiveerib teda teost jälgima. Jutustavas teoses eristatakse mis-pinget (mis juhtub? kuidas lugu lõpeb?) ja kuidas-pinget (kuidas kõik lõpeb?). Pinget tõstavad tegelase või vaataja/lugeja infopuudus, lugeja samastumine tegelasega, suur risk sündmustikus, tulevikku suunatud info hüpoteeside ja hirmude tekitajana. Kompositsioon ülesehitus. Kunstiteose osade süsteem, nende seostamine tervikuks. Vaatus draamas ja teatris suurem lõik, enamasti pausidega järgmisest lõigust eraldatud. Stseen pilt ehk vaatusest väiksem lõik, mille piir on tegevusaja, tegevuskoha või tegelaste muutus. Etteaste piiriks on tegelaste muutus
juhtkonna töö, kuhu kaasatakse keskastmejuhte ja spetsialiste. Töötajate koolitustegevusest on käesoleval hetkel parim ülevaade osakondade juhtidel, kes omavad informatsiooni oma valdkonna koolituste, seminaride, koolitusfirmade, eesseisvate vajaduste ja hindamise kohta. Koondades kogu info vaid ühe töötaja kätte, kes ei ole selleks spetsialiseerunud, võib koordineerimise ja ladusa korralduse asemel tekkida kaos ja infopuudus. 38 Fortum Termest AS on huvitatud töötajate arengusüsteemi loomisest ja juurutamisest. Emaettevõte Soomes soovib üks kord aastas andmeid ja hinnanguid juhtide ja spetsialistide olemasolevast tööpositsioonist ning Eesti juhtkonna arvamust potentsiaalikate noorte spersialistide või praeguste juhtide arnemisvõimest tippjuhtideks. Selleks koostab haldusjuht koostöös personalitöötaja ja juhatuse
Inimese tähelepanuvõime on lühiaegne. Teoses on enamasti mitu pingekollet ja lisapingeid. Igas stseenis on pisipõnevused. Peapinge ja kaaspinged. · Mis-pinge. Suunatud lõpplahendusele. Mis edasi saab? · Kuidas-pinge. Seotud tegevuse läbiviimisega. Kuidas kõik juhtus? Analüütilised draamad algavad loo lõpust. Etenduses püütakse taastada minevikus toimunud sündmused. Ibseni teosed. Memento. Shakespeare'i Romeo ja Julia. Pinget tõstavad: · Tegelase või lugeja infopuudus. Õudusfilmid, kriminullid · Vastuvõtjal on võimalus tegelasega samastuda. Action-draamad · Sündmustiku suur risk. Pangarööv. Kompositsioonianalüüs. Compositio ld k ülesehitus. Lähtutakse enamasti strukturalistlikest meetoditest. Teos jaotatakse osadeks. Kunst peab olema tihendatud elu. Sisu kõrval hinnatakse ka ülesehitust. Teatraalsuse nõue. Näitekirjanik peab arvestama ka vaataja vastuvõtuvõimega. Draamakirjandus liigendatakse kolmeks
Kindlasti tuleb selgitada, kuidas langetatud otsus on seotud ettevõtte eesmärkide, missiooni ja väärtustega. Kõige rohkem õõnestab põhiväärtusi see, kui igapäevane tegevus (otsused, muutused või juhtide käitumine) läheb nendega vastuollu. Sõnumi edastamine Tihti jäetakse otsuse langetamise tuhinas tähelepanuta, kes ja millal otsuse töötajatele teatavaks teeb. Tuleb arvestada, et halvad uudised levivad organisatsioonis valguskiirusel. Kui tekib infopuudus, võivad kuulujutud mürgitada ka töötajatele positiivse uudise. Info edastaja ning parim kanal tuleks määrata otsuse sisu alusel. Näiteks kanal, mille kaudu sobib anda infot struktuurimuutuse kohta, ei pruugi olla parim koondamiskavast teatamiseks. Alati kontrolli, kas ja kuidas jõudis info sihtrühmani. Selleks on mitu võimalust: · tagasiside ja kommentaarid siseveebis · telefonikõned töötajatele · silmast silma kokkusaamised jne.
