KUI MINA OLEKSIN JUHT (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Sekretäritöö osakond
KUI MINA OLEKSIN JUHT
TCM analüüs
Essee
Juhendaja : Laine Simson
Tallinn 2013
Kui mina oleksin juht
Kuidas kujutan end ette juhina ? Milline peaksin olema loomu poolest, kas oskaksin olla juht ja kuidas tuleksin sellega toime? Seda hakkan nüüd analüüsima käesolevas essees.
Juht kui mõiste on üldiselt väga laialdane mõiste. On olemas palju erinevaid juhte, vastavalt tööalale ja firmale , misn asutusega on tegemist. Näiteks kui on tegemist sekretäritööga, mida mina hetkel õpin, sellest on võimalik areneda edasi juhiabiks. Kuna meil on võimalik valida spetsialiseerumine , kus on võimalik valida ka personalitöö, siis personalitööd õppides on võimalik saada personalijuhiks.
Juhil peavad olema kindlad omadused, ta peab olema tugev isiksus, kes on enesekindek, ambitsioonikas,, ta ei tohi olla kahtlev, peab olema oma seisukoht jne.
Kui mina oleksin juht, kujutaksin end ette pigem kuskil toitlustusasutuses, kuna puutun palju kokku toiduga – olen töötanud nii kokana kui klienditeenindajana, läbinud vastavad koolitused ja hariduskäigu, seega tean, kuidas toitlustusasutuses asjad käivad. Mina oleksin juht toitlustusasutuses juhatajana.
Juhina on mul väga suur vastutus asutuse ees, palju kohustusi. Kui mul tekib mingi idee viia uusi plaane ellu, peab olema mul kindel siht silme ees, ma ei tohi endas kahelda ja ma pean teadma täpselt mida ma teen.
Tööle hõivan töötajad nende kvalifikatsiooni, soovituste, korrektse välimuse ja vestluse põhjal.
Minu suhted kolleegidega, alluvatega üritan hoida head. Suhtun töötajatesse austavalt, nemad austavad mind. Kui kellelgi on mure, julgeb ta alati minu poole pöörduda ja koos leiame lahenduse. Kui ma teen firmas muutusi, arutan selle eelnevalt oma töötajatega läbi. Ootan nende ettepanekuid , korraldan koosolekuid. Korraldan töötajatele vajalikke koolitusi, teen neile võimalikuks edasiarenemise võimalused. Kes käib koolid näiteks, õpib midagi, oleks temal võimalus saada kõrgemale või teisele kohale firmas.
Näiteks praktikant - abikokk – kokk – peakokk
ettekandja - baaridaam- vahetusevanem – müügijuht – juhataja.
Kui asutus oleks suurem, siis ma arvatavasti kardaks teha koosolekuid, sest ma pole eriti esineja -tüüpi, aga kindlasti läbi kogemuste annab neid siluda.
TCM analüüs
Minu TCM analüüsist võib järeldada, et saaksin suurepäraselt hakkama juhi rollis.
Töötajate ootuste täitmisel näeksin juhina, et töötajad peaksid olema tööst huvitatud ja innustatud, mõtlema iseseisvalt ning kindlasti oleksid minu töötajad minu poolt respekteeritud ja iga edusammu eest hinnatud.
Miinusena tooksin välja selle, et töötajad võiksid leida võimalusi rakendada oma fantaasiat ja loovust ning neil oleks võimalusi oma oskuste arendamiseks , mis minul polnud märgitud kõrge skooriga.
Enda kui juhi tulemuslikkust võin hinnata pigem kõrgelt, kui madalalt, kuna olen juba iseloomult selline, et kui midagi juhtub nt kriisiolukord , mida iial ei oska aimata ette, tulen sellega hõlpsasti toime, oskan vastavalt käituda ja olukorra kiiresti lahendada.
Mulle meeldib planeerida ja töötada välja süsteeme, et kõik laabuks plaanipäraselt, tänu millele saan seada eesmärgid, et kõik toimiks,
Plaanimine on üks osa juhtimisest, milleta juhtimine ei toimikski. Plaanida tulebki selleks, et püstitada eesmärke, formuleerimaks poliitikat ka kehtestamaks protseduure. Samamoodi kuulub ka organiseerimine juhtimise kindla ülesande alla, et kavandada töökohti, grupeerida ülesandeid ja delegeerida otsustamisõigust, mille tulemusena saamegi organisatsiooni struktuuri. – Siin olen kasutanud allikaid R.Üksvärav ,,Juhtimine ja organisatsioon (lk ei mäleta, kuna pole raamatut enam siin.
Plaanida on vaja selleks, et anda oma eesmärkidel õige suund ja vältida segadust ning et kontrolliks oleks olemas standard, mis on vajalik.
Plaane saab liigitada ajavahemike ja juhtimisstandardite järgi, milleks on:

• pikaajalised plaanid - 5-10 aastat peale kavandatud
  
• vahepealse kestusega plaanid - kuni 2 aastat
  
• lühiajalised plaanid – vähem kui 1 aastat - ,,Juhtimise alused,, lk 41.
  

