Abort lahendus või mõrv (0)

Abort kas lahendus või mõrv?
Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi . Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Iga naine teab, et veel sündimata lapsel on olemas kõik inimesele omased omadused juba teise raseduskuu lõpuks. Süda lööb, algsed jäsemed on olemas, veri ringleb soontes, närvid hakkavad arenema ja tekivad tahtmatud liigutused. Seitsmendal arengunädalal hakkab laps kõhus juba liigutama end iseseisvalt. Kas tõesti on naisel õigus tappa täiesti terve laps?
Minu arvates tänapäeva ühiskonnas ei tohiks ega ka peaks olema naistel abort lahendus lapsest vabaneda . Abordi tegemisel on ka mitmeid eetilisi küsimusi ja probleeme. Abordivastaste arvates on abort kohutav mõrv ja seda peab häbenema ning lootel on õigus inimlikule kohtlemisele . Kuid samas valikuvabadusepooldajad arvavad , et naisel on õigus teha oma kehaga , mida tahab ning näidata, et seksuaalsus ei tähenda ainult järglaste saamist ning inimelu puutumatus on tähtis. Abordiga seotud eetilisi probleeme saab võtta nii üksikisiku kui ka ühiskonna seisukohast. Tänasel päeval on raseduse katkemine vähemalt teatud tingimustel seadusega lubatud. Eestis langetatakse valik abordi kasuks minu arust liiga tihti. Paljud naised ei taha sünnitada Eesti kehva majandusolude tõttu. Nad pigem pingutavad end tööle, mis toob neile kõrgema sissetuleku ära elamiseks ning Eesti riigi poolt õrritamiseks antud väike emapalk , see on ka igal naisel abordi tegemiseks põhjus, kui pole majanduslik seisund piisavalt hea, et suudaks last üles kasvatada. Naised tahavad olla ühiskonnas nähtavad ja võimsad. Soov teha head karjääri - olla tipus ja alles siis hakata mõtlema pere ja laste peale. Tihtipeale tehaksegi abort, sest laps jääks jalgu ja eneseteostamine jääks pooleli. Ühelt poolt on see mõistetav, teiselt pool arusaamatu. Eneseteostamine on tähtis asi inimese elus, aga seda on ka laps. Mulle on jäänud mulje, et ühiskond soosib abortide tegemist ja läbi selle karjääri tegemist. Seda näitab arstide hoiak, kui nende esimene küsimus on, kas laps jäetakse alles, kui naine pöördub rasedusega nende poole. Seda näitab ka rasestumisvastastevahendite väga kõrge maksumus ja kohutavalt halb seksuaalkasvatus koolides . Noored ei tea mitte midagi raseduse vältimisest ja abordi mõjust naisele. Infopuudus on Eesti ühiskonnas suur probleem. Aborte tehakse ka vägistamise tagajärel rasestunud naisel. Nende jaoks oleks see mõistlik ning arusaam, et seksuaalne vägivald on õudusunenägu. Paljudele tundub vägistamise tagajärel saadud laps julm ning tulevikus nende lapse jaoks oleks tõe teada saamine kohutav. Naine, kes jätab abordi eetilistel põhjustel tegemata, teeb seda võimaluse olemas olul. Ta jätab lapse alles, sest ta teab, et tegelikult on lapse üleskasvatamine kõiki muid tegureid olenedes siiski võimalik ja ta saab õnnelikuks inimeseks. Naised, kes aga teevad aborti ärgates üles naistekliinikus nuttes ja hing täis kurbust, mis jääb terveks eluks. Mõlemas versioonis ei eetika mis tingib otsuse. Ilusat ja süüvaba maailma tegelikult ei eksisteeri sellest räägitakse ainult ilukirjanduses või ajalehtedes kuis räägib keegi, kes ise ei ole seda kogenud. Sündimata lapse surmamine võib olla õigustatud üksnes sellega, kui lapsel on tuvastatud mõni puue , mis on ravimatu ja lapse eest hoolitsemine on lapsevanemalee väga raske, Samas on olukordi, kus abordi tegemine on arusaadav ja mõistetav. Kui naise tervislik seisund, või lausa elu satuks ohtu raseduse tõttu on abordi tegemine moraalselt õigustatud. Või kui lootel on tuvastatud väärareng ja ta ei saaks selle tõttu kunagi elada täisväärtuslikku elu. Naisel võiks olla abordi õigus ka siis, kui rasedusega kaasneb oht naise elule ja tervisele. Liiga nõrk naine, kes sünnitusega hakkama ei saaks ning selle käigus sureks, ei saa ohverdada lapse nimel, kes ei pruugi olla vaimselt ega füüsiliselt terve. Loode käitub end kandva naise suhtes samuti nagu mistahes elusolend ainsa kättesaadava toiduallika suhtes