elukeskkonna võimaldamine (Sotsiaalministeerium 2011, UN 2002). Samuti on tähtis ametkondade vaheline koostöö, et rakendada sidusat ja kõikehõlmavat poliitikat. Efektiivne lastega tegelemine eeldab valdkondade ülest koostööd ning infovahetust, muidu ei ole võimalik õigeaegselt märgata abivajavat last ning tema abivajadusele reageerida. Koostööd ei tohiks takistada eri menetlusprotseduuride puudulikkus või infopuudus. Sisuline koostöö näiteks teenuste arendamisel KOVide ja teenusepakkujate vahel aitaks kokku hoida ressursse ning parandada teenuste kvaliteeti (MTÜ Lastekaitse Liit 2013). Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 22
Euroopa Liidus viis selline miinimumhinna kehtestamine põllumajandussaaduste ületootmisele, mis tingis vajaduse tootmist täiendavalt reguleerida. 11 1.18 Nõudluse ja pakkumise dünaamika. 1.18.1 Nõudluse ja pakkumise dünaamika e ämblikuvõrguteooria Turu uurimuse dünaamiline mudel kus on 3 samaaegset turuhäiret: infopuudus; ressursside jäikus; ühe ajaperioodi teisega seostatus. Eeldused: Tootja ei koordineeri oma tegevust või tootja ei õpi oma vigadest. Alati tekib viivitus kui tootmisotsuse tegemine ja toote turule toomine ei lange ajaliselt kokku: kulla kaevamine ja tootmine võtab aega ja et tootmist suurendada, peavad tootjad olema veendunud, et kulla kõrgem hind jääb püsima. Tarbijad lähtuvad oma otsustest jooksvast hinnast. Tootmise planeerijad lähtuvad möödunud perioodi hinnast.
Raudteeliikluse lõppemisel on investeeritud kapitalist võimalik (ilmselt vana- metallina) tagasi saada vaid väike osa. Pöördumatute kulutuste osa on seda suurem, mida spetsialiseeritum on tehnoloogia ning mida raskem on leida tootmisteguritele alternatiivset rakendust. Infoprobleemid. Reaalses majanduses esinevad kahte tüüpi infoprobleemid: teadmatus ja määramatus. Teadmatus on kõrvaldatav infopuudus. Määramatuse puhul on tegu tuleviku põhimõttelise prognoosimatusega. Teadmatusel on omakorda mitmeid eri liike, näiteks kvaliteediteadmatus, kasumiteadmatus, hinnateadmatus jne. Kohandumisprobleemid. Täieliku konkurentsiga turul on teoreetilistele eeldustele vastavalt kulgevate nõudlus- ja pakkumiskõverate korral tasakaalupunkt alati olemas. Kuid lühiperioodil ei ole garanteeritud selle tasakaalupunkti saavutamine.
Kas keegi on kunagi näinud reaalset suhtlussituatsiooni, kus kõneleja siiralt soovib väljenduda kuulajale arusaadavalt ja kuulaja siiralt soovib kõnelejat mõista, aga mõistmist siiski ei toimu, kusjuures tingituna mingist keele omadusest (näiteks korraldamatusest), mitte suhtlejate ega suhtlus- situatsiooni omadustest? Muidugi juhtub kogu aeg möödarääkimisi, mille põhjuseks on mingid sisulised vastuolud, erinevad eeldused või taustateadmised, infopuudus, soovimatus suhelda, ükskõiksus, vaenulikkus, taustamüra või isegi diktsiooni- ja kuulmishäired. Puudu on dokumentatsioon just selliste mõistmisraskuste kohta, mille põhjus oleks keeles ja mida annaks ära hoida keelekorraldusega. Probleem mõistmisraskuste ohu kui põhjenduse jaoks seisneb Grice’i koostööprintsiibis, teiste sõnadega kuulajate kohati üllatavalt paindlikus võimes suhtluse seisukohalt rahuldaval viisil ära arvata, mida kõneleja öelda tahtis
annaabi.ee 