Organisatisoonile on karjääri plaanimine oluline selleks, et: siin olen kasutanud allikaid R. Alas ,,Juhtimise alused lk 114

• olla valmis frima personali vajaduste rahuldamiseks tulevikus;
  
• parmeini teavitada töötajaid karjääri võimalustest organisasioonis;
  
• ühendada organisatsiooni plaanid töötajate endi karjääriplaanidega;
  

Sellest tulenevadki karjääri plaanimise eesmärgid:

• töötajate individuaalsete karjääride arendamine;
  
• personali töötulemuste parandamine enesehinnangu, edu jälgimise ja arengualade fikseerimise abil;
  
• realistlike eesmärkide ja oodatavate saavutustasandite selgitamine ning nendes kokku leppimine ;
  
• suhtlemise ja suhete parendamine ;
  
• töösoorituste parendamiseks oluliste organisatsiooniliste muudatuste vajaduste leidmine;
  
• edenduspotentsiaali leidmine ja selle arendamine.
  

Kuna mina ei karda katsetada, proovin alati kõikvõimalikke reaalseid uusi teid ja võimalusi, et saavutada paremaid tulemusi, mis on kindlasti juhile suureks plussiks. Peaasi , et juht igat suvalist ettejuhtuvat võimalust ei prooviks ega katsetaks, sest vastasel korral võib ähvardada juhti läbikukkumisoht.
Töötajatega suhtlemisel mul probleeme pole, kuna meeldib saada tagasisidet, kuulata nende arvamust ja ettepanekuid ning kindlasti proovin tulla neile vastu, kui neil on mingi mure ja püüame leida koos lahenduse.
Suhtlustasandil on väga oluline roll juhtidel. Näiteks kui tekib konflikt töötajate vahel või siis töötaja ja kliendi vahel, siis on vaja osata lahendada konfliktid. Hea suhtlemisoskus võib aidata motiveerida inimesi (töötajaid), tänu millele saab korraldatud meeskonnatöö jne.
Vajaka jääb minul TCM analüüsis konsulteerimine regulaarselt enne otsuste langetamist oma töötajatega. Seda peaks lihvima ja arendama.
Kuulamine ja informeerimine õnnestub mul, kuigi võiks olla veel parem. Kui töötajad räägivad mulle tööst, siis tean kui oluline on kuulamine, leian aega kuulamiseks, sest tean kui väärtuslik on minu töö edukuse huvides kuulamine. Tooksin näite, kui klient annab tagasisidet ettevõtte kohta klienditeenindajale, näiteks oli toit halb või miski ei toimi ettevõttes, siis ongi väga tähtis, et töötaja edastaks tagasiside mulle kui juhile ja mina võtaksin seda kuulda.
Vastasel korral võib ettevõte minna allamäge, teine võimalus on võtta arvesse tagasisidet, kuulata ning parandada seda ja kõik läheb ülesmäge.
Oma alluvaid kohtlen ma nagu professionaale, ütleks nii, et nagu nemad mulle, nõnda mina neile. Aga kuna mina austan oma töötajaid ja näen neis potentsiaali, siis eeldatavasti kui keegi suhtleb suhtleb sinusse austusega, ei saa sinagi alla jääda ja vastad samaga. Ja kuna mul on kõrged nõudmised töötajate osas, ei võtakski ma tööle neid, kes ei pea minust lugu või kes mulle ei sümpatiseeri, seega värban parimaid.
Innovatsioonist, kuidas toetan töötajate arengut, leidsin, et mul on enamik kriteeriumid täidetud , mis tähendab seda, et olen suurepärane innovaator ja loominguline juht. Olen leidlik , kui on mingi kahtlus või infopuudus, oman piisavalt kontakte ja suudan leida kiirelt informatsiooni.
Olen ka riskivalmis, kuid täitsa kõigega ma kindlasti kaasa ei lähe ja kõike ma mängu pole nõus panema .
Tehnilist poolt ma valdan enm-vähem ning sellega tulen toime.
Tehniline oskus on juhile väga vajalik, eriti väikestes ettevõtetes, esmatasandi juhtidele.
Kuna õpin sekretäritööd, oleme läbinud arvutitunnid, koostanud ärikirju jms, saan sellega hästi hakkama.
Koosolekute korraldamist tuleb kindlasti veel siluda, kuid eks see tuleb kindlasti kogemustest ja harjutamisest. Kuna ma pole väga esineja-tüüp, on natuke raske pidada koosolekuid ja võtta kõigi ees sõna.
Allikad
Ruth Alas ”Juhtimise alused”
Raol Üksvärav „Organisatsioon ja juhtimine’’
http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/juhtimine.html