ning tegelikult pole ikka õigust, vaid toitub ja abort on lihtsalt see, kui naine otsustab realiseerida oma õiguse sellest keelduda, mispuhul ei ole lootel muud alternatiivi, kui ära surra. Looduses on palju ebaõiglasi asju, näiteks et inimene peab teisi olendeid elamiseks sööma ja oma koostisrakke järjekindlalt hävitama. Elu kõige elementaarsem ebaõiglus on, et see kipub surmaga lõppema. Looduses on inimese paljunemiseks sobib vaid kurnav ja ohtlik protsess nimega rasedus , mille piiramiseks soovitud juhtudega vajab inimene hetkel ebatäiuslike omaloodud meetmete abi, mistõttu peab kohati kasutama siinset vaidlust põhjustavat eetiliselt vastuolulist meedet, mida kutsutakse abordiks. Ebaõiglane on koguni see, et intiimne lähedus ja seks on ilmselt päritud instinktide mõjul ühed väga populaarsed armastuse väljendamise viisid, aga sealjuures ei pea armastusega kaasnema soov hakata lapsi saama. Õnneks pole miski betooni valatud, vaid asju saab mõjutada ja kunagi ehk ümbergi teha. Igal ühel peaks olema õigus elada siin maapeal. Kuid siis peaks seda õigust vaatlema mitme erineva nurga alt. Haige ema ja haige laps, kas tervel mehel on seda hea vaadata ja kas ta saab õnnelikuks ja vaadata kõigist probleemidest mööda. Keegi ei mõista miks valitakse hoopis sündimata lapse nimel ning mees ja naine saavad elada õnnelikuks. Kõik abordi aktsepteerivad riigid õpetavad oma inimesi mitte armastama , vaid kasutama ükskõik millist vägivalda saamaks oma tahtmist. Täna on abort suurim rahu hävitaja, kuna see on sõda laste vastu, süütu lapse otsene tapmine . Niinimetatud õigus abordile on seadnud emad oma laste vastu ja naised meeste vastu. See on külvanud kõige intiimsemate inimsuhete südamesse vägivalda ja ebakõla. See kujutab last, kui suurimat kõigist kingitustest, kas konkurendina, sissetungijana ja ebamugavusena. See, kui vanemad ei soovi oma last või teavad, et hakkavad teda vihkama , mis võib iseloomustab ainult nende vanemaid, mitte last ega tema õigust elule. Probleemiks ei pea alati kujunema laps, vaid vanemate soovimatus tema suhtes. Probleemile tuleks lahendust otsida vanematest ning nende suhtumise ja käitumise muutmisest, mitte lapse tapmisest. Asjaolu, et vanemad oma last ei soovi, ei muuda aborti mitte mingil moel moraalselt õigustatavaks. Laps on inimene ning kuigi on hea, kui ta on tahetud, ei mõjuta kellegi suhtumine temasse kõige vähemalgi määral tema õigust elule. Soovimatu rasedus ja soovimata laps on kaks eraldi nähtust. Paljud lapsed, keda nende vanemad algselt ei soovi, saavad juba hiljem raseduse käigus ning veelgi enam peale sündi suure armastuse osaliseks . Kahjuks teevad paljud naised abordi enne, kui neil jõuab oma lapsega tugev side tekkida. Mõnikord kui vanemad oma last ei taha, ei tähenda, et laps ei oleks maailmas soovitud. Maailmas on palju häid inimesi, kes soovivad teiste poolt mitte soovitud lastele oma südame ja kodu avada ja seejuures on eriti palju neid, kes tahaksid lapsendada vastsündinuid. Abordipooldajate retoorika üks kõige eksitavamaid aspekte on see, et püütakse jätta mulje, nagu oleks abort sündimata beebi parimates huvides. Tegelikkuses rebitakse väikesel ja imeõrnal inimlapsel emaüsas sõna otseses mõttes jäsemed küljest, kõigest seepärast, et tema vanemad teda ei soovi ning usutakse, et see on tema enda huvides.
Abort on raske asi, millest rääkida ja raske asi, mida teha. Minu arvamus on see, et abort peab olema iga naise enda otsus, mida ei tohi mõjutada mingil viisil. Isiklikult ei suudaks mina teha aborti, aga ma saan aru paljudest naistest, kes seda teevad. Minu jaoks on parim alternatiiv abordile saada siiski laps ja anda ta adopteerida. Nii saab laps olenemata kõigest hea ja armastava pere ning täisväärtusliku elu, mida on iga inimene väärt. Ühiskond ei tohiks soosida aborti mitte mingil juhul. Samas ei tohiks ühiskond ka mõnitada ja hoolitsuseta jätta naisi, kes on selle läbi teinud. Iga inimene elab endale ja kõikide otsuseid tuleb aktsepteerida, ükskõik kui julmad need ka poleks.